Kommunistlik maailmasüsteem (0)

Kommunistlik 
maailmasüsteem
NSV Liit ja tema  satelliitriigid  
pärast Teist maailmasõda
Idabloki kujunemine
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri 
kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. 
Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui 
Nõukogude Li t mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu 
Punaarmee kontrol i al  olnud Ida-Euroopa maades.
1950. aastate alguses oli kommunistide võimu al   13 riiki: NSV Liit, 
Poola,  Jugoslaavia ,  Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, 
Ungari,  Bulgaaria , Hiina, Albaania, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, 
Mongoolia. 
Kõik need ri gid allusid  Moskva  diktaadile v.a. Jugoslaavia,  kes ühines 
Marshal i plaaniga.
Esialgu nimetati neid riike  rahvademokraatia ri kideks, 1950. aastail 
võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud ri gid. 
Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas 
eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest  maadest . 
Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati ri gid, mis kuulusid VMNi ja 
VLOsse.
Sovetiseerimise 6 faasi
1.
Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel;
2.
Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine;
3.
Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse 
koalitsioonivalitsus .  Kommunistid  saavad siseministri 
portfel i.
4.
Terror kodanliku parlamendienamuse 
neutraliseerimiseks.
5.
Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete 
nimekirjade alusel toimunud valimisi
6.
Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli 
eeskujul.
 
Idablokki iseloomustasid
   Idablokile iseloomulikud jooned: 
võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid 
demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil 
polnud võimu.
 Kommunistliku partei  totaalne  kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike 
organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 
tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), 
plaani- ja käsumajandus. 
ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 
Stalinlik  NSV Liit
Stalini kontrol  oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid 
võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas 
hirmuseisundis. 
Tugevnesid  repressioonid  (arreteeriti sakslaste poolt 
val utatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud 
nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest).
GULAG   - Laagrite Peavalitsus
       Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav 
üldnimetus
Stalinlik NSV Liit
1945 a moodustas NSV Li du tööstustoodang 91% ja 
põl umajandus 60% sõjaeelsest . 
Peamised  ressursid  paigutati sõjatööstusesse. Rahva 
elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 
1946-1947 oli nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias. 
 Võitlus “läänestumise vastu” . 
      Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. 
Kogu võimutäis kuulus Stalinile,
     keda ümbritses lähikondlaste 
     kitsas ring.  Võimuladviku 
    moodustas partei  keskkomitee  poli tbüroo .
NSV Liidu satelliitriigid
  Kõikjal üks skeem:
Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine 
valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Viidi läbi maareform , 
natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas 
populaarsed . 
Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne . 
Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest 
parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid 
allusid Moskvale . Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. 
Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja 
eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel. 
Poola
Poolas teostas kommunistide valitsus mõisnikele kuulunud 
maade  jagamise  1945.a. Maad said umbes 300 000 peret 
ning need, kes asusid Poola uutesse läänepi rkondadesse 
väljasaadetud sakslaste asemele. 
Ri gistati tööstus ja pangad.
1945.a. septembris moodustati Rahvusrinne.
1948.a. lõpul loodi Poola Ühendatud Rahvapartei.
Poola Töölispartei peasekretär Wladislaw Gomulka 
     oli üldkol ektiviseerimise vastu ning peagi 
     kõrvaldati  ta võimult. 
Parteid ja ri ki määrati juhtima Moskvale kuulekas
       president  Bierut.
Tsehhoslovakkia
Tsehhoslovakkias juhtis sõjajärgset ajutist valitsust 
sotsiaaldemokraat Fierlinger. 
Valitsus natsionaliseeris samuti suurtööstuse ja osaliselt 
suurmaaomandid .
1946.a. toimusid valimised, kommunistid said vaid 
kolmandiku häältest. 
1948.a. veebruaris haarasid kommunistid riigipöördega 
NSV li du toetusel ise võimu ning asusid  teostama  üldist 
natsionaliseerimist ja kol ektiviseerimist. 
Stalini surm
Stalini surm 5. märts 1953 
                                                        Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina      
     
                                                        valitsemist oli  Stalin , hoolimata ka venelaste 
                                                        kal al toime pandud kohutavatest 
                                                         repressioonidest, muutunud vene rahva 
                                                         teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. 
                                                         Seda  tunnistab  ka Stalini matustega Moskvas 
                                                         kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tal ati 
                                                           surnuks  rohkem inimesi kui Nikolai II 
                                                          kroonimispidustustel Hodõnkal. 
 Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt 
palju poolehoidjaid. (I.Jürjo)
võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma
Stalini surma järel läks võim   Lavrenti  Beria
     kätte.
Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude 
       võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Ri kliku
       Kaitsekomitee li ge, sõjatööstuse juht ning lõpuks
      ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja,
      sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, 
       kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus.
Beria alustas  uuendusi , ol es aru saanud, et ri k on majanduslikult 
kurnatud  ja rahvusvaheliselt isoleeritud.  Astuti   samme  pinge 
lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti  senist  tsentraliseeritud 
juhtimist ning anti rohkem õigusi li duvabariikidele. 
Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai  Nikita  
Hruštšov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna 
teatav liberaliseerimine. 

Document Outline

• Slide 1
• Idabloki kujunemine
• Sovetiseerimise 6 faasi
• Idablokki iseloomustasid
• Stalinlik NSV Liit
• Stalinlik NSV Liit
• NSV Liidu satelliitriigid
• Poola
• Tsehhoslovakkia
• Stalini surm
• võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma