Kommunistlik maailmasüsteem (0)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Külm sõda

.....................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa..........................................................................................................9 2.5 Saksamaa..............................................................................................................9 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM............................................................11 3.1 Stalinlik NSV Liit...............................................................................................11 3.2 NSV Liidu satelliitriigid.....................................................................................12 3.3 Stalini surm........................................................................................................ 12 3

Ajalugu

3

docx

Ajaloo konspekteering

&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontro

Ajalugu

4

docx

AJALOO KT KORDAMISLEHT

LIIDUVABARIIK ­ sotsialistlike riikide esimese järgu haldusüksus (Nõukogude Liit ja Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik). Sarnased moodustised olid ka Tsehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis. KOMMUNISTLIK SÜSTEEM JA ÜHISED JOONED + NÄITED ­ 1950 aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja.Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia). Kõik allusid Moskvale va Jugoslaavia. Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitama oma sotsialism. Seoses sellega sattus konglikti NSV Liiduga.

Ajalugu

3

odt

Elu pärast II maailmasõda

Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. 3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Toetajad: NSV Liit ja Hiina Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse. Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab

Ajalugu

14

docx

Sõjajärgne maailm

vangistatuid isikuid, piirat julgeoleku omavoli, alustati riikide vaheliste suhete normaliseerimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Sellise muutused ei meeldinud paljudele ja vandenõulased lasid arreteerida Beria ning ta lasti maha. Võimule sai Hruštšov. Ta tühistas osa Beria uuendusi,kuid sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus algas sula periood. Korea sõda (1950-1953) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaarel. 1950.aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna NSV Liidu esindajale oli antud korraldus julgeoleku nõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus USAl oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhatajaks määratus kindral D

Ajalugu

26

doc

12. klassi ajaloo konspekt

põhirõhk olmetehnika tootmisele vabamajandustsoonid, kus võisid tegutseda ka välismaised ärimehed hiljem lahtiste uste poliitika ­ väliskapitalile avati kogu Hiina 80ndate keskpaigas saadi jagu näljahädast ja tagati vajadus olmekaupade järele Hiina odavad kaubad jõudsid ka maailmaturule e) Võitlus demokraatia eest: 1989 Pekingis Taevase Rahu väljakul üliõpilaste meeleavaldused, mille sõjavägi uputas verre säilis kommunistlik diktatuur, KP etteotsa jäiga joone pooldajad f) Välispoliitika: NSV Liiduga algul sõbralikud suhted ­ majandusabi suhete halvenemine Hrustsovi ajal, kuna Maod ärritas kriitika Stalini aadressil 1969 relvastatud piirikonflikt ­ I korda sotsialistlike riikide vahel 80ndate keskpaigast suhete soojenemine USA-ga suhted halvad ­ USA ei tunnustanud Hiina RVd , toetades Taivani valitsust, kes esindas Hiinat ka ÜROs + Korea sõda

Ajalugu

3

docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad

Ajalugu

4

doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)