Ajaloo kontrolltööks (0)

Uute jõudude vahekord maailmas
Riigipiirid muutusid. Tekkisid uued riigid. Paljud inimesed olid sunnitud ümber asuma. USA muutus üliriigiks. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. NSV Liit eraldas oma võimu all olevad riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega.
Külm sõda
Lääneriikidele tundus, et Stalin püüab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast.
1946. Stalini kõne Moskvas – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega.
Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis – kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes uueks sõjaks.
1947. Trumani doktriin – eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu.
Marshalli plaan – abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu ning sattus seetõttu tugevasse vastasseisu Moskvaga .
1948. juuni Berliini blokaad – NSV Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast st elektrist, kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne- Berliin NSV Liiduga liita. USA suutis õhusilla abil Berliini 324 päeva varustada ning blokaad lõpetati.
Berliini blokaadi võib lugeda avaliku Külma sõja alguseks.
Külm sõda kujutas endast demokraatia ja kommunistliku tolitarismi vastasseisu.
Vastased ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna.
1. Võidurelvastumine.
2. USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.
3. Üritati laiendada oma võimu Kolmandas Maailmas
NATO ja VLO moodustamine
1949. aprill asutasid 10 Euroopa riiki + USA + Kanada NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
Arendati sõjalise koostöö kõrval ka majanduslikku ja poliitilist koostööd.
1952. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. (Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija)
Vastukaaluks asutas NSV Liit 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN).
1955. liitus Saksamaa NATO-ga. Nõukogude Liit sidus Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
Idablokk
1950. oli kommunistide võimu all ala, mis ulatus Elbe jõuest Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Territooriumil asus 13 riiki. Kõik peale Jugoslaavia allusid Moskva diktaadile.
Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid järgmised jooned:
1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime.
2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. ( riigiaparaat , ühiskondlikud organisatsioonid , ametnikud, kultuurielu)
3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. ( Terror ja hirm)
4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud)
5. Sõjaväestatud suurem kui maailmas keskmiselt. Madal elatustase, kuid suured kulutused riigikaitsele.
Stalinlik NSV Liit
Pidev hirmuseisund, repressioonid tugevnesid. Massilised arreteerimised, mille ohvriks sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid. Küüditamised.
Vangilaagrite võrgustik ehk GULAG .
Peamised ressursid sõjatööstusele.
Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga.
Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus . Teaduses ja kultuuris jäädi maha.
Stalini surm ja võimuvõitlus NSV Liidus
Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Valmistus ette Beriast vabanemiseks ning juutide represseerimiseks.
5. märts 1953 suri Stalin ootamatult. Tühistati paljud tema viimased korraldused .
Suurim võim läks Beria kätte. Ta nägi, et NSV Liit vajas kiirelt moderniseerimist. Beria alustas uuendusi . Üritati rahvusvahelisi pingeid läänega vähendada, piirata julgeolekuomavoli, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
Kujunes vandenõu, mille tulemusel Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ning lasti sama aasta detsembris maha. Mõjukamaks tegelaseks kujunes Hruštšov, kes tühistas osa Beria uuendusi, kuid sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus hakkas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
Korea sõda 1950-1953
1950. juuni – kommunistlik Põhja-Korea tungis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ning vallutas suurema osa selle territooriumist.
ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Vägede juhatajaks määratud kindlat MacArthur otsustas riskantse operatsiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea tagalas. P-K väed taganesid kiirustades. P-K kokkuvarisemise oht – Hiina sekkumine. 38. Laiuskraadil pandi pealetung seisma, rinne püsis järgmised 2 aastat. 1953. sõlmiti vaherahu .
Korea sõjas suurim kaotaja – NSV Liit, kelle autoriteet vähenes.
Ungari ülestõus 1956
1956. okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Julgeolekuorganid avasid tule. Tänavatel puhkesid lahingud. Tänavatele saadeti tankid , kuid needki ei suutnud ülestõusu maha suruda.
Nimetati ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Lubas üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks.
Tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu.
Lääneriigid oli hõivatud Suessi kriisiga . Nad kartsid maailmasõda ja kinnitasid NSV Liidule, et ei sekku.
NSV Liit otsustas ülestõusu jõuga maha suruda.
4. nov 1956 alustati rünnakut. Ungari palus ÜRO abi, maailm vaatas osavõtmatult tragöödiat pealt. Nov keskpaigas suruti Ungari ülestõus maha. Nagy poodi üles. Paljud Ungarlased põgenesid riigist, osad vahistati.
Teaduse ja tehnika edusammud
1945. valmis tuumapomm Robert Oppenheimeri juhtimisel.
1949. valmis ka Venemaal tuumapomm, kuid siis teadsid teadlased juba, et on võimalik valmistada ka palju võimsam relv – vesinikupomm.
Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste šifrisüsteem Engima. Arvutirevulutsioon hakkas vilja kandma alles 1960. aastail. Olulise panuse sellele andis kiibi valmimine 1950. aastal.
1953. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine - see avas geneetikale enneolematud võimalused.
Ideede võitlus ja uus suhtumine
Üheks kõige mõjukamaks filosoofiks Jean-Paul Sartre – pidas 1945 avaliku loengu eksistentsialismist.
Eksistentsialismi kuulutasid oma teostes ka Camus , Beckett ( „Godot’d oodates “) jt.
Leidus neid, kes nägid kommunismi läbi. Tuntuim George Orwell („Loomade farm“- tervmeelne allegooria , mis algab vabadusega ning lõppeb orjusega).
1948. ilmus Ameerikas teaduslik teos, mida autori järgi hakati nimetama „ Kinsey aruandeks“. Tegemist oli põhjaliku uurimusega Ameerika meeste seksuaalkäitumisest. Ilmnes , et palju seni erandlikuks peetud seksuaalkäitumise vormid polegi nii erandlikud ja see mõjus paljudele vabastavalt. See kajastus ka kunstis. Nt Nabokovi romaan „ Lolita “, kirjeldab verinoore tütarlapse armusuhet keskealise mehega.
1940 teist poolt kuni 1950 aasta esimest poolt iseloomustas mingi uue ning kauni maailma ootus.