Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused (0)

Ajalugu
Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused.
Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult.
17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.
Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Ždanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks . 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare - Barbarus . Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist nõukogude Liidu koosseisu. 6.augustil langetas nSV Liidu Ülemnõukogu otsuse ühendada Eesti nõukogude Liiduga – sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule.
Ühiskond
Kodanikuõigused ja inimõigused.
Kodanikuõigused võib kandideerida Riigikokku alates 21. a, saab valida alates 18. a, ei tohi takistada Eestisse asumast ega saata riigist välja.
Inimõigused on iga inimese õigused, olenemata tema soost, rassist, usulisest taustast. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada .
Filosoofia
Teema: Utilitarism
Näidisküsimused: Millised probleemid võivad Sinu hinnangul tekkida, kui seadusandlus lähtuks          utilitaristlikest põhimõtetest?  Utilitaristlikust vaatevinklist tuleks kurjategija karistamisest   loobuda juhul, kui see ei vii loodetava tagajärjeni. Kas oled selle väitega nõus? Põhjenda oma arvamust!
Materjal: õpik lk 312-318
Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Moraalse valiku parim lahendus on selline, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele inimestele, kusjuures see kasu oleks jaotatud võimalikult võrdselt
Probleem tekkiks sellega, et maksimaalset kasu on raske määratleda Isiklikke hüvesid ei tohi hinnata kõrgemalt kui teiste inimeste samalaadseid hüvesid. Hüvede hindamisel ei tohi ka toimuda diskrimineerimist mingi eritunnuse (keel, nahavärv, sugu, rahvus jne) alusel. Samuti tuleks jälgida, et hüved jaotuksid võimalikult ühtlaselt.
Ei ole väitega nõus, sest kurjategija karistamisest loobumine ei ole kasulik ühiskonnale ja võib paljudele inimestele hoopis kahju tuua