Sõjajärgne maailm (pärast IIMS) (3)

Sõjajärgne maailm
II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit.
Trumani doktriin - 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu)
Harry Truman- USA president , demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik .
George Marshall- USA riigisekretär
Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu.
Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 päeva pärast blokaadi lõpetama.
Külm sõda- Algas pärast Berliini blokaadi. Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Puudus otsene sõjategevus, kuid oma üleolekut näidati nii majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.

• Toimus võidurelvastumine.
  
• Püüdi saada Euroopas poliitilist ülekaalu.
  
• Üritati laiendada oma mõjuvõimu III Maailmas.
  

NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - 1949- 10 Euroopa riigi ning Kanada ja USA liit, mille põhimõtteks on üksteise kaitsemine.
VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu -1949- NSV Liidu poolt loodud ühendus, millesse olid kaasatud NSV Liidust sõltuvad rahvademokraatiamaad . Vastukaaluks lääneriikide koostööle ning Marshalli plaanile .
Euroopa Söe-ja Teraseühendus- 1952- ühendus, mis arendas majanduslikku koostööd. Asutajateks olid Saksamaa ja Prantsusmaa ning teisteks liikmeteks Belgia, Itaalia, Luksemburg , Holland . EL eelkäija.
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon . 1955- NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga.
Hiina kodusõda- 1946- alanud sõda, mis puhkes kommunistide ja kodanliku rahvusliku rahvapartei vahel. USA andis Guomindangile majandusabi kuid sõjalisest abi keeldus andmast. Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi. Nende võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas.
Võidurelvastumine- mõlemad pooled püüdsid välja töötada võimsamaid relvi .
Ametiühingud- nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist.
Pärast II Maailmasõda aitasid majanduse ülesehitamisele kaasa:

• Maailmapank
  
• Rahvusvaheline Valuutafond- IMF
  

Heaoluühiskond- ühiskond, kuis inimeste elu on mitmesuguste sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on kõigile võrdsete võimaluste tagamine.
Rootsi- oli eelisseisus, viis oma kaupu Euroopasse. Muutus rikkamaks ning laiendas oma sotsiaalprogramme.
Ameerika Ühendriigid- Läänemaailma võimsaim riik. Rahuaegne majandus taastus ning elatustase tõusis. Positsioon maailmas kasvas. Isolatsiooni asemel loodi liite teiste riikidega. Eesmärgiks oli kommunismi leviku pidurdamine .
Makartism- senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.
Dwight D. Eisenhower- vabariiklasest USA president.
Suurbritannia - Koloniaalimpeerium lagunes , kuid Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Langes nende rahvusvaheline tähtsus. Säilis kaheparteisüsteem. Leiboristid teostasid vasakpoolseid reforme: riigistati osa tööstust, laiendati sotsiaalhooldussüsteemi.
Prantsusmaa- Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik. Võimule said tsentristlikud erakonnad . Koloniaalimpeerium hakkas lagunema .
Charles de Gaulle - vastupanuliikumise juht Prantsusmaal. Kindral , kes moodustas maa vabastamise järel Ajutise Valitsuse.
Saksamaa- NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord. Lääneriikide tsoonis teostati demokraatlikke reforme. Majanduslik olukord oli raske, raha oli kaotanud väärtuse, õitses must turg . Pandi alus sotsiaalsele turumajandusele. Kehtestati Saksa mark. Saksa majandusime- kiireim majanduslik areng Euroopas.
Konrad Adenauer- Saksamaa kantsler
India- iseseisvus , puhkes võitlus hindude ja moslemite vahel. Gandhi püüdis neid rahustada. India etteotsa tõusis J. Nehru.
Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit
Loodi 1922
Liiduvabariigid - Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Moldaavia NSV, Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaan, Usbek, Tadžiki, Kasahi, Turkmenia, Vene NSFV.
Idablokk- Sotsialistlikud maad, kes olid küll iseseisvad kuid kuulasid Moskva sõna.
NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Albaania , Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea, Mongoolia.
Jugoslaavia erines teistest idabloki riikidest, sest ei allunud Moskva diktaadile ning võttis vastu abi Marshalli plaani kaudu.
Idabloki riikidele iseloomulikud tunnused:

• Tegelik võim kuulus ühele kommunistlikule parteile. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.
  
• Parteil oli suur kontroll kogu ühiskonna üle.
  
• Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit.
  
• Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus.
  
• Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele.
  

NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus . Tugevnesid repressioonid . Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised. Rahva elatustase oli madal, sest peamised ressurssid läksid sõjatööstusesse. Süvenes ideoloogiline surve. Võideldi läänestumise vastu. Isikukultus.
GULAG - vangilaagrite võrgustik NSV Liidus. Oli oluline NL majanduse jaoks.
Kommunistide võimulepääs Ida-Euroopas:

• Punaarmee okupeeris riike.
  
• NSV Liit seadis võimule endale meelepäraseid valitsusi.
  
• Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused.
  
• Korraldati valimised.
  
• Natsionaliseeriti kogu tööstus ja põllumajandus kollektiviseeriti.
  
• Likvideeriti iseseisvalt mõtlevaid inimesi.
  

Arstide süüasi- Stalini ettekääne juutide represseerimiseks. Juutide soost meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises.
Lavrenti Beria muudatused:

• Vabastati suur hulk vangistatuid.
  
• Piirati julgeolekuorganite omavoli.
  
• Alustati suhete parandamist teiste riikidega.
  
• Kesk- ja ida-Euroopas seati võimule rahvale sobivamad liidrid.
  
• Liiduvabariikidele anti rohkem õigusi.
  
• Liiduvabariikide juhid pidid õppima kohalikku keelt.
  

Beria võimulolek jäi lühikeseks, sest endised tippstalinistid hakkasid ennast ohutatuna tundma ning tapsid ta. Kui Beria oleks võimule jäänud, siis oleks NL varem lagunenud.
Ma arvan, et Stalin ei olnud ainuke süüdlane, kes oleks pidanud kommunistliku terrori eest vastutama. Süüdlased olid ka teised, kes tema käske täitsid ning oma võimu erinevates liiduvabariikides läbi surusid.
Korea sõda 1950-1953
P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist.
USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit.
Berliini ülestõus 1953
Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku . Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid .
Poola 1956
NSV Liidu tehtud järeleandmised tekitas rahvas uut lootust. Poolas algasid ulatuslikud streigid . Toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Meeleavaldused suurenesid ning Gomulka sai rahva tahtel võimule ning Hruštšov otsustas taanduda.
Ungari ülestõus 1956
Toimus meeleavaldus Poola toetuseks , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud. Võimule sai Imre Nagy, kes tahtis Ungaris demokraatia üles ehitada ning sõlmis kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks riigist. Kuna jällegi ei võtnud lääneriigid midagi ette otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda.
Suessi kriis 1956
Egiptuse juht G. A. Nasser riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi konflikti lääneriikidega. Egiptuse poolele asus NSVL, kes varustas neid ka relvadega. Inglaste mahitusel ründas Egiptust Iisrael, sõtta astusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas ning suurenes NL autoriteet Lähis-Idas.
1944. aastal tehti Eestis katse taastada iseseisvus.
18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. september hõivas Punaarmee Tallinna.
Nikolai Karotamm- kompartei juht Eesti NSVs.
14.06.1941- Juuniküüditamine
25.09.1949- Toimus suur küüditamine. Eestist saadeti Siberisse üle 20 000 inimese.
Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil.
Rõivamoes oli sõjaväelaslikku joont. Hiljem avastati naiselikkus ja graatsia.
Algas Christian Diori tähelend. Ta lõi piduliku kloššseeliku. Selle juurde kanti pikki kindaid ja korsetti.
Arendati hävitustehnikat- tuuma ja vesiniku-pommi.
Sõda aitas kaasa ka lennunduse, kosmonautika ja arvuti tehnika arendamisele.
Leiutati kiip.
Lahendati DNA struktuuri mõistatus.
Mõjukaimaks filosoofiks kujunes Satre, kes pidas loengu eksistensialismist.
George Orwell ,, Loomade farm ´´- Venemaa enamlaste teravmeelne allegooria .
Vladimir Nabokov ,,Lolita´´
02.02.1920- Tartu rahu
VAATA kaart lk 19 ja FOTOD