Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 1) Eurydice 2) OECD - viib läbi PISA testi 3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises
Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur a. Organisatsioonikultuuri seosed rahvuskultuuriga b. Hofstede maailmakultuuri kaart Kogu nõutav materjal on leitav R
3.) Aglomeratsiooni seadus kinnitab, et: ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui targija on lähedal. b) ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad mõlemad kasu c)ruumiliselt konkureerivad kaubandusettevõtted saavad kasu ainult siis, kui suurendatakse teeninduse kvaliteeti 4. Milline on sotsialistliku kaubanduse arengut toetav lähenemine a) mitmekülgsus b) tendentslikkus/ühekülgsus c)detsentraliseeritus 5, Töövahendi ja toodangu omaandamise viis on: a) tööjaotuse tunnus b) Üks regulaarse vahetuse arenguteguritest c) tootlike jõudude arengutase 6. Riskijaotuse kontseptsioon näitab: a) tootja abivalmidust b) omandiõigust c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost
täidetavad funktsioonid on detailselt kirjeldatud ja nende täitmist jälgitakse.Organisatsiooni ettekirjutised on fikseeritud kirjalikult , tänu millele kaasneb sellega ka suurel hulgal paberimajandust(ametijuhendid,tegevusjuhendid jne).Nende abil püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarnaseks,teatud nõuetele vastavaks ning mida täpsemalt tegevus on formaliseeritud ,seda vähem on valikuvõimalusi ja -vajadusi see täitjale jätab. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus Minu arvates on Mainori Kõrgkoolis tegemist nii tsentraliseeritusega kui ka detsentraliseeritusega.Kuigi kõik tähtsamad otsused seotud kooliga ja õpilastega,nagu näiteks õppemaksu suurus, võetakse vastu võimupüramiidi tipus,toimub väga suur koostöö oma töötajate ja õpilastega.Alati arvestatakse oma õpilastega seoses õppetöö korraldamisega,igal õpilasel võimalus oma arvamust avaldada ja kaasa rääkida teda ja tema õppetööd puudutavatel teemadel
koolide tulemustest. Eriti tugev erisus funktsionaalses lugemises ja matemaatikas. PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: Euroopa riikidest on stabiilselt heade tulemustega: Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi. Need on riigid, kus peetakse oluliseks: Võrdseid võimalusi. Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd. Väärtustatakse õpetaja professiooni TENDENTSID KAASAEGSE KOOLIKORRALDUSE ARENGUS 1. Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne?
*Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu, *Pole õiglane karistada *Valitsus reguleerib üksikisik
Programme for International Student Assessment); 3) Euroopa Komisjoni initsiatiivil toimub võõrkeelte hindamise programm SurveyLang 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. - Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu; eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon; need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised
organisatsioonid, Pakkujad, Valitsus 6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis põhineb hinnangutele ja
a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b. Ametlik võim vrs mitteametlik võim c. Võimu allikad d. Võimu kasutamine e. Võimu delegeerimine 17. Organisatsioonikultuur a. Organisatsioonikultuuri seosed rahvuskultuuriga b. Hofstede maailmakultuuri kaart Kogu nõutav materjal on leitav R. Alase ,,Juhtimise alused" õpikust. Lugege hoolega ka juhtumeid,
KOV tunnused Euroopa KOV hartas: Territoriaalsus, Autonoomsus, Otsene demokraatia, Demokraatlikult valitud esindukogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna. Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus- otsustamine võimalikult madalal otstarbekas tasandil Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD:
kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine o Ebakindluse vältimine riskide vältimine, kindlate reeglite eelistamine(kollektivism), planeerimise pikaajalisus, aeg ja täpsus, emotsioonid o Maskuliinsus ja feminiinsus maskuliinses saavutamine oluline, feminiinses võrdsus ja vendlus, elukvaliteet/raha, karjääri väärtustamine, macholik käitumine, soolised küsimused Planeerimine Tasandid: o Pikaajalised e
,,Ütlesin talle, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime. Ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid". Sellest olukorrast tuleb välja, et osakonna juhid jagavad korraldusi oma soovide järgi arvestamata teistega. (Otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritus, ,,Juhtimise alused", Maie Kotkas, lk 103-104) Formaliseeritus ehk bürokraatlikkus näitab reeglite ja protseduuride kehtestamise määra inimeste käitumise suunamiseks. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonis on täpsed ametijuhendid, käitumisreeglid ja tööprotsesside teostamise ehk protseduurireeglid. Antud situatsioonist võib välja lugeda, et Keskhaigla on kõrge formaliseeritusega organisatsioon, mida võib eeldada sünnitusosakonna juhataja ärritusest teada saades, et
Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks,
Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus hajumine 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks, võib
toodete, sihtgruppide või ettevõtte üksuste asukohtade põhjal. Struktuuri kujundamine toodete, asukohtade või sihtgruppide põhjal. Tunnused: spetsialiseeritus, standardiseeritus (divisioni sees), suht kõrge detsentraliseeritus (toode, asukoht, sihtgrupp), varieeruv detsentraliseeritus, paindlikkus. Asukoha järgi: kättesaadavus kõikidele kodanikele (riigiametid- politseiamet, haigekassa), keskendumine erinevate regioonide klientide vajadustele, riiklikud ametid erinevates regioonides, rahvusvahelised ettevõttes erinevates riikides. Toote järgi: levinud ettevõtetes, millel on palju erinevaid tooteid või teenuseid (toiduainete tööstus, mööblitööstus). Sihtgrupi järgi: erinevate kliendigruppide vajadused (äriklient, eraklient, VIP teenused), kiire reageerimine
kes on motiveeritud ja initsiatiivikad ning kõrge tööeetikaga – need kõik on aga inimkäitumine organisatsioonis. Kolmandaks on OK oluline, sest see on tähtis organisatsioonile kui tervikule – maailma parimad organisatsioonid on mõistnud, et töötajad “teevad” organisatsiooni. Uuringud näitavad, et edukatel organisatsioonidel on mitmed ühised näitajad – töötajate turvalisuse eest hoolitsemine, iseseisvate meeskondade rakendmaine, detsentraliseeritus, hea töö eest hea palk, töötajate koolitamine, staatuserinevuste vähendamine ja info jagamine (Huselid, M.A. (1995). Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Joonis. Organisatsioonikäitumise kujunemine Joonis. Organisatsioonikäitumise põhiline raamistik TEST 1
1) aidata juhil veendumusele jõuda, et ühise tegevuse tulemused ühtivad püstitatud eesmärkidega ja ülesannetega; 2) varustada juht õigeaegselt teabega, mis võib teda sundida püstitatud eesmärke, tegevuskavu või otsuseid muutma, viima need praeguste või tulevaste vajadustega kooskõlla. 20. Mis on tsentraliseeritud juhtimine, mis detsentraliseeritud juhtimine? Tsentraliseeritud juhtimine tahendab juhtimist keskselt, vahest alluvate otsustusõigust. Juhtimine Detsentraliseeritus on suurem allüksuste ja alluvate otsustusõigus, vähesem kõrgemaastme juhtide kontroll. 21. Milline peaks olema personalipoliitika ettevõttes? Personalipooliitika eesmärk: On tagada töö suurim tulemuslikkus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 1) Töötajad peavad olema veendunud, et neid koheldakse õiglaselt ja objektiivselt; 2) Peab aidatama juhtidel kiiresti õigeid otsuseid vastu võtta
* koostöövalmis juhtimisstiil grupi poolt väljatöötatud ettepanekutest teeb valiku juht; * osavõtlik juhtimisstiil grupp võib otsustada kokkulepitud raamides; * demokraatlik juhtimisstiil grupp otsustab autonoomselt, juht on koordineerija. Juhtimisstiilidele tuginevalt võib juhtimist kokkuvõtlikult jaotada tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimiseks. Tsentraliseeritus on tingimus, mille järgi õigus vastu võtta olulisi otsuseid kuulub tippjuhtidele. Detsentraliseeritus tähendab otsuste tegemise hajutamist ja paljude juhtimistasandite ja töötajate osavõttu otsustamisest. Juhtimise detsentraliseerimine on seotud delegeerimisega. Delegeerimine (delegation) on võimu jagamine alluvatega nii, et alluvad täidavad osa juhi ülesandeid. Delegeerida saab õigusi ja kohustusi, mitte vastutust. Eduka juhi tunnused: Intellektuaalsed omadused: 1. loogiline mõtlemine; 2. teooria tundmine; 3. teooriate praktikasse rakendamine;
töötajatest talle alluvas organisatsioonis. d) Country Club Management -tähtsad on vaid inimestevahelised suhted. e)Middle of the Road style 12. Organisatsiooni struktuur ja skeem. Organisatsiooni struktuur on võimusuhte raamistik,organisatsiooni anatoomia,alus milles organisatsioon toimib.Eesmärk on tegevust korrastada ja reguleerida või vähemalt vähendada töötajate käitumises ebakindlust.Skeem on struktuuri visuaalne kujutis. 13. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus. Tsenraliseeritus näitab,mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese,üksuse või tasandi kätte,võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel.Kõrge kontsentreeritus viitab kõrgele tsenraliseeritusele , madal kontsentreeritus viitab detsenraliseeritusele.Detsetraliseeritult langetatakse otsuseid kiiremini,mis tagab kiirema kohanemise väliskeskonna muutustega. 14
· põhiseaduslikkus · legitiimne võim · kodakondsus 1 Esita kohaliku omavalitsuse mõiste, kohaliku omavalitsuse tasandite mõiste ning põhilised kohaliku omavalitsuse korraldamise traditsioonid Euroopas. Missugusele mudelile sarnaneb Eesti tänane korraldus? KOV elanike õigus,kohustus ja võime iseseisvalt korraldada ja otsustada kohaliku elu küsimusi. Mudelid: 1)Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus,omavalitsuse suur otsustusõigus 2)Prantsusmaa tsentraliseeritud,KOV keskvalitsuse haruna 1 Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet. Subsidiaarsuse põhimõte otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 1 Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. KOV tunnused: · territoriaalsus · autonoomsus · otsene demokraatia · demokraatlikult valitud esinduskogu · legaalsus
või kaudselt kontrollivad. aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid. Majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni struktuur. 16. Delegeerimine ( kasud, riskid). Õiguste delegeerimine toob kaasa otsustamise kohapel, mistõttu saab aega kaotamata tegutseda. Tihti on alluv kujunenud olukorras pädevam ja võib seetõttu vastu võtta õigema otsuse. Õiguste delegeerimise eelis on nii juhi kui alluva aja kokkuhoid. Juht ei pea pidevalt lahendama korduvaid pisiasju ja alluval pole vaja iga pisiasja pärast joosta ülemuse juurde. Õiguste
mitte aga juhi ja alluvate vaheline tööalaste sidemete arv. Tsentraliseerimine/detsentraliseerimine.Tsentraliseerimine näitab, millisel juht.tasandil on õigus midagi otsustada; kui otsuseid võetakse vastu ainult tipptasemel,võimupüramiidi tipus see on tsentrliseeritus.Kui otsustamisõigus on delegeeritud allapoole,madalamatele juht.tasanditele see on detsentraliseeritus. Juhtimistasandid:1.vahetu mõjutus tegevusele ja protsessidele; 2.mõjutus inimestele- vajalikud asjad tehakse vajalikul viisil ja ajal;3.info haldamine ja organiseerimine. JUHTIMISTASANDID: Moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Sama juht.tasandi töötajad ei allu üksteisele administratiivselt,
süsteem ei näi suutvat otstarbekuse nõuet enamikul juhtudest täita tõenäoliselt tuleb luua uus avaliku halduse mudel. Mudel, mis koosneks pigem kompaktsetest üksustest, kui põhineks segastel alluvus- ja kontrollisuhetel. Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks välis- ning majanduspoliitika oleks kõigil ühine, ülejäänu aga iga regiooni eraasi (analoogia USA haldusega), loomulikult üldiselt järgides üheskoos seatud põhimõtteid (detsentraliseeritus), võib enesemääratluste rohkus vastupidi hoopis kaasa aidata süsteemi käivitamisele. Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis
- Detsentraliseerimine - süstemaatiline delegeringen läbi organisatsiooni struktuuri. Juhtimise tsentraliseerimine või detsentraliseerimine hõlmab otsustamise koondamist või hajutamist juhtimistasandi järgi. Detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: 1) majandislikud kaalutlused (чем больше платишь - тем больше стараешься не ошибиться) 2) organisatsiooni suurus 3) ettevõtte tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus (трудно дотянуться до начальства) 4) organisatsiooni struktuur (какое количество персонала для одного менеджера) 5) kontrollimeetodite ja kommunikatsioonivahendite rakendamine - Koordineerimine - organisatsiooni allüksuse tengerste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Sõltuvuse vormid: - Panuste liitmisest tuleneb sõltuvus (все достижения складываются в одно).
Pere ja töö- I = ei võeta sugulasi tööle üldiselt, K = eelistatakse sugulasi ja sõpru Harmoonia- I sensitiivsuse treeningud, K mitteverbaalne suhtlemine Võimudistants- kas võrdsus või hierarhia Juhi ja alluva vahekord- Kõrge tsentraliseeritud, madal detsentraliseeritus = juht otsustab. Võim pärandatakse. Vanade austamine Kaebuste liikumine = alluvad juhti kritiseerida ei või JEK = eesmärgid alluvatele seatakse ülalt Ebakindluse vältimine- riskide vältimine, kindlad reeglid eelistuses Emotsionaalne vajadus reeglite järgi (kollektivistlikes kultuurides)
Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 38. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine liigendamine käsuliin kontrolliulatus tsentraliseeritus - detsentraliseeritus formaliseerimine. 39. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine (Work specialization) st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. Nt
kelle ees nad on vastutavad. kontrolliulatus - näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. Määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. tsentraliseeritus - Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritus- Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud.
maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni 1990. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse demokraatia ja majandusliku vabaduse poole liikunud, kuid siis taipas ka tema, et see võib riigi hävitada. Majandus oli üha enam kokku kukkumas ja suur osa inimestest oli kaotanud usu Nõukogude võimu. Enamikus liiduvabariikides, eriti Eestis, Lätis ja Leedus hakati nõudma täielikku iseseisvust ning 1990. aastal oli Leedu ka end sõltumatuks kuulutanud. Lisaks sellele süvenes detsentraliseeritus ja keskvõimu suutmatus olukorda kontrollida. Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks valiti radikaalne reformaator Boriss Jeltsin, kes nõudis turumajanduslike ja demokraatlike reformide jätkamist. Kuid Gorbatšov oli juba teist meelt ja otsustas üha enam toetuda vanameelsetele jõududele, lootes seeläbi Nõukogude Liidu säilitada. Nii olidki tema lähikonnaga liitunud Valentin Pavlov Ministrite Nõukogu esimehena, Gennadi Janajev asepresidendina ja Boriss Pugo siseministrina, kes kõik olid
riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine. Masstootmine ja mass-tarbimine,,konveierliin" (1908, Henry Ford), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd), Standardiseeritud süsteem jäikus; töösuhetes madal usaldustase POST-FORDISM (NEO-FORDISM?) Uued tehnoloogilised ja organisatsioonilised lahendused -> tootmisloogika ümberkujunemine paindlikkus ja mobiilsus, detsentraliseeritus kultuuriliselt diferentseeruv tarbijaskond Turgude dematerialiseerumine ja de-territorialiseerumine; deindustrialiseerumine, masskohandamine. ,,weightless economy" Ajutiste, paindlike ja ebakindlamate töösuhete levimine, töö feminiseerumine, kõrgema usaldustasemega töösuhete levik 4. Loeng Kaasaegneühiskond ja majandus *Mõisted: Modernne ühiskond- tänapäeva ühiskond Hilismodernne ühiskond (teisene modernsus)- iseloomustab tänapäeva
1) Administreerimise asemel hakati tegelema juhtimisega, mis viitab sellele, et inimene võtab vastutust selle eest, mida ta teeb 2) Avalik sektor peaks üle võtma parimad praktikad erasektorist 3) Avalik sektor võiks mõelda lisaks kulutuste tegemisele ka kokkuhoiule 4) Konkurents 5) Kaasama rohkem ärisektorit ja kodanikuühiskonda 6) Paindlikkus detsentraliseeritus 7) Otsuste tegemine ei peaks olema mitte ainult ülevalt alla, vaid ka alt ülesse 8) Strateegilise juhtimise põhimõtete kasutamine 9) Tähelepanu pöördus protsessilt tulemusele ( riigi ülesannete ülevaatamine ja hindamine) c) Avaliku valitsemise mudel (osaliselt tunnustatud) 7. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: · Riik kui halduskandja
iseseisvamaid ja tähtsamaid otsuseid teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Kuigi detsentraliseerimist mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid, on olemas hulk tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivseid hindamisaluseid: a) majanduslikud kaalutlused. b) organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate oskuste hulk. c) ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus. d) organisatsiooni struktuur. 24. Riviorganisatsioon Organisatsioon tekkis Aleksander Suure võimsas organisatsioonis, mis vajas kindlat ja tugevat kätt ning läbimõeldud planeerimist. Riviorganisatsiooni põhiülesandeks on nende tööde ja toimingute täideviimine, s.o. toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte on loodud. Tööstusettevõttes esindavad seda põhitootmise, haiglas haigete ravimise,
töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Põllumajanduse kollektiviseerimine halvas aastateks maarahva töömotivatsiooni. Sellele lisandus paari aastakümne vältel peaaegu palgata töö, töötasu jõudis enam-vähem rahuldavale tasemele alles 1960. aastate lõpuks. 31. Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon ja selle eesmärk Põhiolemuseks oli rakendada territoriaalset isemajandamist (NSV Liidu raames). IME kontseptsiooni eesmärgiks oli: · territoriaaljuhtimise detsentraliseeritus; · omandivormide paljusus; · turumajanduse domineerimine, ettevõtluse vabadus; · avatus välisriikidele. Tegelikult ei taganud IME seadus Eesti majanduslikku iseseisvust. Eestis süvenes üha enam mõte riikliku iseseisvuse taastamisest. 23. augustil 1991. a. langetati otsus NSV Liidust välja astud. Eesti tööstuse struktuur, mis oli välja kujunenud 1989. aastaks, ei vastanud taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turumajandusele ülemineva Eesti Vabariigi vajadustele
Koordineeritus – töötajate häireta koostöö Valdkonnahüpoteesid (E. Hoffmann) Sõltuvus keskkonnateguritest: o Mida tugevam on ettevõtte välissõltuvus, seda suurem on struktuuriorganisatsiooni formaliseeritus ja seda suurem on otsustamise tsentraliseeritus Keskkonnadünaamika o Mida dünaamilisemad on keskkonnasuhted, seda suurem otsuste detsentraliseeritus, seda vähem üldisi reegleid ja standardiseeritust, seda rohkem horisontaalset koordineerimist ja meeskonnatööd Vanuse kohta o Mida vanem ettevõte, seda enam ilmneb otsustamise delegeerimist ja suurendab juhtmiskohtade arv Suuruse kohta o Mida suurem ettevõte, seda enam jaotatakse otsustamiskompetentsid madalamatele astmetele, suureneb staabi
ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad) Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud,
Inertsus- tendents jätkata samas suunas 43. Organisatsioonikultuuri mõiste. Tegurid. Organisatsioonikultuur- on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Org. kultuur luuakse nii org. tervikuna kui ka igas allüksuses. Org.kultuuri tegurid: Individuaalne initsiatiiv - Org. tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus; õiguste ja vastutuse jaotumine - Autokraatlik ja demokraatlik juhtimisstiil - Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid Riski aktsepteerimine Suund - mil määral on org. liikmetele org. eesmärgid selged või ebaselged Integreerumine- millisel tasemel on koostöö juhtkonna toetus alluvatele kontroll- reeglite ja ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd. Kontroll on reeglina org. ebapopulaarne tegevus
organisastioonis. See mõju väljendub väärtuste olulisuses, levikus ja tugevuses. · Olulisus näitab, kas need väärtused toetavad organisastiooni võtme-eesmärke. · Levik näitab nende tuntust organisatsiooni liikmete hulgas. · Tugevus näitab kuivõrd neid aktsepteeritakse. ORGANISASTIOONI KULTUURI KOOSTISOSAD: 1. Individuaalne initsiatiiv: 1) organisastiooni tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus; õiguste ja vastutuste jaoutumine; 2) autokraatlik ja demokraatlik juhtimisstiil; 3) alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund mil määral on organisastiooni liikmetele org eesmärgid selged või ebaselged. 4. Integreerumine milliseltasemel on koostöö 4 5. Juhtkonna toetus alluvatele. 6
võistlemine otsused tegu on - tegu on meetodiga. valitsemise Koosneb kolmest meetodiga tunnusest: 1) võimude 33 lahusus 2) võimu detsentraliseeritus 3) valitsuse roll erasektoriga seoses (palju piirab) Vabad valimised Konsensusotsused Seaduse võim tegu Identiteet väärtus. üks osa input tegu on samuti on meetodiga. Mõiste
saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigus vs jõud -> Õigus on sisemine ja valitseja tagab reeglistikud. Jõud on välimine ja õigus on sellel, kellel on rohkem jõudu (materiaalne: sõjavägi, raha, majandus) Uurimisprobleemid ● Koostöö ja konflikt
Üksmeelekultuur vs etatism Siedentop: USA-d iseloomustab 'üksmeelekultuur' (culture of consent) üksmeelekultuur vs etatism: üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia Etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokraatia Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab detsentraliseeritus - subsidiaarsus olulisel kohal, mitmetasandiline valitsus, kodanikud on esindatud läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa · kodaniku roll on passiivne · võõrandumine Järeldus: vajame detsentraliseeritud Euroopat, demokraatia tuleb rahvusriikide pinnalt Föderaalsed suhted Euroopas: kohalik autonoomia-iseolemine Ökonomism-praegune loogika poolmarksistlik- kui majandus on korras, siis on ka kõik muu korras
kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus, (5) kohalik dem valitsemise läbipaistvus ja efektiivsus, detsentraliseeritus; (6) kohtusüsteem sõltumatus, inim- ja vähemuste õigused; (7) korruptsioon keskvõim, KOV, Instrument: ekspertküsitlus Mõõduühik: skoorid 1-7. Vt. http://www.freedomhouse.org/report/na tions-transit-2011/methodology Kontsept: sotsiaalne kapital Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks Indikaatorid/mõõdikud:
- koostöösuhted klientide, partnerite ja toetajatega. 2. Organisatsiooni terviklikkus, süsteemsus, korrastatus ning toimimise järjepidevus: - missiooni, eesmärkide, strateegiate ja arengukavade selgus ja arusaadavus; - juhtimissüsteemide olemasolu ja toimimine; - organisatsiooni struktuur, selle lihtsus või keerukus; - juhtimistasandite rohkus või vähesus; - juhtimisulatus (alluvate hulk ühe juhi kohta); - juhtimisotsuste tsentraliseeritus või detsentraliseeritus; - organisatsiooni kultuur, ajaloo väärtustamine selle liikmete poolt; - organisatsioonis väljakujunenud väärtushinnangud, hoiakud jpm. 2. Organisatsiooni tuleviku ja muutumisega seotud asjaolud: - muutuste kiirus; - muutuste ulatus; - muutuste uudsus organisatsioonis; - personali piisav informeerimine muudatustest; - muutuste tajumine personali poolt (töötajad tajuvad kavandatavaid muutusi kas erutava väljakutsena või ohuna) jpm 3
Uute investeeringute vajadus madal. Makstakse suuri dividende. 5. Langusperiood Ettevõtte tegevuse lõppfaas. Töötajad lahkuvad, kasumi taset raske hoida, kulusid raske teha vahendite kaasajastamiseks. Pikaajalisi ettevõtteid iseloomustavad omadused Arie de Geus Tundlikkus ümbritseva keskkonna suhtes õigeaegne reageerimine Tugev identiteeditunne ja kokkukuuluvus töötajad osa tervikust Tolerantsus ja detsentraliseeritus katsetatakse kõrvaltegevusi, eksperimenteeritakse Konservatiivsus finantstegevuses omatakse reserve, ei riskita. Rollid edu tagamiseks Leidur/kunstnik leiutab, genereerib vms Ettevõtja näeb äriideed, paneb ideed raha teenima, võtab riske Kasvava ettevõtte juht suudab juhtida kasvuprotsesse, laiendama omanikeringi, kaasata riskikapitali, jõuda börsile Küpse organisatsiooni juht on hea ja süstemaatiline administraator, hea kontrollsüsteem
saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne Loengu teema: kuidas selline idee tekkis? vorm Keskaegne (eelmoodne) riik Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas Isikulisus ja hierarhilisus (feodaalsed alluvussuhted) (13. saj.): Killustumus (detsentraliseeritus, kuningriigi piires ei olnud keskvõim, vaid poliitilise elu põhivorm: communitas perfecta vasallid teostasid võimu) mõistab kohut ja karistab kurjategijaid Konglomeraatriigid (Habsburgid, Vene tsaaririik, ei olnud unifitseerimist, kogukonnad peaksid elama harmoonias kuid arv eripärasid) Rooma ideede retseptsioon
· Töökiirus sõltub liinikiirusest · Töötajaid kontrollib ja superviseerib juhataja 112 Piirangud tailorismi ja fordismi puhul: saab kasutada ainult standardtoodete puhul, mille puhul on liinitööl kõik eelnevalt paika pandud, muudatuste suhtes jäik ja äärmiselt aeganõudev. 15.1.11. Post-Fordism · Paindlikum tootmine · Tööprotsesside detsentraliseeritus ehk puudub tööliste hierarhia koostöö · Laiemate oskuste õpetamine, mitte spetsialiseerumine ainult ühele operatsioonile · Paindlikemate töömeetodite kasutusele võtt, sh tööaeg, töökoht jms Paindlik tootmine orientatsioon kindlale turugrupile. Grupitootmine töölised teevad grupis midagi, et vältida nende eraldumist, meeskonnatöö 15.1.12. Fordism vs Post-Fordism · TOOTMINE: Liinitöö masinatega, üks toode vs arvutiga kontrollitud,
tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni kultuur; niisuguste nüüdisaegsete kontrollimismeetodite ja kommunikatsioonivahendite rakendamine, mis võimaldavad tippjuhil kiiresti teada saada ebaõigest otsusest ja varustada juhte vajaliku teabega. Et töötajate initsiatiivi ja võimeid täielikult ära kasutada, tuleb juhtimist järk-järgult detsentraliseerida, luua selle jaoks eeltingimused personali pidevalt arendades. 94 11
täidesaatva võimu või kohtute poole; olles takistatud riiklikul tasandil, säilib rühmadel võimalus suunata oma tegevus osariigi või kohalike võimuinstitutsioonide poole. Mitmetes riikides, nt ka UK-s, kus riigivõim on tugevalt tsentraliseeritud, on valitsemine korraldatud nii, et see ei hõlbusta huvigruppide teket, USA-s seevastu detsentraliseeritud valitsemissüsteem huvirühmadele just edu tagabki. (Patterson, 2013, pp. 221-222) Seda, kuidas detsentraliseeritus soodustab huvigruppide tegevust, näitab ka asjaolu, et alates Reagani võimulolekust, mil hakati mitmeid föderaalseid programme üle viima osariiklikule ja kohalikule tasandile, on ka huvigruppide arv mitmekordistunud. Ühtlasi on seejuures märgatavalt kasvanud valitsustevahelist lobitööd tegevate rühmade arv ning mitmed osariigid ja suurlinnad on Washingtoni rajanud oma lobistide esinduskontorid. (D. V. Edwards, 1998, pp. 272-273)
Teisalt võib detsentrali-seerimisest hoidumine põhjustada ülekoormuse organisatsiooni tipus ja viivitusi otsustamisel ning minna kulukamaks kui vead otsustamisel. 2. Organisatsiooni suurus. Sellest oleneb tehtavate otsuste hulk. Suure hulga juhtide ja spetsialis-tidega konsulteerimine võtab palju aega ja on kulukas. Väljapääsu peab leidma detsentralisee-rimisest või organisatsiooni jagamisest mitmeks allüksuseks. 3. Organisatsiooni tegevuse maa-alaline detsentraliseeritus. On loomulik, et otsustamine on sel juhul detsentraliseeritud, sest kaugel asuva juhiga ei saa igat asja läbi arutada. 4. Organisatsiooni struktuur. See soodustab või takistab detsentraliseerimist. Suur kontrollimis-ulatusega (ühele juhile alluvate inimeste suure arvuga) organisatsioonis on detsentraliseerituse aste kõrgem, kitsalt spetsialiseeritud ja allüksuste töö sisu täpse piiritletuse ning täpsete tege-vusjuhiste korral väiksem. 5
annaabi.ee 
