Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus. Samas ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes.” Samuti olin mina arvamusel, et raamatut filmikeelde tõlkida võib olla üpris raske, kuna olles „Rehepappi” ise lugenud, tundus selle raamatu filmipilti ümbertegemine keeruline ettevõtmine. Seda kõike seetõttu, et on raske kujutada „Rehepappi” atmosfääri. Lisaks olid ka raamatus mõned
Ecstasy Ecstasy MDMA ehk 3,4- metüleendioksümethamfetamiin Kasutati söögiisu vähendajana ÜRO poolt keelatud ecstasy struktuurvalem Toime Mõjub 20-60 minutit pärast sissevõtmist Muudab kogu keha Vaimsed mõjutused nt. ebatäpne kõnnak, keskendumis- ja otsustusvõime langemine Püsivamad tagajärjed.. Tekitab südamele ja vereringele tõsiseid häireid Hirm, paanika, skisofreenia Depressiivsus Paanikahood Skisofreenia tunnused Haigushoode taasilmnemine peale ecstasyst loobumist Ecstasy ja liiklus Joobes juht kaotab reaalsustunde Ohustab nii ennast, kui kaasliiklejaid Vaimne ja füüsiline väsimus Isiklike autosid omavad noored Tänan!
Usun, et suur osa, kui mitte kõik, inimestest on mingil eluperioodil millegi või kellegi vastu hirmu või viha tundnud. Hirm ja agressioon on omavahel seotud. Nende põhjustajad on osaliselt sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks võib olla ka aressiivsus, mida põhjustab agressioon – inimesest kiirgub negatiivset energiat või see on temas peidus. Aressiivselt käitub laps siis, kui pingeid on liiga palju kuhjunud ning laps ei oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub. Agressiivsus võib välja lüüa ka hirmu esinemise hetkel. Ma pole küll väike laps, aga kardan meeletult ämblikke
viidud tants ja muusika. Eriti meeldis vahelõigud, milleks olid luuletused. Muusika ei olnud harjumuspärane ja tihtipeale jäi mulje, et see on hetke improvisatsioon. Tantsijad olid väga proffesionaalsed ja tegid kõik oma keerulised liigutused lausa liueldes, jäi mulje nagu nad on vabad ja tants pole seatud. Robert Schumann (18101856) ühendab endas romantismiajastu geniaalse ja kannatava kunstniku kuju. Tema kunstiline väljendusvorm ja üha süvenev depressiivsus olid omavahel tihedalt seotud. Helilooja kannatas muuhulgas ka kuulmishallutsinatsioonide all. Aegajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema sisekõrv kuuleb ,,inglite vahendusel" tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus. Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist. Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt ta mitte ainult ei ole loonud lavateose muusikale vaid on äratanud ellu sümfoonia. Iga
Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana. Tekkis Neitsi Maarja kultus kahes vormis, viljeleti kas pieta'd või Maarjat koos lapsest Jeesusega. Materjalidest kasutati kivimeid, Eestis nt paekivi, hilisgootikas ka puitu, millega hakati kaunistama eriliselt tiibaltareid ja kantsleid. Kuulsad altarid nt Pühavaimu ja Niguliste kirikus. Maalikunstis oli oluliseks zanriks vitraaz, mis pidi tekitama dekoratiivset üldmuljet. Tihti
ülekaalulisus. 3) Liigsel tarbimisel nõrgeneb inimese aju töö ning iga hetkega väheneb aina vähem ajurakke. Pikaaegsetel alkohoolikutel hakkab aju tõmbuma kokku ning kolba sisse tekib liiga palju vedelikku, samamoodi tekivad augukesed ajju. 4) Tekivad ka psüühilisedhäired nagu näiteks deliirium, millega kaasnevad nägemishallutsinatsioonid. Deliirium tekib siis, kui inimene on nö võõrutusseisundis ehk siis kaineneb pika ajalisest joomisest. Samamoodi tekivad ka episoodilised depressiivsus häired, kui ei saada ligi alkoholile. 5) Manustades alkoholi võib see mõjutada aju ka sellel hetkel ehk see muudab inimese julgemaks, seltskondlikumaks, välistada ei saa ka agressiivsust, eufooriat ning emotsioonid on esiplaanil, ratsionaalne mõtlemine jääb tahaplaanile. Arvestades selle seisundiga võimelike kaasnevaid käitumisi, siis võib panna tihti inimene ennast ohtlikusse olukorda, kus võib saada kahjustada tervis.
ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Nõustun Rammoga, et filmis pigem domineerib negatiivsus mitte ilus armastus. Romantikat ma selle filmi žanriks just ei paneks, pigem kas põnevus- või õudusfilm. Kuid armastus, kas ühepoolne või kahepoolne, oli siiski olemas. Ropu kõnepruugi koha pealt tekkis mul küsimus, et kas tol ajal tõesti räägiti samade väljenditega nagu tänapäeval? Mõnes episoodis jättis just see väga ebaloomuliku mulje.
ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Arvan samuti, et romantika žanrist jääb see film veidi eemale ja ma pigem arvaks, et tegu on kas põnevus- või õudusfilmiga. Rammo lisab veel: „Ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes. Niisiis on ekraniseeringus raamatu luustik mõnes mõttes pahupidi pööratud: kistud välja "Rehepapi" tõeline iva ning romaani koomikat garneeringuna tarvitatud
Keha ja käte ebamugav asend, hiire ja klaviatuuri ees ei ole randmete toetamiseks piisavalt ruumi. Klaviatuur ja hiir ei asu ühel tasandil Psühholoogilised ohud Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Vältimise meetmed Tööstress Pikaajaline psüühiline ja Kõrge vererõhk, Stressiennetus. füüsiline ülepinge depressiivsus, rinnaangiin, ärrituvus, Enesekehtestamiskoolitus psüühikaprobleemid, Aktiivne elustiil kardiovaskulaarsed häired, mao-soole haavandid, liiges- Puhkamine lihasvalud, isikuhäired,
Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1
läbi elama, aga kui saadud õnn korvab eelneva veava, siis on otsus edu saavutada igati kasulik. Ma ei julge väita, et edukad Eesti naised on üdini depressiivsed. Naised rabavad tööd ja saavutavad edu. Väidetakse, et see toob kaasa ka masenduse. Osadel juhtudel on see tõesti nii, aga mõnele naisele võib see kõik meeldid ja neid ei pruugi kõik raskused sugusi mitte tujust välja viia. Tänaval kõnnivad morni näoga naised ja isa asi ajab neid närvi, see on märk igapäevaelus, et depressiivsus on meie ümber olemas. Osad inimesed kõnnivad aga pidevalt, lai naeratus näol, ja neid ei kõiguta miski. Seega ei saa öelda, et Eesti on täis depressiivsust. Kõik oleneb inimesest. Edukas naine ei kanna moest mahajäänud nime. Vanad nimed nagu Maali või Maimu pole kindlasti mitte sobilikud. Parimas eluaastad jäävad vahemikku 25-45, kui ollakse nooruslik ja ilus. Töötatakse mõnes firmas kõrgel kohal või omatakse ka enda firmat, ajakirja vms. Edukas
kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. Jälgimine Kui depressiooniravis kasutatakse psühhoteraapiat, toimub patsiendi jälgimine visiitidel. Kui tegemist on pelgalt medikamentoosse raviga, on soovitav ravi mõju hindamiseks teha kontrollvisiite. Kui ravi on jõudnud sinnamaale, et patsiendil ei ole mõnda aega sümptomeid esinenud, võib jälgimise üldiselt lõpetada. Pärilikkus Arvatakse, et depressiivsus on mingil määral pärilik. Depressioonis identse kaksiku teise poole oht sattuda depressiooni arvatakse olevat umbes 50%. Pärilikkuse mehhanismid on siiski suures osas tundmatud. Levimus Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15% rahvastikust, kusjuures naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites
Läbipõlemissündroom burn out ·Kiiremini ja enam tabab noori-noored spetsialistid püstitavad enesele (üli)kõrgeid eesmärke = töönarkomaania! ·Kannatavad tugevasti motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesed, kes lisaks töö tõttu palju suhtlevad § vaimne kurnatus § energia ja tahte alanemine § vähene eneseteostus § "tühjaks väänatud" § ükskõiksuse kasv § kompetentsi kahanemine § Depressiivsus § ärrituv, väga tundlik, vaenulik ja kahtlustav § abitus, lootusetus ja võimetus § kadunud ideaalid Stressi ja läbipõlemissündroomi vältimine Aeg + vaev + suured kulud või Psüühiliste pingete vältimine Füüsilised ja psüühilised mõjutajad on stressi vältimise ja maandamise võimalused: põhjuste väljaselgitamine ümberkorralduste läbiviimine olukorra pidev jälgimine ja hindamine Võimalused selleks...
selgunud, et läbipõlemissündroomi esineb ka teiste elukutsete puhul, eriti sageli ärimeestel ja bürootöötajatel. Millised on peamised psüühilise seisundi muutused? Südame l/s kiirenemine Südamerütmihäired Vererõhu tõus Vaskulaarsed peavalud Jätkuv stress Mao-sooletrakti pidurdus /haavandid Na+ retensioon Kehakaalu suurenemine Näo & jalgade turse Pingepeavalude ägenemine Veresuhkru Liigne insuliin hüpoglükeemia Väsimus/depressiivsus/ärevus Lümfoidsupressioon Immuunsupressioon Haigestumine Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Organisatsiooni tasemel: töötulemuslikkuse langus, vargused tööl, moraali langus, puudumine töölt, organiseerimisvõime langus, edasilükkaja, juhatajast ülisõltuv. Indiviidi tasemel: üliaktiivsus, agressiivsus, alkoholitarbimise,
Nt kui inimene on väga häbelik siis võib närvide rahustamiseks alkoholi tarbida ning see muudab inimese julgemaks ja sotsiaalsemaks ning hiljem tekivad ajus seosed, et alkohol muudab paremaks suhtlejaks ning võib tekkida käitumismuster ning sellest välja areneda sõltuvus. ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele. ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu. Teatud käitumistega tahetakse näidata enda staatust ning sobivust gruppi. ● hüperaktiivsus käitumishäirega ja agressiivsus - suurema tõenäolsusega satutakse sõltuvuse küüsi. ● sõltuvusainete kuritarvitamise raskus korreleerus hea kehalise aktiivsusega koos
peetakse piinlikku puhtust. · Isiksuse mitmesuse häire, kus indiviidis kujuneb välja kaks või enam isiksust, kes ei pruugi teadlik olla teise olemasolust. · Tahtlik minestamine, lapse meetod seksuaalsest väärkohtlemisest pääsemiseks. See võib hilisemas elus viia täiskasvanu kontrollimatu minestamiseni kui ta puutub kokku väärkohtlemist meenutavate asjaolude või muude emotsionaalsete probleemidega. · Depressiivsus, mis on tingitud madalast enesehinnangust ja enese väärtusetuna tundmisest. Seksuaalselt väärkoheldutel on suurem risk suitsidaalseks käitumiseks ja juhuslikuks vältimatuks narkootikumide üledoosiks. · Seksuaalselt väärkoheldud inimestel on suurem risk muutuda täiskasvanueas ülekaaluliseks. · Lapsena seksuaalselt väärkoheldud meestel on kolm korda suurem tõenäosus infarktiks. Seksuaalse väärkohtlemise mõju käitumisele:
nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod. Hiljem võivad nõrgast põrnast ja maost tingituna lisanduda isutus, kõhupuhitus ja kõhulahtisus või vormitu väljaheide. Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine, meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud, lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne. Emotsioonid on tähtsad Emotsionaalse intelligentsuse (EQ) gurud nagu Daniel Goleman ja Jeanne Segal väidavad, et enamik tavalisi inimesi ei ole piisvalt ettevalmistatud efektiivselt emotsioonidega toimetulekuks. Põhjus on selles, et kogu meie elu intelligentsust ja IQ-d väärtustatakse rohkem kui võimet mõista, reguleerida ja kasutada oma emotsioone
Eestis ligikaudu 10 aastat..450-500 protseduuri aastas 1miljoni kohta. 300-350 protseduuri keskmiselt. 100 katseklaasi last Eestis aasta jooksul. Veerand on mitmikud selle protseduuri tagajärjel. Steriilsus: relatiivne-ravitav vorm absoluutne-ravimatu vorm primaarne-varasemas rasedused puuduvad sekundaarne-varasema raseduse järel tekkinud viljatus Psühholoogilised aspektid Viljatusravi on protseduuri valinute hulgas on kõrgem stressitase,ärevus ja depressiivsus Naised kogevad enam stressi kui mehed Stressi tase seostub ravi tulemustega. Viha,alaväärsus kompleks, reedetus,pettunud, somaatilised kaebused(emotsionaalne pinge),meestel on sotsiaalne surve väiksem. RASEDUS Järglaste saamine on olnud läbi aegade tähtis(lineaarne;)soojätkamine, nime edasi andmine,pärandus,keegi hoolitseb(vanadus),koha täitmine,paarisuhte klapp, tööjõud(nii peres kui ühiskonnas),helluse jagamine, instinkt _ - tänapäeval ka oluline Inimene kui imetaja
pinges pingevaba frustreeritud tasakaalukas Klassifitseeriv paradigma Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega
pinges pingevaba frustreeritud tasakaalukas Klassifitseeriv paradigma Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega
kui võõras mundris, metsas, merel või põranda all, siis millised üldse on need ideed, mille eest võidelda ja vajadusel end ohverdada?" (Kronberg, Jaanika 2012. Ideelised eestlased Eesti elu. http://www.eestielu.ca/et/kultuur/kultuur/66-ideelised-eestlased) 7 Jõulude ajal oli Taavi üsnagi õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale. Pere oli kaugel ja antud ajajärgu depressiivsus viis pere Taavi juurest nii mõtetes kui ka reaalselt palju kaugemale. Võib vaid ette kujutada, kui raske võis Taavi Raudojal olla, kui tuleb oma perest teadmatult kaua aega eemal olla ning vahepeal tekivad mõtted, et ta ei pruugi neid iial näha, sest vangistamine või koguni surm oli iga päev järjest lähemal. Peale kirikuskäiku nägi Raudoja, kuidas inimesi tundmatusse musta autosse tõmmati ja minema viidi. Tegu oli rühma NKVD inimestega, kes nö vägivallatsejaid
tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod. Hiljem võivad nõrgast põrnast ja maost tingituna lisanduda isutus, kõhupuhitus ja kõhulahtisus või vormitu väljaheide. Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine, meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud, lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne. Unenäod ja tervis. Unenägudes avaldub zhang organite vaimne aspekt. Tihti korduvad unenäod võivad anda teavet organismi seisundi kohta, mistõttu neid võid kasutada diagnoosimisel. Huangdi Neijing peatükk 17 käsitleb välise patogeense energia organismi sissetungimisega tekkivaid unenägusid. Sellest
Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad:
Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) – isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad:
ülekaalukad mõtted stress, probleem lahendamata. Seotud valdavalt probleemse situatsiooniga. luulum tted kõige raskem häire, mõte mis on kriitikalage, mille kohatusest inimene ise aru ei saa ja ta on veendunud selle õigsuses (naaber kriitab läbi seina) tüübid: 1. paranoidne luul (tähendus, jälitus, mõjutus, tagakiusamis, mürgitus, erootiline, kiivus), 2. depressiivne luul inimene alusetult alahindab oma väärtust (võimu, vaesus, alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul. ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. SUNDMÕTE on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise aru saab.
eufooria, ergastumine, rahunemine, joove, hallutsinatsioonid). See on tunne, mida tahetakse korduvalt läbi elada. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Need psüühilsed ja füüsilised vaevused on enamasti vastupidised uimasti enese toimeilmingutele: näiteks stimulantide puhul unisus ja depressiivsus, depressantide puhul unetus, ärevus, motoorne erutus ja krambid. Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam sugjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust suurendatakse, et saavutada esialgne toime. Tolerantsuse suurenemine on
vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele. A- tüüpi isiksus- võistluslikud, edule orienteeritud, kärsitud, tigedad, pidev
· teiste käitumise muutmine kehtestaja enda suhtes; · vältida ebavajalikke agressiivseid konflikte; · enesekindlalt ja avatult enda seisukohtade esitamine; · luua ja säilitada enesetõhusustunnet. Kehtestamine eeldab enda ja teiste vahel toimuva kommunikatsiooni jälgimist Enda õiguste kaitsmine eeldab nende tundmist/teadvustamist x olukorras Enesehinnang (nt positiivne enesekohane hoiak), sotsiaalne ärevus, depressiivsus ja kehtestamine Kognitiivne restruktureerimine (ootused ja uskumused seotud käitumisega) ja enesekohased väited ("Ma pole seda väärt"; "Ma olin kohutav") Alistuvad isikud tajuvad õigustamatuid ootusi õigustatutena (asjade laenamine, teiste töö tegemine, kuna nad on nö abivalmid) Rahulolematus olukorraga oluline olukord, negatiivsed tunded Kehtestamiseks peab olema võimalus kehtestada (olukorra spetsiifika) ja teadmine, milline on
valetamine, varastamine, seaduserikkumised, peaparandamine). Kuritarvitamine: uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides; uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel; uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal; uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine; kasvab taluvus uimastite suhtes; tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused; uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine, väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus). Sõltuvus:
muutused lapse välises käitumises. Muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel: · erakordne huvi seksuaalse sisuga mängude vastu · oma vanuse kohta üllatavalt head teadmised seksuaalelust · võrgutav käitumine vastassugupoole suhtes · ebatavaline seksuaalne aktiivsus sage masturbeerimine, suguelundite hõõrumine täiskasvanu vastu Muutused lapse emotsionaalsuses: · enesessetõmbunud · depressiivsus, kurvameelsus · sagedane mõtlik olek · hüsteeriline käitumine, kerge enesekontrolli kaotus · raskused eakaaslastega suhtlemisel, nendega suhtlemise vältimine Muutused lapse enesetajus: · enesehinnangu langus · enesetapumõtted, enesetapukatse Hirmude avaldumine: · kardab jääda teatud kindla isikuga kahekesi ruumi · kardab lahti riietuda, mille tõttu näiteks võib kategooriliselt keelduda võimlemistundides osalemast
olukordadele ja seda paremini vastab positiivsetele olukordadele. Mitmeid uuringud on näidanud, et ebameeldivad olukorrad tõstavad esile depressiivseid sümptomeid, eriti nende inimeste hulgas, kellel on ebastabiilne enesehinnang. Robertsi ja Monroe (1992) uurimuse kohaselt süveneb depressioon enne keskkooli lõpueksameid vaid nendel õpilastel, kellel on ebastabiilne enesehinnang. Hokanson ja Flynn leidsid, et kui elu põhiline stressiallikas suureneb, kasvab ka depressiivsus just nende inimeste hulgas, kellel on madal enesehinnang. (Kernis, 2005:1,7) Eksperiment, mis viidi läbi koolilaste seas näitas, et mida ebastabiilsem on lapse enesehinnang, seda madalam on tema väljakutse eelistus (Kas laps eelistab raskemat ülesannet või sellist, mis on lihtne?) ning tema huvi tase (Kas laps on motiveeritud uudishimust või tahab lihtsalt head hinnet saada ning õpetajale head meelt valmistada?).
Oluline oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Anti edasi täpset elu kujutist. Peamine motiiv oli maastik ja vabaõhumaal. Maaliti kiiresti kuna valgus muutus iga hetkega. Monet maalis maaliseeriaid ühest objektist, erinevates tingimustes ja kellaaegades. Värvid olid heledad ja pastelsed, kirevad. Hiljem hakkas ta huvituma veest ja valguse sillerdamisest. Renoir maalis ka inimesi, eriti alasti. Ta töödes oli näha, et nägemine valmistas rõõmu, puudus masendus ja depressiivsus. Degas´d huvitas keerukate liigutuste tabamine, maalis balletistseene. Pastellmaal oli lemmikuks. Camille Pissarro maalis peamiselt tänavapilte. Sisley maalis põhiliselt loodusmaastikku. Eestis avaldus impressionism Ants Laikmaa ja Paul...loomingus. Alates 1880ndatest hakkas impressionism mõjutama paljude maade kunstnikke. Hakati pöörama tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni
8) tekivad tõsiselt kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised, peaparandamine). Kuritarvitamine: 1) uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides; 2) uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel; 3) uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal; 4) uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine; 5) kasvab taluvus uimastite suhtes; 6) tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha; 7) käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused; 8) uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine; 9) väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus). Sõltuvus: 1) uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus;
Mikroobse ekseemi ja sekundaarselt infitseerunud ekseemide korral on vajalik antibiootikumravi (erütromütsiin, fusidiinhape). Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Õendusprobleemid: · Hirm ja häbitunne, mis on tingitud muutustest välimuses · Unekvaliteedi langus · Ebaefektiivne nahahooldus · Depressiivsus · Häiritud mugavustunne, mis on tingitud valust, veritsusest ja sügelusest. Video: https://www.youtube.com/watch?v=DVRVnvlvUPA Pilt: Arutelu, küsimused : Kas võib juhtuda, et ekseem ei allu ravile ning patsient peab sellega elama aastaid? 15 Kontaktdermatiit Dermatiit tähendab kehavälistest faktoritest tingitud nahapõletikku. Kui dermatiidi põhjuseks
Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded. Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest.
surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ühemunakaksikuid erinevates keskkonna tingimustes. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid (teatud tunnuste uuendamine). Transgeensed taimed – suurendada kahjuritele vastupanuvõimet (eritavad toksiine, mis peletavad putukaid), saab pikendada viljade
Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid.
Eeldab vastavat koolitust ja litsentsi. · Igapäevaelu psühhoteraapia! · Toimub kas individuaalselt või grupiteraapiana Idee: peamine mõjuallikas teine inimene. Seda teades ja ära kasutades on võimalik aidata. Seletuste pakkumisega, veenmisega, alternatiividele osutamisega. Grupiteraapias ühistegevuse ja (suunatud) grupisuhete kaudu mõjutada inimese enesehinnangut ja enesekäsitlusi (tõrjutus, frustreeritus, depressiivsus), lahendada vastuolusid ja pingeid (peresuhted), internaliseerida norme (AA), pakkuda uusi eesmärke (narkomaanid). Võtteid Idee: inimene uude situatsiooni, suhtevõrgustikku, normistikku + kontrollitud/suunatud mõjuallikad. Välja tuua allasurutud hirmud, mured, vastuolud, ilmajäetused ja hädaohud. See maailm, mille "tsivilisatsioon" on alla surunud. Näiteks: · Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll) · Valikute teadvustamine (mahajäetud) · Psühhodraama (Moreno
tasemele. Eakaaslastepoolne surve ja gruppide eksklusiivsus võib ohustada iseseisvat otsustusvõimet ja eneseusku. o Aasta jooksul suurem tõus eneseusus ja plaanides minna ülikooli neil, kellel polnud sõpru o „Oht“ suurem kui grupis domineerivad problemaatilised hoiakud Mõõdukas üksi olemine ja eakaaslastega koos olemine o Regulaarselt teatud aeg üksi – madalam depressiivsus, kõrgem sotsiaalne ja akadeemiline kohanemine o Väga palju üksi või väga palju koos eakaaslastega – sarnased probleemid Juhtumi kontekstis Enesehinnang on paljuski sõltuv teistest inimestest enda ümber. Aktsepteeritus, kuuluvustunne väga oluline. Oluline sobituda keskkonda (hoiakud, väärtused, käitumine). Suhete võrgustikus oma koha leidmine ei ole lihtne.
kui klassikaaslastega läbisaamist. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus, ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast. Distsipliiniprobleemide raskusaste: · õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid · tundi vähehäirivad probleemid · tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid · püsivad, tõsised probleemid Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele: 1. Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad · limiteeritud aeg · limiteeritud arv õpilast
vaimset ressurssi (Gigerenzer & Goldstein, 1996). • Eesmärk hoida oma „self“ võimalikult stabiilsena • Näiteks kontrolli uskumused ja tervis: - Väga palju uuritud teema stressi, toimetuleku ja haiguste püsimise või süvenemise juures. Kuivõrd ta usub, et ta ise saab teha midagi oma tervise jaoks? - Kohanemine kroonilise haigusega- kui ta usub, et ta tuleb sellega toime, siis ta - Õpitud abituse väljakujunemise alus- Depressiivsus inimestel? Loomadel on kindlasti olemas. Selle väljakujunemise aluseks kontrolli uskumus. - Tajutud elukvaliteet – tähtis muutuja terviseuuringutes Sotsiaalne kompetentsus- see teeb meist sotsiaalsed olendid! (Buhrmester, et al 1988):interaktsioonide ja suhete algatamine; isiklike õiguste eest seismine; eneseavamine; teiste emotsionaalne toetamine; interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Sotsiaalsed oskused
omamise/päritoluga Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: - Primaarsed - Sekundaarsed - Jagatud luulumõted Vastavalt sisule - Paranoidne - Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega Meeleolu (emotsionaalsuse) häired - Patoloogiline efekt – väga intensiivne, järsku tekkiv afektiseisund mille jooksul teaduvsseisund muutub - Patoloogiline meeleolu – mania, depressiivsus - Defekt tundeelus – afekti lamenemine/nüristumine avaldub emotsioonide, tunnete ja reaktsioonide väljendamise vaesusena nt - Kohatu afekt – afektiivsed väljendused on kohatud või ei haaku olukorraga mitte lihtsalt lamenenud või nüristunud nt kurvas olukorras naerab sest tema tunded ei haaku olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud: - Tähelepanu - Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu
· Atsetüülkoliin + (aktovaator, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) · Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid:
Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond · Nägemine(visuaalne modaalsus) · Kuulmine(auditiivne) kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled
· Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega. · Madal enesehinnang, vääritustunne. · Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired. · Mitteasjakohane, eale mittevastav seksuaalne käitumine. · Regressiivne käitumine (enurees ja enkoprees). · Õppeedukuse alanemine. · Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele. 34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on tingitud liiga varasest täiskasvanuliku seksuaalsuse kogemisest. Sellega seoses saavad normaalne lähedus ja hellus lapsele seksuaalse varjundi. See viib kergesti lapse obsessiivsele seksuaalsele
Eeldab vastavat koolitust ja litsentsi. Igapäevaelu psühhoteraapia! Toimub kas individuaalselt või grupiteraapiana Idee: peamine mõjuallikas teine inimene. Seda teades ja ära kasutades on võimalik aidata. Seletuste pakkumisega, veenmisega, alternatiividele osutamisega. Grupiteraapias ühistegevuse ja (suunatud) grupisuhete kaudu mõjutada inimese enesehinnangut ja enesekäsitlusi (tõrjutus, frustreeritus, depressiivsus), lahendada vastuolusid ja pingeid (peresuhted), internaliseerida norme (AA), pakkuda uusi eesmärke (narkomaanid). Võtteid Idee: inimene uude situatsiooni, suhtevõrgustikku, normistikku + kontrollitud/suunatud mõjuallikad. Välja tuua allasurutud hirmud, mured, vastuolud, ilmajäetused ja hädaohud. See maailm, mille "tsivilisatsioon" on alla surunud. Näiteks: Rollimängud, rollide vahetamine (töötu roll) Valikute teadvustamine (mahajäetud) Psühhodraama (Moreno
pinges pingevaba frustreeritud tasakaalukas KLASSIFITSEERIV PARADIGMA FAKTORANALÜÜTILISED LÄHENEMISED I. HANS JÜRGEN EYSENCK (1916-1997) • Tüüp (Type) • Isiksusejooned (Trait) • Harjumused (Habitual response) • Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response). Omadus tuleneb harjumustest. + 3 SÕLTUMATUD ISIKSUSE DIMENSIOONI (PEN): Neurootilisus – emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus. Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus. Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus. Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll.
ja hiljem ka ammutatakse), samal ajal ka tähelepanu fookuse kitsenemine. Ilmselt on ’süüdi’ amügdala aktiivsus kodeerimisel - Mis juhtub mälus? – negatiivsete detailide meeldejätmine on parem; rumineerimine – kronoloogilise … kasutamine, seostatakse oma skeemiga ja saadakseruttu läbi töötada - Ärevuse puhul on visuaalsed pildid kergemini ärkavad Hedooniline detektor ja depressiivsus - Keskkonnas on hedooniliselt markeeritud aspektid ja hedooiline detektor arvestab nendega. - Omab nullpunkti (nihked võimalikud), võib vajada hindamist (keskne täidesaatja) teeb valikuid Ka lihtsad stiimulid erinevadafektiivse väärtuse poolest Tajulist ja emotsiooni infot kasutatakse info töötlusel korraga Neuroökonoomika klassika - Coca ja pepsi eelistused - Klassikaline tingimine fMRI sänneris andis olulise kokakoolasildi efekti
Pajude uuringute alusel on Reis ja McCoach (2000) koostanud loete- lu andekate alasooritajate sagedamini esinevatest karakteristikutest. Sagedamini esinevad isiksusejooned: • madal enesekindlus, madal enesehinnang, madal enesetõhususe tunne; • võõrandumine või eraldumine, usaldamatus, pessimism; • ärevus, impulsiivsus, tähelepanematus, organiseerimatus; • agressiivsus, vaenulikkus, haavumine, kerge solvumine; • depressiivsus; • passiivsus-agressiivsushäire; • võib olla rohkem orienteeritud sotsiaalsetele kui akadeemilistele ees- märkidele, sellega seotud suurem ekstravertsus, taktitundelisus ja/või vähenõudlikkus; • sõltuv, paindumatu, sotsiaalselt ebaküps. Nende joonte väljenduseks võivad olla: • läbikukkumise kartus, võistlemise või väljakutse vältimine; • edu vältimine; • edu ja läbikukkumise pidamine välistest teguritest tingituks, arvamus,
Eeldab vastavat koolitust ja litsentsi. • Igapäevaelu psühhoteraapia! • Toimub kas individuaalselt või grupiteraapiana Idee: peamine mõjuallikas – teine inimene. Seda teades ja ära kasutades on võimalik aidata. Seletuste pakkumisega, veenmisega, alternatiividele osutamisega. Grupiteraapias – ühistegevuse ja (suunatud) grupisuhete kaudu mõjutada inimese enesehinnangut ja enesekäsitlusi (tõrjutus, frustreeritus, depressiivsus), lahendada vastuolusid ja pingeid (peresuhted), internaliseerida norme (AA), pakkuda uusi eesmärke (narkomaanid). Psühhoteraapiad • Contemplative psychotherapy • Acceptance and commitment • Conversion therapy therapy(ACT) • Core process psychotherapy • Adlerian therapy • Dance therapy
annaabi.ee 
