Ballett Aeg (0)

Muusikaretsensioon
„Aeg. Teine Sümfoonia“
Ballett
7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga.
Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. „Aeg“ on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Lauš, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid.
Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud„Teine Sümfoonia“, mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia C-duur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim Tšukarjov, Marika Musite ja Anatoli Arhangelski.
Lavastus „Aeg“ oli modeniseeritud muusika , kus olid vahelepõimitud vaikus hetked ja luule. Balletti esimeses osas kohtuvad minevik ja olevik, armastus ja usk traditsioonidesse ning tänapäeva kiirustav ja hoolimatu maailm. Teises osas oleme tunnistajateks ühe olevuse eluteele sünnist surmani. Kolmandas osas saab kõik lõhutud ja nihestunu tagasi tasakaalu. Tasakaal sesneb heades inimsetes, kes tavaliselt märkamatuks jäävad, kuid kes mängivad olulist rolli meie igapäevases elus.
Antud ballett tekitas minus palju mõtteid, nimelt Miks me aina kuhugi kiirustame ja ignoreerime ümberringi toimuvat ega naudi elu? Kas ma olen midagi igast sündmusest kaasa võtnud ja õppinud? Ballett oli huvitvalt lavastatud, kokku olid viidud tants ja muusika. Eriti meeldis vahelõigud, milleks olid luuletused. Muusika ei olnud harjumuspärane ja tihtipeale jäi mulje, et see on hetke improvisatsioon. Tantsijad olid väga proffesionaalsed ja tegid kõik oma keerulised liigutused lausa liueldes, jäi mulje nagu nad on vabad ja tants pole seatud.
Robert Schumann (1810-1856) ühendab endas romantismiajastu geniaalse ja kannatava kunstniku kuju. Tema kunstiline väljendusvorm ja üha süvenev depressiivsus olid omavahel tihedalt seotud. Helilooja kannatas muuhulgas ka kuulmishallutsinatsioonide all. Aeg-ajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema sisekõrv kuuleb „ inglite vahendusel“ tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus.
Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist.
Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt ta mitte ainult ei ole loonud lavateose muusikale vaid on äratanud ellu sümfoonia. Iga tantsiga liigutusest saab välja lugeda sümfoonia kindlaid noote. Liigutused on kooskõlastatud muusikaga.
Minule meeldisid mõlemad balletid, muusika poolest „ Teine Sümfoonia“ tantsuliselt jäi mulle aga hinge „Aeg“.Soovitan kõikidele neid mõlemaid ballette, kuna neid koos vaadates saab ühe väga meeldejääva külastuse.