Ballett Aeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Kratt - E.Tubin

............... 7 Enda arvamus................................................................................................................. 9 Kasutatud allikad.......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks.

Ballett

8

doc

Ballett Phaidra analüüs

"Phaidra" põhineb antiikmütoloogial ­ Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas.  Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata, Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust. Balletti lavastaja, koreograaf ja kunstnik on Mai Murdmaa, kes on teinud suurepärast tööd. Nii Kaie

Muusika

30

pptx

Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa

hingeliste elamuste muusikaline väljendamine. “Jevgeni Onegin” Lüüriline ooper Soovi kohaselt olid esimeseks esitajateks Moskva konservatooriumi heliloojad “Jevgeni Onegin” ei ole suur ooper: tegemist on pigem kammerliku draamaga. Esiplaanil loomulikkus ja inimsuhete lihtsus. Ooperis väljendub ilmekalt helilooja meloodianne. Viisid on tundelised ja hingestatult kaunid. https://www.youtube.com/watch? v=GlxyAGx8YyI Ballet 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Alates 19. sajandi keskpaigast valitsesid Euroopas kolm peamist balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse ja Vene koolkond. Vene klassikaline ballet on oluliselt mõjutatud Prantsuse traditsioonidest.

Muusika ajalugu

6

doc

Shannon Rose

Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pulmaöö

Muusikaajalugu

2

docx

Arvustus ballettkontserdist Onegin

Onegin Külastasin 11.oktoobril 2017 Rahvusooperit Estonia, kus lavastati Aleksandr Puskini luuletuse ainetel loodud balletti ,,Onegin". Etenduse koreograaf ja lavastaja oli John Cranko, kes oli Stuttgardi Balleti asutaja ja kunstiline juht aastatel 1961-73. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli

Muusika ajalugu

9

docx

Luikede järv

Vinni-Pajusti Gümnaasium ,,LUIKEDE JÄRV" Referaat 2016 1 SISUKORD Heliloojast...................................................................................................3 Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja.................................................................4 Peategelased...............................................................................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 ­ 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Kuigi tal olid head mu

Ballett

8

doc

Réne Eespere

Tema suurvormide dramaturgiale on omane rituaalne sisendusjõud. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad. Tähtsus Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul ,,Ärkamisaeg". Helilooming · lühiballett "Inimene ja öö" (1977) · ballett "Kodanlased" · oratoorium "Vaikuse sümfoonia" (1989) · kooriteosed: o "Passiones" (1980/2000) o "Müsteerium" (1981) o "Mediteerium" (1982/1985) o "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1983) o "Kaks jubilatsiooni" (1986) o "Glorificatio" (1990) o "Festina lente"(1996) o "Mater rosae" (2003) o "Ristimetsa ilmutus" (2004) · lühiooper "Gurmaanid" (2002)

Muusika

Kommentaarid (0)