Kurvad tublid tüdrukud (0)

Kurvad tublid tüdrukud
Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma . Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust.
Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus ,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on kodu teisejärguline, sest enne tahetakse oma elu elada ja siis kodule mõelda. Ning puhkus on üks väärtus, mis kõigile meeldib, aga lubada saavad vähesed.
Traditsiooniliselt on olnud naine see, kes hoolitseb kodu eest ja armastab oma peret. Ammustel aegadel peeti kurvikaid nais naiselikeks ja välimusest väga ei hoolitud. Tänapäeva meedia kajastab aga piitspeenikesi ja plastilise kirurgia läbinud naisi ja neid väidetakse kõige ilusamateks ja naiselikemaks ning kogu ühiskond püüab end elle pärat muuta. Ka räägitakse meedias naiste õigustest ja sellest, mida üks või teine naine on saavutanud ning see lükkab naised oma pereema rollist välja midagi uut proovima.
Ma ei oska anda täpselt vastust küsimusele, kas soov vastata ühiskonnas aktsepteeritavale standardile on tulnud naistele kasuks või kahjuks. Inimesed, kes on saavutanud kõrge taseme tööl on selleks ka palju pingutanud. Nad on näinu kõvasti veava ja hakkama saanud ka tagasilöökidega. Samuti käib neil järel stress ja depressioon . Aga saavutatud kohal oleks pakub inimesele rohkem võimalusi, head elujärge ja ka rõõmu. Rõõmu nimel on inimesed pidanud palju läbi elama, aga kui saadud õnn korvab eelneva veava, siis on otsus edu saavutada igati kasulik.
Ma ei julge väita, et edukad Eesti naised on üdini depressiivsed. Naised rabavad tööd ja saavutavad edu. Väidetakse, et see toob kaasa ka masenduse. Osadel juhtudel on see tõesti nii, aga mõnele naisele võib see kõik meeldid ja neid ei pruugi kõik raskused sugusi mitte tujust välja viia. Tänaval kõnnivad morni näoga naised ja isa asi ajab neid närvi, see on märk igapäevaelus, et depressiivsus on meie ümber olemas. Osad inimesed kõnnivad aga pidevalt, lai naeratus näol, ja neid ei kõiguta miski. Seega ei saa öelda, et Eesti on täis depressiivsust. Kõik oleneb inimesest.
Edukas naine ei kanna moest mahajäänud nime. Vanad nimed nagu Maali või Maimu pole kindlasti mitte sobilikud. Parimas eluaastad jäävad vahemikku 25-45, kui ollakse nooruslik ja ilus. Töötatakse mõnes firmas kõrgel kohal või omatakse ka enda firmat , ajakirja vms. Edukas naine hoolitseb oma välimuse eest, teeb trenni ja võtab ka puhkust, et igal ajal ilus välja näha. Muidugi ei jäeta kõrvale ka sõpru ja tuttavaid, nendega einestatakse mõnes peenes restoranis või minnakse välismaale puhkama . Edukas naine valutav südant, kas ta tööl hakkama saab ja kuidas üks või teine koosolek läbi viia. Selle kõrvalt tuleb jõuda veel trenni, teatrisse ning ka perele söök lauale saada.
Eduka naise üks päev: Naine ärkab hommikul üles, viib lapsed autoga kooli ja annab neile raha, et midagi süüa osta. Ise tormab tööle, joob kohvi ja tegeleb tähtsate ülesannetega. Lõuna jäetakse aja puuduse tõttu vahele ja ka lapsed tuuakse hilinemisega lasteaiast, koolist koju. Majapidaja on selleks ajaks valmistanud õhtusöögi. Eelnevalt on näine käinud ka trennis, nii et tulemuse saavutamiseks loobutakse magustoidust. Õhtul minnakse kogu perega kuhugi välja või kutsutakse külalisi. Suheldakse muidugi samasuguste edukate inimestega, kuid aktsepteeritakse ka teisi ilma neid mõnitamata, sest inimlikkus on edukas inimeses siiski veel säilinud.
Olla nagu teised või jääda iseendaks on suur küsimus. Meile kõigile meeldib olla teiste pool armastatud . Keegi ei taha põlastatud saada. Ja seega otsustavad osad inimesed, et nas sulanduvad ühtesse massi. Nõustuvad kõigega, mida kõrvalolijad ütlevad ega pruugi kuidagi oma tõekspidamisi maksma panna. Osa inimesi ei taha olla hallid hiirekesed ja ütlevad kõik julgelt välja. Nad erinevad siis kas välimuselt või mõtteviisilt. Jah, tõesti, need inimesed võivad vahel suuremate raskustega ja halvustuste osalisteks saada, aga nad võivad täieõiguslikult väita, et nemad on jäänud iseendaks. Minu arust on see ka kõige õigem. Ei tasu mängida kedagi teist, isikut kes me ei ole. Me ei vaja enda ümber inimesi, kes ei salli meid sellistena, nagu tegelikult oleme. Järelikult pole nad meid väärt. Elades enda iseloomu ja mõtete järgi, oleme kindlasti õnnelikumad kui elades teiste ettekirjutuste järgi ja ainult muretsedes, kas ma teen kõik õigesti ja teistele meelepäraselt. Kõige tähtsam on ikkagi endale meeldida.