Hirm ja agressioon on vennad (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Reimani isiksusetüübid

inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust

Psühholoogia

26

docx

Psühholoogia 11. klassi arvestuse materjal

mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 ­ 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid saab rahuldada positiivselt või negatiivselt.  1) Suhtlemisvajadus. Positiivne ­ erinevad armastusliigid. Negatiivne ­ läbi allutamise, valitsemine. 2) Vajadus muutuda, areneda. Positiivne ­ loovtegevus. Negatiivne ­ hävitamine. 3) Vajadus kindluse, juurte järele

Ülevaade psühholoogiast

38

pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud ­ agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine ­ alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression ­ tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla suunatud ka enda vastu ­ eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on käitumuslik väljendus. Asocial ­ mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete grupinormidele mittevastav käitumine. - Antisocial ­ antisotsiaalne käitumine ­ kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud. Kasutusele tulnud kriminaalsest psühholoogiast

Kasvatustöö ja probleemid

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

43

doc

Foobiad uurimistöö

Minu uurimistöö eesmärgiks on tutvuda erinevate foobiatega. Huvitav on uurida ka erinevaid ravimise võimalusi. Uurimistöö käigus tahan teada saada, kas Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel on foobiaid, kuidas foobiatega toime tullakse ning millist raviviisi kasutatakse. Uurimistöös püstitan hüpoteesi, et Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastel ei ole enamasti suuri foobiaid, vaid on erinevaid hirme, mis ei anna foobia mõõtu välja. Valisin selle teema, sest mul endalgi on üks suur hirm ­ ma kardan väikseid suletuid ruume. Tahan teada, kas see liigitub juba foobiate alla või on lihtsalt hirm. Uurimistöö eesmärkide saavutamiseks loen läbi erialaseid raamatuid, tutvun internetis leiduva materjaliga. Koostan Google Docsis küsimustiku (vt Lisa 1) ja viin gümnasistide hulgas läbi küsitluse. Küsitluse toimetan kohele meili ja Facebooki teel. Teen intervjuu psühhoterapeudiga. Uurimistöö esimeses peatükis räägin ma foobiast

Psühholoogia

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

väärkohtlemine. Ilma professionaalse sekkumiseta halveneb selline situatsioon progressiivselt ja tekib "vägivalla sunnispiraal" (the coercive spiral of violence). Ka kultuuri ja ühiskonna väärtused võivad mõjutada lapse ja hooldaja vahelisi interaktsioone. Lapsevanema hoiakud ja kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest, etnilisest grupist ja sotsiaalsest klassist (Browne 1988, 24). Agressioon on iga konkreetse indiviidi käitumisrepertuaari kuuluv sotsiaalne käitumine. Agressioon on kontrollitav juhul, kui indiviidil on kõrge enesehinnang, head suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla

Ühiskond

30

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine

Psühholoogia

50

doc

Psühholoogia eksami materjal

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus ­ küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem

Psühholoogia

Kommentaarid (0)