Retsensioon „November” R. Sarnet (0)

Retsensioon „November” R. Sarnet
“November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “ Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega.
Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.”
Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus , roppus. Samas ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes.”
Samuti olin mina arvamusel, et raamatut filmikeelde tõlkida võib olla üpris raske, kuna olles „Rehepappi” ise lugenud, tundus selle raamatu filmipilti ümbertegemine keeruline ettevõtmine. Seda kõike seetõttu, et on raske kujutada „Rehepappi” atmosfääri. Lisaks olid ka raamatus mõned üleloomulikud tegelased(nt: Kratid, Vanapagan ), kelle kujutamine võis olla küllaltki keeruline. Nõustun Rammoga, et armastuslooks seda päris nimetada ei saaks, kuigi armastust ja valu seal on, siis siiski jääb domineerima pimedus ja depressiivsus. Minule jättis sammuti teos, kuidagi absurdse mulje, seda siis kas huvitavalt kujutatud krattide või inimeste omapäraste käitumismudelite tõttu.
Lauri Jürisoo lausus : „See romaan („Rehepapp”) on minu jaoks nagu Eesti "Švejk": kahtlemata värvikas ja naljakas, aga väsitav läbi lugeda. Puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. Ma lugesin küll, aga siiski. "Novembri" stsenarist -režissöör Rainer Sarner on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei , sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.”
Olen samuti nõus Lauri arvamusega. Tugev keskne lugu puudub, arvan samuti, et raamatu puhul on see rohkem aktsepteeritav, kuna raamatuid ei loeta tingimata ühe hooga. Filmi puhul mõjub see nii, et film muutub venivaks ja igavaks. Arvestades ka seda, et film ise kestab ligi 2 tundi. Tulemuseks võib olla see, et inimesed hakkavad juba kärsitult filmi lõppu ootama. Kui see juhtub, siis ilmselt jääb filmist negatiivne arvamus. Minul samuti muutus vahepeal film venivaks ning igavaks, seetõttu hakkasin pöörama kõrvalistele asjadele tähelepanu, siiski suutsin mõniaeg hiljem uuesti filmile keskenduda. Filmilt lahkusin siiski tundega, et film kestis terve igaviku.
Usun, et „November” on film, mida tasuks vaatama minna, kuid soovitaks kindlasti lugeda enne läbi raamat „Rehepapp”. Vastasel korral jääb sündmustik väga arusaamatuks ning pea kõigest on raske aru saada. Olles ise lugenud „Rehepappi”(Seda küll üle aasta tagasi) oli endalgi mõningates olukordades ära tundmisega probleeme. Soovitan kindlasti minna „Novembrit” vaatama, kuna kindlasti saate omapärase kogemuse, sest säärast filmi pole Eesti kinolavadel veel varem olnud.
MATHIAS RANNA 10R