Demokraatia levik
12. klass Demokraatia ( demos +kratos)  rahvavõim
·  poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu,
· eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%).
· Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu  Senat . Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega.
· Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd arusaam, et võimu allikaks on rahvas. Demokratiseerumise lained:
· 1826 -1922 (Itaalia)
· 1945-1956 (Ungari)
· 1970. ate keskpaik (1974 Portugalis diktatuur langes, varsti ka Hispaanias ja Kreekas)
· 1991 ( NSVL lagunemine ) · Aastal 2000:  192 maailma riigist olid 120 demokraatlikud (62,5%) Maailma demokraatlikud riigid: mida heledam seda demokraatlikum Partially free, not electoral democracies Not free, not electoral
Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused:
· Vabad valimised (hääleõigus, konkurents )
· Kodanikuõigused ja vabadused
· Kõigi võrdsus seaduste ees
· Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond
· Vaba ajakirjandus
· Pluralism  arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused:
· Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid
· üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik
· kodanikuühiskonna kujunemine
· avatud ühiskond
· sallivus ja koostöö
· kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim). Võim jagatud mitmete gruppide vahel, kes otsivad liitlasi ja kompromisse.
· Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Iseseisev töö:
· Õ lk 17-22
· Vastake vihikusse küsimustele 2 ja 3 (lk 22)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
effects
Õppematerjali autor
*muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni muutub tähtsamaks*teabe edastamise võimaluse avarduvad Teadmusühiskond (1970ndate lõpp) *uuringuid ja teaduslikke analüüse tähtsutatakse*vabam töökorraldus*oluline on loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendana teadmisi *töötaja tegevusvabadus suureneb *laiapõhjalist ettevalmistust ja põhisokusi hinnatakse Heaoluriik 19.-20.saj vahetusel kujunes Lääne-Euroopas heaoluriik riigi
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed väitsid, et heaoluriik oma suurte kulutustega selles süüdi ongi. Need riigid aga, kus jätkati suurte kulutuste tegemist rahva heaolule, suutsid 1980. aastate majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Nendeks riikideks on näiteks Norra, Soome, Taani ja Kanada. Demokraatia levik Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast 1950.-1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik kuna demokraatia väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks on eelduseks rahva haritus. Valitses ülioptimism majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka
sellele majanduslangusest väljuda ja säilitada kõrge konkurentsivõime ja inimarengu näitajad (nt Soome ja Skandinaavia riigid, Kanada). · Tänapäeval üritatakse: - muuta heaoluriiki tõhusamaks ja paindlikumaks. - jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3. Demokraatia levik: 3.1. Majandusarengu ja demokraatia vahekord: · 1950.-1960.aastatel idealiseeriti lääne (euroopalikku) ühiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike väärtuste kujunemise eelduseks. - Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv,
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid