STAGNATSIOON/SULA/PERESTROIKA/GLASNOST/ HILISSTALINISM (0)

STAGNATSIOON 1964-85, liidrid :Leonid Breznev ,Juri Andropov ,Konstantin Tšernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid ,repressioonide tugevnemine(neostalinism), onupojapoliitika , korruptsioon ,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj. reform ,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine), varimajandus ,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha ametiühingu;välispol:Breznevi doktriin 1968, osalemine rahvusvah regionaalsetes konfliktides ,Poola ja Afganistaani surbvestamine, kahepalgelisus (võidurelvastumine,osalemine Helsingi protsessis),A.Gromõko;
1985-91,märksõnad: PERESTROIKA ,GLASTNOST,liider:Mihhail Gorbatšov;pol: kaadrireform,poliitilise süsteemi ümberkorraldamine,mitmeparteisüsteemi teke,vabaduse suurenemine liiduvabariikides,uue liidulepingu väljatöötamine,sotsialismi reformimine vastavalt 20. saj lõpu olukorrale,B. Jeltsin ,N.Rõžkov;maj:majandusreform „500päeva“(võimalused erasektori tekkeks,rahandussituatsiooni parandamine,kiirenduskurss),esmatarbekaupade defitsiit,ebakompententsus;ideoloogia:glastnost ehk avalikustamine ,tsensuuri leevendamine,stalinismi kriitika,ajaloo valgete laikude täitmine,kultuurisfääri vaimne vabanemine,meedia rolli suurenemine,avalikkuse kaasamine probleemide tõstatamisse;rahvusküs:represseeritud rahvaste õigeksmõistmine,rahvusküsimuse esilekerkimine,etnilised konfliktid;igapäevaelu:defitsiit,üleminek talongidele,elamuehitusprogramm“Eluase 2000“,programm ettevõtete abimajanditest,mis pidid kasvatama köögivilja;välispol:regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine& kokkuvarisemine ,Saksamaade ühinemine,E.šwardnadze
SULA 1953-64,liider: Nikita Hruštšov;pol: riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj. reformid ,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus ,sõjaliste kulutuste vähendamine, GULAG -i süsteemi lagumine,rahareform,G.žukov;ideoloogia:utoopilised kavad kommunismi ülesehitamises,muutused koolide õppeprogrammides,tsensuuri nõrgenemine,ettekirjutiste vähenemine kultuuritegelaste loomingule,J.Ehrenburg,A.Solženivitši;rahvusküs: liiduvabariikide juhtkondade väljavahetamine,Stalini ajal süüdimõistetute õigeksmõistmine,rahvuslikud konfliktid Gruusias,Aserbaidžaanis,Kaukaasias; igapäevaelu:elatustaseme tõus,linnastumine, pensionisüsteemi ja passirežiimi korrastamine, massiline elamuehitus,tarbekaupade defitsiit;välispol:paindlik suhtlemine läänega,idabloki „rahustamine“(ungari 1956),resarmeerimisküsimuse tõstatamine,välispoliitilised avantüürid,kahepalgelisus, Moskva kohaloleku kasv III maailmas: Egiptus ,Korea,Angoola, Kuuba , Vietnam;
HILISSTALINISM 1945-53,liider:Jossif Stalin ;pol:võimu reorganiseerimine,võimuvõitluse ägenemine,repressioonide uus laine, poliitilised süüasjad, surmanuhtluse taastamine,äärealade sovietiseerimine ,A.ždanov,N.Hruštšov;maj:rahvamaj taastamine, reparatsioonid NSVL kuuluvast okupatsioonitsoonist Saksamaal,sõjatööstusekompleksi väljakujunemine, diskussioon maj arenguteede üle, rahareform,kaardisüsteemi kaotamine,põllumaj mahajäämus,I.Kurtšatov;ideloogia:partei juhtivroll kirjanduse, muusika ,teatri,kunsti suunamisel, eraldatus läänemaailmast,nõukogude patriotism ,vaenlase kuju loomine,Stalini preemiatega autasustati kõige „ustavamaid“ nõukogude.inimesi,A.Ahmatova,S. Prokofjev ,D.šostakovitš;rahvusküs:massiküüditamine,venestamine,nõukogude patriotism,riiklik. antisemitism ,N.Karotamm;igapäevaelu: ikaldus ,näljahäda,sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine,tarbekaupade puudus, lahendamata korteriprobleem;välispol:stalinliku mudeli juurutamine Ida-Euroopa riikides,Saksamaa lõhestamine, raudse eesriide tekitamine,kujunevate kommunistlike režiimide toetamine Aasias,osalemine rahvusvah konfliktides(berl blokaad , koera sõda),V.Molotv,A.Võšinski;
NSVL LAGUNEMINE : 1985-NSVL kommunistlik partei keskkomitee (NLKP KK) peasekretäriks sai Gorbatšov. NSVL oli sise- ja välispoliitilises kriisis , isegi juhtkond tunnetas muudatuste vajalikkust. Uue juhtonna eesmärk pidi olema riigi väljaviimine kriisist, säilitades sots ühisk korra, märks ajastu kohta: PERESTROIKA-maj arengu kiirendamine läbi sots ühiskonna täiustamise ja ümberkorrastamise. GLASNOST -alates 1986. Aastast alguse saanud avalikustamine, sõnavabaduse laienemine, salastatuse vähenemine. Gorbatšovi võimule tuleku järel avaldusid kõige pealt järgmised muutused: Tsensuuri nõrgenemine, inf avalikustamine NSVL aset leidnud katastroofidest, ajaloosündmuste tõepärasus(MRT salaprotokollid ), poliitilise elu liberaliseerimine, Gorbatšov ja tema kaaskond eriarvamuste suhtes salliv . Muutused sisepoliitikas:vähenes kommunistliku partei juhtiv roll, Gorbatšovi taktikale vastuseisvad isikud sunniti ametist lahkuma , alates 1988 aastast kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Gorbatšovist sai NSVL ülenõugkogu presiidiumi esimees. 1989 valiti kõrgeim riigivõimu organ: NSVL rahvasaadikute Kongress. Tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja erakonnad . MRP-AEG->ERSP. Muutused välispoliitikas:Vahetati välja väliminister, pakuti välja ulatuslik desarmeerimise kava, sest riigimajandus ei kannatanud uut võidurel vastumise kava välja, NSV väed hakkasid lahkuma maailma erinevatest paikadest, NSVL kiitis Ida-Euroopa demokratiseerumist.Muutused majanduses: toetati eraettevõtlust, vähenes majanduse tsentraalne juhtumine , uuendati majanduslepinguid välisriikidega, suurenes riigi võlakoorem, talongide süsteem toiduainetele ja tarbekaupadele, võitlus korruptsiooni ja töödistsipliini rikkumisega.Hinnanguid Gorbatšovi võimuloleku kohta: loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanike elatustase, keskendumine glasnostile viis tasakaalust välja ühiskonnaelu teiste valdkondade ümberkorraldamise, laveerimine reformimeelsete ja vanameelsete vahel tekitas umbusalduse oma riigi inimeste hulgas,Nõukogude ühtset rahvast ei suudetud reaalselt tekitada, pigem teravnesid rahvustevahelised suhted, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja NSVL terviklikkus lükkas ta endast eemale kõige uuendusmeelsemad poliitikud.NSVL lagunemise sündmused:märts 1991-korraldati referendum . 3/4 hääletanutest pooldas NSVL säilimist. Est,Läti,Leedu,Armeenia, Gruusia ja Moldova ei võtnud osa hääletusest.19aug 1991-püüdis Moskva võimule pääseda Riiklik Erakorralise Seisu Komitee(augustiputš) B.Jeltsin ja tema poolt juhitud demokraatlikud jõud sutusid riigipöörde katse maha.8dets 1991-sõlmisid venemaa,valgevene ja ukraina sõltumatute riikide ühenduse, millega hiljem liitus 8 liiduvabariiki..25dets 1991-loobus gorbatšov NSVL presidendi ametist ja teatas riigi laialisaatmisest.
Gorbatšovist:Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud.Nii otsustas Gorbatšov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai uutmine (vene keeles perestroika, "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ( ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär  Jegor Ligatšov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatšov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.Gorbatšovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.Hiljem on Gorbatšov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks kasutanud Berliini müüri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu 1989. aastal sõjaväge, võinuks see viia Kolmanda maailmasõjani. Tema eesmärk oli ent selline stsenaarium ära hoida: "Minu poliitika oli avatud ja siiras, poliitika, mille eesmärk oli demokraatia vahendite kasutamine, mitte verevalamine. Aga see läks mulle väga kalliks maksma, uskuge mind."[2]