ühiskonna jagunemine, valitsusvormid, sektorid

Laur, Martin

ühiskonna jagunemine, valitsusvormid, sektorid (1)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Jaguneb:

Infoühiskond

Postindustriaalühiskond

Teadmusühiskond

Heaoluühiskond

Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk.
tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus
Linna/maainimeste
suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal
põlluharimine ja arv suurenes
karjakasvatus põllupidajate
arv vähenes
50%/50%
Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere
läks rohkem peresid, mindi
töökäsi linna tööle
majandusliku
jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass,
vähe rikkaid, kesklassi teke, vaeseid vähem,
palju vaeseid omanikud rikkad spetsialistid

Infoühiskond – oluline on suutlikult info hankimine ja selle töötlemine. Oluline on teave, ka argielus. Inimesed haritumad, tarbivad palju infot ja see on kergesti kättesaadav.

Teadmusühiskond – ühiskond, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult kasutatakse. Mõjud:looduse ja keskkonnatasakaalu ohustamine tootmise/tehnoloogiaga.
Heaoluühiskond – saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Püütud on luua võrdsed tingimused heaoluks.
Tekkeaeg : Saksamaa 1880 ja põhja-eur. 20. algus.
Riigi küllaldane sissetulek( tulumaks +muud maksud ,varad, turism ).
Tekkepõhjused:
1) tööstusühiskond seab riigile uusi ülesandeid( haridus ,töö, meditsiin ,elukohad,pendsion)
2) demok. Ja kodanliku ühisk. kujunemine(inimestega arvestamine )
Ülesanded:
1)sekkub majandusse ja tulude jaotamisse
2)pakub ühishuvesid
3)ressursside ülekandmine(rikkalt vaesele)
4)pool avalikust tulust läheb sots.sfääri vajaduseks
Demokraatlik valitsemine
1)võimude lahusus
2)põhiseadusele tuginemine
3)kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine
4)reg. Vabade valimiste korraldamine
5)õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees
6)vaba ühiskond ja meedia
7)vähemustega arvestamine
8)tsiviilkontroll relvajõudude üle
Erinevad vormid:
1) monarhia
2)absoluutne e. piiramatu monarhia
3)vabariik: demokraatlik/autoritaarne/totalitaarne
4) konstitutsiooniline (piiratud) monarhia
Demokratiseerumise lained – 19. saj. algus – 1922 (esimeseks USA)
1)1920 oli 22 demo . riiki
2)II ms. Järgsed aastad, lääne-euroopas taastus
3)70-90 surid ära diktaatorid, Ida-Euroopa riigid
2007 – 92 demo. riiki. Kult. mõjutab demo. enam kui majanduse arengut.
Pluralism – arvamuste ja org. paljusus . Inimeste erinevad huvid ja nende rahuldamine on demo. ühisk. oluline väärtus.
Ühiskonna jätkusuutlikus
Jätkusuutlik areng – rahuldab praeguse põlvk. vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvk. samasuguseid huve. Tänapäeval: ühendada majanduskasvu ja keskkonnahoidu.
Milline on?
1)efektiivne, huvide rahuldamine tasakaalustatult
2)läbipaistev, kodanikku kaasev
3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused)
Kulud sots.pol’ile pole koorem vaid investeering.
Probleemid: alkoholism, narko ,kuritegevus, vaesus ..
Demograafiline jätkusuutlikus – arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob.
Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet – haridustase, tervis, töö poten., kaasatus .
Ühiskonna mõiste
1)avalik sektor (riigi ja omavalitusasut.)
2)erasektor(eraettevõtted)
3)MT sektor(organisats.)
Sektorite eraldatus ja läbipõimumine:
Erasektor Avalik sektor
1) Tulundussektor : 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted
2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud
mupo asutused/ametid
Avalik sektor:
1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides.
2)Raha tegevuseks – eelarvest.
3)Laiem mõiste kui riik.
Avalik haldus:
1)haldusjuhtimine – pol. otsuste igapäevane elluviimine riigi ja omavalitsuste poolt.
Erasektor:
1)ühendab ettevõtteid ja struktuure, mis on eraomanduses
2)ühisjooneks:kasumi taotlemine ja eraomandus
Kodanikuühiskond
1)ühiskond, kus tagatudinimese põhiõigused ja – vabadused .
2)ühisk. sfäär, mis ei sõltu riigist ega ärielust
- eesmärk pole valitseda või kasumit teenida
- koostöö, huvide ja väärtuste edendamiseks
Kodanikuorg. Eestis: MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud.
Tegelevad pol. otsuste mõjutamisega, aitavad lahendada sots. Ja majand. Probleeme, pakuvad teenuseid ja loovad töökohti

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 70 allalaadimist

ühiskonna jagunemine-valitsusvormid-sektorid #1

ühiskonna jagunemine-valitsusvormid-sektorid #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Martin Laur Õppematerjali autor

ühiskonna jagunemine, valitsusvormid, sektorid, heaoluühiskond

ühiskonna jagunemine valitsusvormid sektorid heaoluühiskond

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskond ja selle areng

1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere

Ühiskond

docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded.....................................................

Ühiskond

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste väikesed kihistumine on haritud töötlemine rakendamine manufaktuu o Töö ja spetsialisti ja tarbimine o Neg. Mõju rid puhkuse d loodus-tasa- o Hetkel eraldumine o Massitoo kaalule ja eeti-

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Bruno M: Polnud vigagi

15:24 23-10-2010

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk