Demokraatia levik (0)

DEMOKRAATIA LEVIK
Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus .
Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud.
1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades.
Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia , Kuveit ) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid ( Mali , Botswana) on.
Demokratiseerumise lained:

• 1826 -1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs
  
• Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas
  
• Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine .
  

1980.aastate lõpuni olid maailmas ülekaalus autoritaarsed reźiimid, kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas.
Vaata tabel lk. 19 – demokraatia kasv maailmas!!
Lähematel aastakümnetel on tõenäoline mitte demokraatia levik, vaid demokraatia kindlustumine.
Siirdeühiskond

• Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega
  
• Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega
  
• Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades
  
• Ãœmberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet , aga toimub seaduste ja õiguskorra raames
  

Siirdeühiskonna ohud:

• Rahvas nõuab kiireid lahendusi
  
• Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina – tekitab igatsust autoritaarsuse järele
  
• Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb
  
• Reformide ebaühtlane tempo
  

Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum
Kas śokiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi
USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20.
Demokraatia tunnusjooned:
Demokraatia on valitsemiskord , kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused.
Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on:

• Kodanikuvabadused
  
• Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees
  
• Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
  
• Kohtusüsteemi jt kontrollorganite ( keskpank , riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus
  
• Vaba kodanikuõhiskond
  
• Vaba ajakirjandus
  
• Vähemuste õiguste arvestamine
  
• Tsiviilkontroll relvajõudude üle
  

Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud.
Polüarhia – paljude võim (R. Dahl ) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.