Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust?
........................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.............................................
muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed väitsid, et heaoluriik oma suurte kulutustega selles süüdi ongi. Need riigid aga, kus jätkati suurte kulutuste tegemist rahva heaolule, suutsid 1980. aastate majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Nendeks riikideks on näiteks Norra, Soome, Taani ja Kanada. Demokraatia levik Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast 1950.-1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik kuna demokraatia väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks on eelduseks rahva haritus. Valitses ülioptimism majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka
sellele majanduslangusest väljuda ja säilitada kõrge konkurentsivõime ja inimarengu näitajad (nt Soome ja Skandinaavia riigid, Kanada). · Tänapäeval üritatakse: - muuta heaoluriiki tõhusamaks ja paindlikumaks. - jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3. Demokraatia levik: 3.1. Majandusarengu ja demokraatia vahekord: · 1950.-1960.aastatel idealiseeriti lääne (euroopalikku) ühiskonnakorraldust: - demokraatia eelduseks peeti majanduslikku arengut. - heaolu ja haritust loeti demokraatlike väärtuste kujunemise eelduseks. - Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv,
Tunnused  Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited  Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesamdeid mimg reguleerib majandust. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada. Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist? JAH SAAME! DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
Kõik kommentaarid