NSV Liit (0)

NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 – 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased.
NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus . Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik – inimeste vajadustega ei arvestatud.
Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks pärast Mihhail Gorbatšovi tagasiastumist 1991. aastal. Iseseisvateks riikideks said: Armeenia , Aserbaidžaan, Eesti, Gruusia, Kasahstan , Kõrgõzstan, Leedu, Läti, Moldova, Tadžikistan, Turkmenistan, Ukrainia, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa Föderatsioon.
NSV Liidu lagunemist võib nimetada agelreaktsiooniks – üks sündmus põhjustas teise kuni kokkuvarisemiseni. 1985. aastal oli NSV Liidu majanduses, poliitikas kui ka ühiskonnas kriis. See sundis vastu võtma uusi – liberaalseid – reforme. See oligi esimene tõuge alguseks. 1985. aasta aprillis võttis Gorbatšov vastu otsuse, et tuleb teha ümberkorraldusi majanduselus. Eesmärgiks oli kiirendada majandusarengut ning abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkorraldamise ehk perestroika teel.
Kuid perestroika ei teenud majandusarengus edu. Majandusprobleemide ummik tõstatas päevakorda ka poliitiliste reformide ettevõtmise. Seni polnud poliitilise elu muutmisest juttu olnud. Kuidas saigi nii suure võimuga NSV Liit seda tunnistada, et tema poliitika vajab uuendamist ja muutmist.
Vahepeal , 1986. aastal, oli levima hakanud glasnost ehk avalikustamine . Glasnost tähendas saladuste vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogu inimestele hakati rääkima NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta.
Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni , et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis kokkuvõttes vähendasid NKLP osa ja tähtsusst riigi ja ühikonna juhtimisel. Oli tehtud samm demokraatia poole. Nimelt võeti vastu presidentaalne valitsemissüsteem, valiti Rhavasaadikute Kongress ning otsustamise õigus anti valitavatele nõukogule.Kõik need otsused näitasid, et NSV Liit suundub demokraatia poole, üheperteiline süsteem hakkas lagunema .
1988. aastal hakkasid tekkima mitmesugused liikumised, mida ei kontrollinud enam NKLP otselset. Tekkisid esimesed mittekommunistlikud parteid ja erakonnad. Erinevad liikuised ja parteid andsid rahvale võimaluse oma soove ja valikuid NSV Liidus näidata ja vastavaid samme asyuda selleks. NSV Liidu mõju vähenes tunduvalt ka poliitilises elus. 1990. aastal võeti vastu otsus, kus kõik parteid määrati võrdseteks. See tekitas kommunistliku võimu kõrvale ka teisi erakondi, kes võtsid riigi elu korraldamisest jõudsalt osa.
Seni oli tehtud järjekinlalt demokratiseerumist. Polnud olnud juttu enesemääramisest ja riigipööretest, mis nüüd esile kerkisid. Loomulikult oli riike, kes seda südames ja soovides olid lootnud, kuid ei olnud seni julgenud kuulutada. Seega nagu järjekindel avalikustamine oli viinud demokratiseerumiseni, nii viis ka järjekindel demokratiseerumine rahvuste enesemääramiseni.
Rahvuste enesemääramist üritasid kommunismi- ja vanameelsed peatada 19. augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputš ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja.
Augustiputš oli viimane samm selles ahelreaktsioonis – see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele . 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatšov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatšovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks.
NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid , mis viisidki reformideni. Nõrk oli NSV Liit sellepärast, et ainuparteiline süsteem ei saa lõpmatuseni vastu pidada, samuti oli rahvaste elu niivõrd piiratud, et neid ei huvitanud riigi heaolu, vaid nende endi. Seega peale glasnosti teadsid kodanikud, kuhu suunda võtta – suud tuli võtta demokratiseerumise ja enesemääramise poole. NSV Liit oli juba piisavalt nõrk ega suutnud sellele vastu panna. Seega lagunes NSV Liit oma piiratud autonoomiaga liiduriikidega demokraatlikeks iseseisvateks riikideks.