Ühiskonnaõpetus (0)

 Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond).
Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas.
  Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks?
Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele
Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel.
Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil
Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil
Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine.
 Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine)
demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvabadusi ja õigusi; vabalt ja legaalselt tegutsevad erinevate poliitiliste vaadetega erakonnad ja mitmed kodanikuorganisatsioonid, kelle arvamust võtavad kuulda võimulolijad; tagatud sõna- ja eneseväljendusvabadus.
 Iseloomusta Eestit peale NL-i kokkuvarisemist. Kas siirdeperiood Eestis on juba lõppenud? Põhjenda. (siirdeühiskond)
Siirdeperiood Eestis on juba lõppenud, Eesti on jõudnud infoühiskonda.
 Nii enne, kui ka praegu heaoluriiki hästi palju kritiseeritakse. Leia ka sina mõningad heaoluriigi nõrgad kohad. ( heaoluriik )
Kui on palju töötuid, peab riik maksma palju töötuabirahasid, kuid töö võib siiski tegemata jääda. Heaoluriik on hea küll kodanikule, kuid riigile endale võib olukord muutuda väga raskeks, kui pole süsteem korralikult läbi mõeldud.
 Kas sotsiaalne ebavõrdsus on iseloomulik igale ühiskonnale? Kuidas sa arvad, kas sotsiaalse võrdsuse saavutamine (nö klassivaba ühiskond) on võimalik? Põhjenda oma arvamus. (ühiskonna sotsiaalne struktuur)
Klassivaba ühiskonda pole võimalik saavutada seni, kuni eksisteerib majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel.
 Nimeta Eesti riigi saavutused infoühiskonna edendamisel.
Nö e-riik. Väga paljudes kohtades kaardimaksed, paljud e-teenused ja m-teenused, mida mujal maailmas on veel vähe või ei eksisteeri üldse.
 On olemas arvamus, et infoühiskonna areng soodustab demokraatia arengut. Kas sa nõustud selle väitega? Miks? Milliseid vastuargumente võib esitada? (infoühiskond)
Nõustun, sest inimesed saavad tänu sellele rohkem informatsiooni, rohkem vabadust, rohkem õigust asjades kaasa rääkida.
 Nimeta põhjuseid, miks lõhe arenenud ja arengumaade vahel aina süveneb. (riikide erinevused)
Ka tänapäeva neoliberaalne majanduspoliitika ei soodusta vaesemate maade arengut, tõrjudes arengumaid maailmaturult ja sellega veel süvendades ebavõrdsust mitte ainult erinevate riikide vahel, kui ka riigisiseselt. Rikkamad saavad veel rikkamaks , vaesemad muutuvad veel vaesemaks.
ï‚· Millega tegeleb Fair Trade (www. fairtrade .ee) (riikide erinevused)
Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikule ja töölisele. Süsteemis osaleb üle 1 500 000 arengumaa taluniku ja töölise, tooteid müüakse Euroopas, Põhja- Ameerikas, Jaapanis.  Rahvusvaheline Fairtrade märk jõudis esimese Balti riigina Eestisse 2007. aastal.
 Mis on rollikonflikt ? Kas sina sattusid niisugusesse olukorda? Millised on väljapääsu teed? (sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll)
Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt
Rollikonflikt tekib siis ootused ei sobi tegelikkuses olemasolevate rollidega.
Mina pole sellisesse olukorda sattunud.
 Mis on etnotsentrism ? Leia enotsentrismi avaldumise näited ajaloost! (maailma mitmekultuurilisus)
Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist.
Nt saklaste, eesotsas Hitleri suhtumine juutidesse.
  Millised ohud peidab endas mitmekultuuriline maailm?
Etnotsentrism aitab säilitada oma rahvuslik identiteet , aga see mitte ainult takistab kultuuridevaheliste suhete arengut, vaid äärmuslikes olukordades viib ka vägivallani. Ühed rahvad hakkavad teiste rahvuste suhtes vaenulikkust üles näitama, hakkavad oma reeglid ja väärtushinnangud teistele peale suruma , oma rahva hädades teisi rahvusesindajaid süüdistama.
ï‚· Mis organisatsioon on Rooma klubi ja millega see tegeleb? (maailma globaliseerumine)
Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks.
ï‚· Kas Sa tunned ennast kaasosalisena globaalprobleemide lahendamisel? (globaalprobleemid)
Ma tunnen , et mina üksikisikuna olen liiga väike tegur muutmaks üleilmselt midagi, kuid samas, kui leida mõtte- ja tegutsemiskaaslaseid, pole miski võimatu.
 Kas Sa oled nõus väitega, et kõik me oleme ühe ühiskonna liikmed, mis asub hukatuse äärel? Põhjenda oma arvamus! (globaalprobleemid)
Olen nous, sest kõik inimesed kujundavad kõigi elu siin maamuna peal.
 Tooge välja põhilised erinevused (väga lühidalt) unitaarriigi, föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel. ( riigivormid )
Unitaarriik on riik, mille koosseisu ei kuulu või mis ei koosne autonoomsetest haldusterritoriaalsetest üksustest. Unitaarriigid on näiteks Jaapan ja Prantsusmaa.
Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.
Föderatsiooni tunnuseks on, et võim ja funktsioonid on keskvalitsuste ja mitmesuguste alamüksuste valitsuste vahel jagatud. Föderatsiooni vastandiks on unitaarriik. Näiteks USA
Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu.
  Milline poliitiline ideoloogia on sulle südamelähedasem? Miks? Põhjenda oma arvamus vähemalt 3 argumendiga. (poliitilised ideoloogiad)
Liberalism. Mulle meeldib vabadus, loodusõigused ning demokraatia, mille aluseks on võimude lahusus .
 Demokraatia ei ole ilma tugeva kodanikuühiskonnata mõeldav. Miks? (demokraatia. kodanikuühiskond)
Sest demokraatia põhineb kodanikel.
 Mida tähendab poliitiline pluralism ? Kuivõrd oluline nähtus see on demokraatlikus riigis? (erakonnad ja survegruppid)
Mitmeparteilisus, kodanikel on võimalus valida omale meelepärane partei.
 Milliste kanalite kaudu saab rahvas oma huve vahendada? Mida tähendab kaudne ja otsene surve? (erakonnad ja survegruppid)
Rahvas saab valida enda huvisid esitava partei valimistel, liituda survegrupiga ning mõjutada seeläbi parteisid.