3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu.
märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused. Jäi ainult Isamaliit (ainupartei), ajakirjandus allutati järelvalvele, mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka. EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt
meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3. jaanuarini Nõukogude Venemaa ja 1919.a juunis ja juulis Landeswehri vastu.
lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud
Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis trükitoodete tsensuur, süvenes tsentralisatsioon. Riigikogu püüti muuta formaalseks seadusandjaks, usaldades ta hoolde vaid 3-järguliste seaduste läbitöötamise, samal ajal, kui olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. 6. Maj. 30-ndatel 1934.a. algas Eesti majanduselus kiire areng (peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase). Uue nähtusena sai vaikiva ajastu tingimustes alguse riigi sekkumine majandusellu. Toimus eramajanduse reguleerimine maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses riiklikud AS-id andsid kuni 25% Eesti tööstustoodangust. Tööstus tegi läbi suurima arengu. Suurenes tööstusettevõtete arv, paranes nende tehniline varustatus. 1938a. ületas
- Koalitsioonivalitused - Mitmeparteisüsteem - 12.märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde Autoritaarne Eesti 1935 1940 : - Riigikogu saadeti laiali - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi riiklik ainupartei Isamaaliit - Ajakirjandus allutati järelvalvele - Olulisematele asutustele kehtestati range kontroll - Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena 2. EV 1920 1940 välispoliitika ? - Suurim ohuallikas (1920) oli Venemaa - Osaleti Rahvaste liidu töös (püüti osaleda loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises) - Rahvaste liiduga tehti tihedat koostööd - Tehti 4 suuremat lepingut : Eesti-Vene mittekallaletungi leping, Eesti-Läti kaitseliidu leping, Eesti-Saksa mittekallaletungi leping, Eesti-Vene vastastikkuse aitamise leping
poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud
vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 6. Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises. Jooned : Autoritaarne ühiskond ja Isamaaliit oli ainuke lubatud partei
olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi, tuli korraldada kolmas rahvahääletus. 5)Millal ja miks tegi Päts riigipöörde? Ennetamaks vapside võimuletulekut ning koondamaks võimu enda kätte, 12.märts, 1934. 6)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned: Riigikogu ei kutsutud kokku Oli ainult üks partei (Isamaaliit) Seadusi andis välja Päts oma dekreetidena Võim oli Pätsi ja ta sõprade käes (Päts, Laidoner, K.Einbund, Kaarel Eenpalu) Kehtis erakorraline seisukord, põhiseadus ei kehtinud Tsensuur Asutati spetsiaalne propagandatalitus (keelatud oli kirjutada Pätsi eraelust, Hitlerist, Stalinist) Erinevad kampaaniad, et rahvustunnet suurendada Kunst, kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba.
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus. 7) Seadused anti välja riigivanema dekreetidena. Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne, aga igasugune diktatuur pole demokraatia. 7. Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist. 1) Ohuallikad. a) Suurim ohuallikas Venemaa. b) Saksamaa. 2) Diplomaadid püüdsid riigi välise julgeoleku kindlustamiseks kasutada kõiki käepäraseid abinõusid. 3) 1920
Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusitas riigi jõuline sekkumine majandusellu.
IV Kolmas põhiseadus o Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht o Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2
riigi kontroll paljude elualade üle *8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi *Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga *37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris. 13)Iseloomusta nn. "juhitavat demokraatiat" Eestis 1930ndate II poolel *püsima jäi kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu 14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel 20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. *20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping.
aasta 1. detsembri riigipöördekatse ja vapsides, kelle organisatsioon aga keelustati ja suleti). Ainsaks opositsiooniks jäigi nn Tartu vaim, sest poliitilisel teel oponeerimist polnud võimaldatud. 1938. aastaks otsustas Päts, et aeg on pöörduda tagasi normaalse korra juurde. Vastu võeti uus põhiseadus, kokku tuli uus parlament, ent tulemata jäi demokraatia, piirduti "juhitava demokraatiaga", kus tähtsamad seadused ilmusid presidendi dekreetidena ning parlamendil oli teisejärguline roll (uus põhiseadus lõi presidendi koha, kelleks kinnitati ainus kandidaat K. Päts). Edumeelse demokraatiaga alustanud noor väikeriik ei jõudnudki tagasi vaba ühiskonna teele, enne tuli sõda. Saksamaa sammud sõja suunas Versailles' süsteemi lammutamisest Teise maailmasõja alguseni Saksamaa vastuseis Versailles' süsteemile oli ilmne juba 1919. aastast, mil ta rahutingimustega nõustuma oli sunnitud
Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirati tugevasti Demokraatia ei taastunud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. KULTUURIELU 1. Selgita mõisted Kultuurkapital loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel ( rootslased, venelased, sakslased ). Kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas vältida rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2
Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 5. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirata tugevasti Demokraatia ei taastatud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidenti dekreetidena. Kultuurielu 1. Selgita mõisted: Kultuurkapital- loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Teguvuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel(rootslased, venelased, sakslased), kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas välita rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2
meeleavaldused AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja
*Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi- ja vabadusi. *Kõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu läbi rahvahääletuste või -algatuste kaudu. *Seadusandlik võim 100liikmelisel ühekojalisel Riigikogul, täidesaatev võim Vabraiigi Valitsusel AUTORITAARNE EV *Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni all, säilis kontroll elualade üle. *Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, enamus seadustest võesti vastu dekreetidena. *Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest. *Majanduses kiire areng: riik sekkus majandusse jõuliselt, eeskujuks plaanimajanduse süsteem, palju tähelepanu tööstusel ja põllundusel, rahva heaolu suurenes. Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks. *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. *Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes
Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur: · Kuulutati välja kaitseseisukord , · Suleti kõik vapside organisatsioonid ning vangistati mitu juhtivat vabadussõjalast, · Lükati edasi valimised ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, · Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei, · Kehtestati tsensuur, · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. 16. Mis on vaikiv ajastu? Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult. 17. Milles seisnes maareform? Mis on asundustalu? Maareform seisnes selles, et mõisnike maavaldused riigistati ning jagati soovijatele, senine suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega (mõisad taludega).
Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Uue põhiseaduse järgi asendas riigipead president, kes valiti kuueks aastaks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. Kahekojalise parlamendi poolt vastu võetud seadused jõustusid alles pärast presidendi poolset kinnitust. Presidendi kätte oli koondatud nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Riigipeal oli õigus anda Riigikogu istungjärkude vaheaegadel oma dekreetidena välja seadusi, kui see osutus "edasilükkamatutel riiklikel põhjustel" vajalikuks. Sealjuures oli aga Riigikogul õigus dekreete muuta või kehtetuks tunnistada. Uus põhiseadus deklareeris küll kõik kodanike põhiõigused, kuid lubas riigi julgeoleku, avaliku korra või kõlbluse huvides kodanike sõna- ja ühinemisvabadust kitsendada. Valimisõiguse said mehed ja naised 22 aastaselt (eelmise põhiseadusega 20 aastaselt). Parlamendi esimene koda - 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti
kas ameti poolest või määrati presidendi poolt) *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president *Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus *Valijate vanusetsensust(ehk vanusepiirang) 20 eluaastalt 22-le. *1938 aprillis valiti presidendiks Konstatin Päts *peaministriks Eenpalu Asuti teostama nn juhitava demokraatia poliitikat *püsis kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu Majanduselu: *kiire majanduskasvu eeliseks oli krooni devalveerimine *Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega(riigi jõuline sekkumine majandusellu) *Plaanimajandus:loodi mitmesuguseid nõukogusid,komiteesid ja instituute *Laiendati riigiettevõtteid,suurendati riigi osalust eraettevõtluses *Suur tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna suurenemine ja kariloomade arvu
määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai K. Päts. Ta nimetas ametisse valitsuse, mille peaminister oli Kaarel Eenpalu. Valitsus jätkas senist poliitikat - kaitseseisukord püsis ja riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemad seadused anti välja presidendi dekreetidena. Majandus vaikival ajastul 1934. aastal hakkas majandus kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes koduloomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusse. Eraettevõtlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu. Majanduse otstarbekamaks korraldamiseks loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid
Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934a. 6.AUTORITAARNE EESTI- TV HARJ.Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks-AEG-12.märts 1934a. PÕHJUSED-Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte.TAGAJÄRJED-Tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. HINNANGUD-Rahvale see ei meeldinud. VAIKIV AJASTU- Iseloomulikud jooned- Riigikogu saadeti laiali, seadusi anti Pätsi dekreetidena, parteid keelustati v.a.riiklik ainupartei Isamaaliit. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. MIKS NEED EI SOBI KOKKU DEMOKRAATIAGA?PÕHJENDA.-Kuna demokraatlikus riigis oli igaühel õigus mõelda ja öelda enda arvamust. III PÕHISEADUS- Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele.1937a. põhiseadusega loodi presidendi ametikoht
vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele. Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
valimisorganisatsioon – Rahvarinne. Presidenti otsevalimistest loobuti ning 24 aprill 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. Mõni päev hiljem astus Kaarel Eenpalu valitsus ametisse. Nimetamisväärseid muudatusi ei kaasnenud. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Autoritaarne valitsemine Eestis oli suhteliselt leebe. Majanduselu edenes jõudsalt, kiire majanduskasvu eelduseks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid pigem soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomlikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute
ülemkoda. Peaministri valis president. Rahvalt võeti rahvaalgatuse õigus, vanusetsensus alates 22 eluaastast. Juhitav demokraatia: 1938. aastal valiti esimeseks presidendiks K.Päts. Peaministriks ja Vaikiva ajastu juhiks oli Kaarel Eenpalu, sõjaväe ülemjuhataja oli J.Laidoner. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, tsensuur, süvenes tsentraliseeritus, Riigikogu osatähtsus väike, olulised seadused-president dekreetidena. Majandus: 1934. a. algas Eesti majanduselu kiire areng. Riik sekkus majandusse. Hoogne areng tööstuses: tekstiili-, paberi-ja põlevkivitööstus. Eesti oli muutunud arengumaast tööstusriigiks. Põllumajandus: maale jõudis elekter, haritava põllupinna suurenemine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv. Tõuparandus ja sordiaretus. Ühistegevuslik liikumine. Väliskaubandus (Suurbritannia ja Saksamaa) ja sisekaubandus. Sisse: tööstusseadmed, keemiakaubad
edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi. Magnus Ilmjärv arvab, et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja.
Päts ja peaministriks K. poliitilistest suhetes, siis orieneeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Eenpalu. Asuti teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat: Püsis Töööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Rahvasteliidu vahendusel katiseseisukord. Keelatud oli poliitiline organiseerumine. Säilis tsensuur. hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus Olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. Suurenes riigi sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: sekkumine majandusellu. suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport. Tõusis Majanduselu 1939. Aastate II poolel: Liberaalne majanduspoliitika asendus elatutustate, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. majanduliku rahvuslusega. Riigi jõuline sekkumine majadusellu.
koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus
keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelevalvele ja mitu ajalehte suleti, kõigi olulisemate asutuste, nagu ametühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts
Ligi kolmveerand rahvast oli selle põhiseaduse poolt. II põhiseadus, mida on nimetatud 34 aasta põhiseaduseks. Seadusandlik jõud oli endiselt riigikogu, aga neid oli vaid 50. Suur muutus oli see, et nähti ette riigipea ametikoht, aga riigipea ei oleks mitte president vaid riigivanem. Riigivanema olid väga lai mõjuvõim. Ta sai riigikogu laiali saata, seadustele veto panna, õiguse välja anda seadusi dekreetidena. Valitusus koosnes ministritest ja peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul
· Lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda · Loodi riiklik ainupartei (isamaaliit) · Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti · Kõigi olulisemate asutuste (nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt) üle kehtestati range kontroll · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasid nad koostada uue ps-i, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. · Tal oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali · Moodustatus uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas Konstantin Päts (1874-1956) · 1938 aastal sai Eesti presidendiks
(riigikogu, referendumil osaleda, rahvaalgatust teha), siis III-l rahvaalgatuse alustamine puudus. Hakkas kehtima 38. Aastast ja seda aega on nimetatud juhitava demokraatia perioodiks. Aga reaalselt saab rääkida autoritaarsest perioodist kaitseseisukorra pikendamine, tegutsema jäi ainult üks partei (Isamaaliit), tsensuur kehtis jätkuvalt. Ainus muutus, et uuesti kutsuti kokku riigikogu (mis aga seadusandlusega ei tegelenud). Kõige tähtsamad seadused tulid välja presidendi dekreetidena. MAJANDUS 30. Aastate II poolel Riigi roll majanduses kasvas seetõttu, et laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid, aga suurendati ka riigi osalust eraettevõtetes. 30. II poolel pöörati tähelepanu tööstusele. See oli pigem majandusliku õitsengu periood ja maj. Olukorra parandamist seostati Pätsi isikuga, kuigi tegelikkuses enne võimuhaaramist oli tehtud oluline otsus Eesti krooni devalveerimine ja üldine Euroopa olukord muutus paremaks. Seda näidati pigem kui Pätsi teenet.
rahvahääletust ja valimisõigust * valitsuse kontroll elualade üle Millised muutused toimusid vaikival ajastul riigi seadusandliku võimu teostamisel? * demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga * kõigi erakondade tegevus keelustati (v.a Isamaaliit) * riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused * valitsus oli vastutav riigikogu ees * kolmandajärgulised seadused usaldati riigikogu hoolde, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal? * majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt (kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valituse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine) * liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu
· Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), · ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, · kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, · olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud
Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4. Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist? Osaleti aktiivselt kultuuriloomes ja –tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis koore ja orkestreid. Töövihik 1. Kirjelda lühidalt olulisemaid ümberkorraldusi Põllumajanduses – Edendamist rakendas moodsam tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähemus ning majanduslike ebatasuvate väiketalude suur arv.
Sel ajal oli kaitseseisukord, Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja. Vabadussõjalaste organisatsioonid olid keelatud, alguses arreteeriti sadu liikmeid. Valimised lükkusid edasi. Aastaks 1935 oli juba autoritaarne režiim Eestis, Päts juhtis ainuisikuliselt. Riigikogu jäi „vaikivasse olekusse“, ei saadetud laiali, aga ei töötanud ka. Oli ainupartei Isamaaliit, teised parteid keelustati 1935. Tekkis ajakirjanduse tsensuur ja kontroll ametite ja elualade üle. Seadusi andis välja Päts dekreetidena. Loodi Riikliku Propaganda Talitus – sealt tulid üleriiklikud kampaaniad (perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine). Rahvas üldiselt ei nurisenud, kuna majandus elavnes ja elujärg läks paremaks ning seda seostati Pätsi juhtimisega ning ta populaarsus kasvas sel hetkel. Oli olemas ka opositsioon, kus olid
kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu. Eesti Vabarigi esimeseks presidendiks K.Päts, ta nimetas ametisse valitsuse mille peaminister oli Kaarel Eenpalu, valitsus jätkas senist poliitikat, kaitseseisukord püsis, riigi kontroll süvenes. Kõige olulisemnad seadused anti välja presidendi dekreetidena. 1934 hakkas majandu kiiresti arenema ja ületati kriisieelne tase. Likvideeriti tööpuudus ja suurenes inimeste sissetulek. Eriti suure arengu tegi läbi tööstus, põllumajanduses laienes haritav põllupind ja suurenes loomade arv. Vaikivale ajastule oli iseloomulik riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõttlust üritati kontrollida maksu- ja hinnapoliitika kaudu ning loodi mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid majanduse
lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada). 3) poliitilised koosolekud ja meeleavaldused keelati 6) Siseministriks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) - kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel 7) Kaitseseisukorda pikendati aastast aastasse Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned 1) Riigikogu oli "vaikivas olekus" 5 aastat 1934-1938 2) seadused anti välja riigivanema Pätsi dekreetidena 3)1935 keelustati kõigi parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit 4) kehtestati tsensuur ajakirjandusele ja mitmed väljaanded suleti 5) loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega perekonnanimede eestistamine kodukaunistamise kampaania rahvuslippude soetamise kampaania laulupidude korraldamine Vabadussõja monumentide püstitamine K. Pätsi isiku ülistamine
keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts.
edasi kuni rahvas „paraneb“ (nagu Päts ütles); 1935. märtsis keelati kõik parteid, toimima jäi Isamaaliit, mis nimeliselt polnud mitte partei vaid valitsuse „abiorganisatsioon“; ametiühingute tegevus allutati riigi kontrollile, samas loodi kutsekojad, mis hiljem kaasati osalt ka valitsemisse; kehtestati meediatsensuur; poliitiline opositsioon keelustati, hulk vapse ja muid vangistati (hiljem amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit
tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees, kuid määravat tähtsust omas presidendi usaldus valitsuse vastu. · Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. · Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne. · Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. · Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. · Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. · Majanduslik rahvuslus, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. · Plaanimajandus. · Kasvas riigi otsene roll majanduses. · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. · Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine.
Võim koondus riigivanem Pätsi, ülemjuhataja Laidoneri ja peaminister Kaarel Eenpalu kätte. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. Jätkuvalt püsisid kaitseseisukord, tsensuur ja riigi kontroll, poliitiline tegevus jäi keelatuks, olulised seadused anti dekreetidena. Põhiseaduse alusel loodud presidendi ametikohale valiti Konstantin Päts, uus kahekojaline Riigikogu osutas presidendile kuulekaks, samuti nagu valitsuski, mille püsimine olenes presidendi tahtest. Majanduslikus mõttes oli vaikiv ajastu edukas, ehkki edu tulenes ennekõike soodsast konjunktuurist maailmas, mitte uue režiimi olemusest. Ent riigi jõuline sekkumine majandusellu tõotas pikemas perspektiivis tekitada uusi probleeme laieneva riigistamise, riigiettevõtete
Seda võimalust ka kasutati. Info opositsiooni tegevusest pm ei levinud. Ajakirjandusel oli keelatud avaldada opositsioonilisi kriitilisi sõnavõtte. Rk-le esimene esitatud seaduseelnõu oli kalandusseadus. Vahetult enne RK kokkuastumist, 19.04, oli Päts andndud dekreedina 4 väga olulist seadust (ühingute ja nende liitude seaduse, kutseühingute ja nende liitude, koosolekute ja trükiseadus). Hiljem dekreediandlus vähenes. Väga olulised seadused kehtestati presidendi dekreetidena, ebaolulised Riigikokku. RK seadusandlik initsiatiiv jäi pm olematuks. Riigivolikogus võeti vastu 70 seadust, aga need kõik olid esitatud valitsuse poolt. RK-l ei olnud võimalust anda hinnangut valitsuse tegevusele. Umbusalduse avaldamise muutis võimatuks, see et valitsusele ei saanud esitada arupärimisi. Valitsus omalt poolt tegi kõik selleks et riigivolikogul poleks võimalusttema tegevust mõjutada. Aeg-ajalt mõne seaduseelnõu/ettepaneku puhul tekkis laiem opositsioon, kui need 14
annaabi.ee 
