VABADUSSÕDA ! (4)

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Eesti Vabariik

Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform? Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. 8. Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda (miks, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha), Tartu rahu - millal (kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati? Vabadussõda toimus 1918 ­ 1920. aastani. Põhjused : Nüüd (peale Esimest maailmasõda) hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku

Ajalugu

7

doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. EST Vabadussõda o 28.11. 1918 Punaarmee ründas Narvat o V-l oli parem tehinka + liikusid kogu aeg edasi kogu Dets. o Uue aasta esimesel päeval Tallinna poole o EST ei tahtnud võidelda, lahigusse suudnusid ainult ohvitserid ja koolipoisid o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu ­ Põhja-Eestis. o 14

Ajalugu

3

docx

Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 )

rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan

Ajalugu

2

doc

Autoritaarne eesti

Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ni

Ajalugu

2

docx

Ajaloo Kontrolltöö 9.Klass PT9-10 Kordamine

lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3. jaanuarini Nõukogude Venemaa ja 1919.a juunis ja juulis Landeswehri vastu.

Ajalugu

1

docx

Eesti Vabariigi areng 1920

Eesti Vabariig aren 1920-1940: probleemid ja lahendused Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude t�

Ajalugu

2

doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25. veebruar algas juba saksaokupatsioon. · Keerulistes tingimustes. · Asutav Kogu. 5. Millal ja miks puhkes Vabadussõda? Milline oli sündmuste käik esimestel sõjakuudel? 1918, 28. november. Sakslased olid sunnitud Compiegne vaherahu tingimuste tõttu oma väed igalt poolt välja viima. Venemaa nägi selles võimalust ning tungis Eestisse. Detsembris oli Venemaa edukas ning suudeti vallutada pea pool Eestit. Jaanuarist hakkas Eesti aga vastu peale tungima ning siis saavutas juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril

Ajalugu

3

doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

· Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu · Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid · Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt teistelgi suurvõistlustel · Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid · Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe Ptk 9A ­ Vabadussõda Sõja algus 11. novembril 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enese kätte. Vastiseseisvunud väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistliku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28

Ajalugu

Kommentaarid (4)