Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik

Eesti Vabariik (0)

3 KEHV

Esitatud küsimused

Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920?
Mis toimus maareformi käigus?
Mis oli maareformi tulemus?
Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920aastate teisel poolel?
Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded?
Miks puhkes Eestis majanduskriis?
Kuidas on seotud ülemaailmine majanduskriis ja sisepoliitiline kriis?
Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu?
Kes Korraldasid?
Mis oli eesmärk?
Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega?
Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks?
Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul?
Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarusele kultuurielu?
Millised uusi ajaveetmis- kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg?
Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutisi põhjustas?

Eesti Vabariik
Demokraatlik Eesti.

Koosta ülevaade selle kohta, kuidas valitseti I põhiseaduse järgi Eesti Vabariik.Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu: valimist, hääletuste ja rahva omaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem , Riigipea /presidenti ametikoht oli ühendatud.

Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oi majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas seinine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi.

Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu . Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed

Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajanduse talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht.

Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924. aastal käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika . Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud,meiereid jm), maaparandusele, sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform, markadelt mingi üle kroonidele. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport , tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega.

Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded? 26.jaanuaril 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega. Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad ja Saksamaad. 1929.aastal loodi Balti liit.22.septembril 1921. Aastal sai Eestist Rahvasteliidu liige.
Suur Kriis

Miks puhkes Eestis majanduskriis ? Kuidas mõjutas kriis Eesti majandust ja ühiskonnaelu? 1929.a lõpul USA-s alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse Euroopa kaudu. Kõigepealt tabas kriis põllumajandust. Maailmaturul langesid kiiresti põllumajandustoodete hinnad, tõusid tollimaksud. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti . Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. 27. Juunil 1933.a devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine kuid algas ka kriisi taandumine.

Iseloomusta kriise Eestis.
Majanduskriis
Sisepoliitiline kriis
Põhiseaduslik kriis
Pankrottide laine, tööpuudus, raha väärtus langus hindade tõus, rahva rahuolematus.
Valitsuse vahetused, ebastabiilsus riigi juhtimisel, 1932-1933 oli ametis neli valitsust.
Kehtiva põhiseadusega ei ole võimalik riiki valitseda. Põhiseaduse muutused said rahva heakskiidu alles kolmandal rahvahääletusel 1933.a oktoobris .

Kuidas on seotud ülemaailmine majanduskriis ja sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa inimeste elujärje halvenemise. Selles süüdistati erakondi, sest nad seadsid erakondlikud huvid kõrgemale rahva huvidest. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva põhiseaduse muutmist . Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine.

Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu? Halva majandusolukorraga kaasnes rahuolematus. Kõneledi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kunstlikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid . Vabadussõjalaste oranisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimese oli Andres Larka, suurt rolli etendas advokaat Andres Sirk.

Miks võib vätia, et 1933.aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviija
Autoritaarne Eesti

Võrdle 1924.a riigipöördekatsest ja 1934.a riigipööret.
1929. 1.dets riigipöördekatsete
1934.a 12. Märtsi riigipööre
Kes Korraldasid?
Eestimaa Kommunistlik Partei
K.Päts ja J. Laidoner
Mis oli eesmärk?
Nõukogude võimu kehtestamine Eestis
Võimu kindlustamine ja Vabadussõjalaste kõrvaletõrjumine
Millised sise-ja välispoliitilised asjaolud tingisid?
1923.a majanduskriis ja Venemaa toetus.
Majanduskriis ja sisepoliitiline kriis. Autoritaarne võim kehtestati.
Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud?
Eesti Vabariigi vastu
Vabadussõjalaste võimutuleku vastu

Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord . Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht , Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile . Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite , kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks.

Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla.

Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu.

Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirata tugevasti Demokraatia ei taastatud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine , olulisemad seadused ilmusid presidenti dekreetidena.
Kultuurielu

Selgita mõisted:
Kultuurkapital- loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Teguvuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust.
Kultuurautonoomia - rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel( rootslased , venelased, sakslased ), kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas välita rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet.

Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarusele kultuurielu? Riiklik Propaganda Talitus kontrollis kultuurielu avaldusi . Mõninal määral piirati loomevabadust, kuid olulist kahju ei tekitatud.

Kirjuta iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus.
Kirjandus:
A.H. Tammsaare - „Kõrboja peremees “, „Tõde ja õigus“, Frideberg Tuglas - „Väike Illimar “
Kujutav kunst
Kristjan Raud- „Kalevipoeg“ illustratsioonid . Eduard Viiralt – „Põrgu“, „ Lamav tiiger“, „Viljandi maastik “ jt.
Muusika
Mart Saar- Paljude koorilaulude autor, Artur Kapp- oratoorium „Hiiob“
Teater
Paul Pinna- Estonia teatri esinäitleja, Liina Reiman , Mari Mõlder, Hugo Laur , Ants Lauter - Draamateatri näitleja ja lavastaja .
Sport
Kristjan Palusalu - olümpiavõitja
Paul Keres - Maletaja

Võrdle 1920.-1930.aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi.
Sarnasused
Erinevused
Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja õpikud, uued koolimajad
Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline gümnaasium, suurenes kutsekoolide arv
Elulaad ja oleme

Millised uued nähtused tulid inimeste elulaadi ja kultuuriellu omariikluse perioodil? Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust ja seeläbi jõuda paremale elujärjele. Haridustaseme tõusuga kaasnes ka lugemihuvi. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused.

Millised uusi ajaveetmis- kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930.aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale . Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades.

Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutisi põhjustas? Linnades ehitati terveid uusi linnajagusid kuhu rahati modernseid elamuid. Ka maal kerkisid moodsad elamud. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad.

Kas 1930.aasate olustikust võib leida ühisjooni rohkem 20.sajandi alguse või lõpu olustikuga. Põhjenda oma arvamust. 20.sajandi lõpu. Inimeste elu läks palju halvemaks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veloelo Õppematerjali autor

Demokraatlik Eesti autoritaarne Eesti suur kriis kultuurielu elulaad põhiseadus majanduskriis kultuurielu maareformi hariduselu näitleja asjaolud aasta põhiseadus autoritaarne propaganda

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu(konspekt)

Eesti ajalugu 1. 2. Milliseid majandusprobleeme tuli Eestillahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel?

Ajalugu

docx

Ajalugu KT(Eesti ajalugu)

12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. Välispoliitika peamised ülesanded. 26

Ajalugu

doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu. Demokraatlik Eesti, Autoritaarne Eesti.

1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.

Ajalugu

odt

Eesti Vabariik

EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas

Ajalugu

docx

Eesti 1918-1939

Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920-1939

Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal

Ajalugu

doc

I Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid