Ajaloo Kontrolltöö 9.Klass PT9-10 Kordamine (1)

Ajaloo KT 9-10. 9Klass

1). Mõisted:
Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme.
Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping!
Landeswehr -Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu
Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms.
2). Aastaajad :
28.Nov 1918-Vabadussõda.
2.Veb 1920-Tartu rahuleping .
1934 -“vaikiva ajastu” algus Eestis.
1937- kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu.
1939- Hispaania kodusõja lõpp.
3).Isikud:
Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene  president .
Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik .
Jaan Poska- oli Eesti  riigimees .
Ernest Rutherford- oli Uus- Meremaa  päritolu füüsik, kes sai tuntuks  tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga ( Geigeri -Marsdeni eksperiment ) aatomituuma mõõtmed.
Charles Chaplin - oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent.
Ernest Miller Hemingway - oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke.
Isadora Duncan- Algatas moderntantsu.
4.)Teemad
Demokraatia kujunemine eestis 1920-1930- Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tööstus tugevasti kannatada. Paljude talude hooned olid sõjatules maha põlenud, suur osa karjast hävinud, enamus tööstusharusid lakanud töötamast ja Vene pankades ning tsaariaegsetes väärtpaberitesse paigutatud säästud olid kaotanud oma väärtuse. Peale Vabadussõja lõppu hakkas olukord tasapisi muutuma. Kõik mõisatele kuulunud maad jagati välja maata talupoegadele ja Vabadussõjast osavõtnuile. Maast ilma jäänud mõisnikele maksti riigi kassast “valuraha”. Alates vabariigi algusaastaist toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud.
Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid , vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei ( Isamaaliit ), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu.
Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3. jaanuarini Nõukogude Venemaa ja 1919.a juunis ja juulis Landeswehri vastu.