Eesti iseseisvumine (0)

I põhiseadus
II põhiseadus
III põhiseadus
Koostas, jõustus
Asutav kogu
võeti vastu 15.06.1920
jõustus 21.12.1920
Vabadussõjalaste poolt koostatud 14 – 16 okt 1933, referendumil heaks kiidetud . Jõustus 24. jaanuar 1934
selleks kokku tulnud Rahvuskogu (Jüri Uluots)
võeti vastu 13.08.1937
jõustus 01.01.1938
Riigipea
Riigipea puudub. Ülesandeid täitis riigivanem .
riigivanem
valiti otse rahva poolt 5-ks aastaks
õigus Riigikogu laiali saata; vetoõigus seadustele
President – kinnitati ametisse 24. aprillil 1938 K.Päts
valiti 6-ks aastaks
Seadusandlik võim
100-liikmeline Riigikogu:
1- kojaline
valiti 3-ks aastaks. Alustas tööd 4.jaanuar 1921
50-liikmeline Riigikogu
1-kojaline
valiti 4-ks aastaks
120-liikmeline Riigikogu
2-kojaline:
- Riigivolikogu e alamkoda (80)
- Riiginõukogu e ülemkoda (40)
Valiti 5-ks aastaks
Täidesaatev võim
Valitsus, valitsusjuhti nimetati riigivanemaks.
Valitsus, mille juht peaminister
peab omama nii Parlamendi kui riigivanema usaldust
Valitsuse juht peaminister, kelle määras president
Kodaniku­õigused
Andis laialdased kodanikuõigused – valimis-õigus nii naistele kui ka meestele alates 20 eluaastast.
säilisid I põhiseadusega antud nii kodaniku- kui ka valimisõigus
piirati kodanikuvabadusi, valimisõigus al 22eluaastast
Eestis kujuneb „juhitav demokraatia“
Hinnang
oma aja demokraatlikumaid põhiseadusi; selle põhjal Eesti on parlamentaarne vabariik
Muudeti vaid 30 sätet (Riigikogu, parlament ), muus osas jäi I põhiseadusele samaks
autoritaarne presidentaalne vabariik
Landeswehr

• baltsisakslaste armee
  

Landeswehr´i sõda

• 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis
  
• Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz
  
• Eesti vägede juht Ernst Põdder
  

Eesti Töörahva Kommuun

• oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik.
  

• sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda
  
• iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu
  
• eesotsas Jaan Anvelt
  
• jätkas enamlaste poliitikat
  
• punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine )
  

Murrang.
Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eestis riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Niipea kui rahvulastele sai selgeks, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei tulealgs vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt) 1919. aasta jaanuaris laksid Eesti väed üle vastupealetungile. Peamiselt tänu soomusrongide kiirele ja ootamatule tegutsemisele vabastati juba 14. jaanuaril Tartu, kus enamlased põgenemise eel julmalt mõrvasid vangistatud tsiviilisikuid, ja 19. jaanuaril Narva. Veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba.
Kuupäevad:
28.11.1918 – Vabadussõja algus (Punaarmee ründab Narvat)
29.11.1918 – Marssis Punaarmee Narva sisse
07.01.1919 – eestlaste enamlastele vastupealetungi algus
23.04. 1919 – astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu
23.06.1919 – võit Landeswehr’i vägede üle Võnnu lahingus
03.07.1919 – sõlmiti vaherahu Saksa ja Eesti vägede vahel
05.12.1919 – algab Tartu rahukonverents Eesti ja Venemaa vahel
31.12.1919 – kirjutatakse alla Eesti-Vene vaherahulepingule
03.01.1920 – vaherahu jõustumine ja ühtlasi ka vabadussõja lõpp
02.02.1920 – kirjutati alla Tartu rahu lepingule EV ja Nõukogude Venemaa vahel
22.09.1921 – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu
01.12.1924 – EKP relvastatud riigipöördekatse
12.03.1934 – K.Päts ja J. Laidoner teostasid riigipöörde, ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvavatel valimistel
08.12. 1935 – vabadussõjalased valmistasid ette relvastatud riigipöörde, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased
Vabadussõja tähtsus:

• Esimene eestlaste täielikult võidetud sõda
  
• Eesti oli nüüd osa uue Euroopa sünnist I ms järel
  

algse sõjalise ebaedu põhjused:

• vastase ülekaal
  
• varustuse nappus
  
• Eesti rahvusväeosad oli laiali ajatud sakslaste poolt; Kaitseliit oli veel nõrk
  
• üldine sõjatüdimus
  
• enamlik propaganda
  

võidu põhjused:

• Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse
  
• Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud
  
• Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised (Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa laevad); rahaline abi
  
• Eestil andekas väejuhatus (Laidoner, Pitka )
  
• loodi vabatahtlike üksusi (suur roll kooliõpilastel)
  

Majandus:

• 20ndate algus:
  

• põllumajanduse taandareng
  
• sõltuvus idaturust
  
• esikohal tööstus
  
• tihedad majandussidemed Venemaaga
  
• kiire majandustõus
  
• mõisnikele kuuluvad maad riigistati
  
• 1923. a kriis (põhjused):
  
  • pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning neid ei suudetud tagasi maksta
    
  • Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (ühepoolselt)
    
  • väliskaubanduse negatiivne bilanss
    
  • tollide tõstmine välisriikide poolt
    
  • ikaldus
    
• al. 1924. a uus majanduspoliitika (rahandusminister Otto Strandman)
  
  • orienteeruti ümber Euroopa turule
    
  • esikohal põllumajandus
    
  • valitsus sekkus majanduse suunamisse
    
  • 01.01.1928 rahareform välislaenu abiga (üleminek markadelt kroonidele)
    
  • majanduslik tõus
    
  • kümnendi lõpuks oli Eesti (väikeriigina) tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda
    
• 1930 – 1934 suur kriis
  
  • paljuski põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist
    
  • tabas esmajoones põllumehi: toiduainete hinnad langesid maailmaturul ja ka riigis sees, tollimaksud tõusid, talurahva sissetulekud vähenesid, tootmise piiramine, nõrgemad talud läksid pankrotti (sarnased protsessid ka teistes majandusharudes)
    
  • mitmed kaubandus- ja tööstusettevõtted läksid põhja  ka mitmed pangad tõmmati kaasa
    
  • ulatuslik tööpuudus
    
  • kriisi ületamiseks:
    

• range kokkuhoiupoliitika
  
• kontroll väliskaubanduse üle
  
• toetati põllumehi
  
• hädaabitööde korraldamine
  
• devalveeriti Eesti kroon (kuigi vallandas ostupaanika ja nullis ära inimeste säästud, algas sellega kriisi taandumine)
  
• autoritaarne periood
  
  • majanduskasv
    
  • majanduslik rahvuslus (riigi jõuline sekkumine majanduselu)
    
  • plaanimajandusele iseloomulikud elemendid (mitmete nõukogude loomine majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks, perspektiivplaanid teatud majandusharude edendamiseks)
    
  • riigiettevõtted andsid 25% tööstustoodangust
    
  • erakordselt suur tähelepanu tööstusele
    
  • põllumajanduse areng
    
  • väliskaubanduse bilanss positiivne (peamised partnerid Saksamaa ja Suurbritannia )
    
  • välja veeti põhiliselt põllumajandussaadusi (või, peekon, munad), imporditi tööstusseadmeid ja tooraineid (raud, nafta )
    
  • Eesti jäi alla tööstuslikult arenenud lääneriikidele ja kinnistus Ida-Euroopasse
    

Riigivanema kandidaadid (valimised 34. aprill 1938):

• Andres Larka (vabadussõjalased)
  
• Johan Laidoner ( Asunike Koondis)
  
• Konstantin Päts (Põllumeestekogud)
  
• August Rei ( sotsialistid )
  

Tartu rahu

• 05.12.1919 algasid rahuläbirääkimised; sõlmiti 02.02.1920
  
• 1. ametlik dokument Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel
  
• Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska
  
• Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe
  
• tähtsus:
  

• mõlemad riigid tunnustasid teineteist
  
• sõlmiti diplomaatilised sidemed
  
• punktid:
  
  • Venemaa tunnustab Eesti riigi iseseisvust
    
  • pannakse paika riigipiir Eesti ja Venemaa vahel
    
  • Venemaa andis Eestile 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest
    
  • Eesti ja Venemaa leppisid kokku omavahelises kaubanduses
    
  • Venemaa pidi tagastama Eestile äraviidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jm; andis üle Eesti territooriumil olevate ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad
    
  • Venemaal elavatele eestlastele ja Eestis elavatele venelastele anti võimalus oma kodumaale tagasi minna
    
  • vahetati vangid
    

Vaikiv ajastu:

• kaitseseisukord
  
• rahvasaadikute laialisaatmine ( parlament „vaikivas olekus”)
  
• Trükikodade tsensuur
  
• Riiklik kontroll kõige üle
  
• Demakraatlik kord asendus autoritaarnse diktatuuriga
  
• 
  

Sisepoliitiline olukord peale 12.03.1934 aasta riigipööret:
Kaitseseisukord, keelustati kõik poliitilise dmeeleavaldused ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust ( tsensuur)Mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine.
Muudatused peale III põhiseadust:
24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusitas riigi jõuline sekkumine majandusellu.