Eesti Maailmasõdade Vahel (kokkuvõte, hea õppimiseks) (0)

Eesti Maailmasõdade vahel
EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem .*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad . Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea.
EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt – riigis kuulutati välja kaitseseisukord , suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid , vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused. Jäi ainult Isamaliit ( ainupartei ), ajakirjandus allutati järelvalvele, mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht . Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka.
EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele.
EV majandus: Diktatuuri ajal oli olulisemaks ümberkorralduseks majanduses maareform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu . Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamistega ( talud ), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. *Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul. Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. * Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Need leidsid oma toodangule uue turu Eestis või Lääne-Euroopas ja kasutasid Eestis leiduvaid tooraineid. Kütuse- ja keemiatööstus kasutas põlevkivi, paberitööstus metsavarusid , toiduainetööstus põllumajandussaadusi. Eesti peamiseks väliskaubanduspartneriks kujunesid UK ja Saksamaa, kõige rohkem veeti välja põllumajandussaadusi, sisse tööstusseadmeid, toorainet ja kütuseid.
Johan Laidoner- sõjavägede ülemjuhataja vabadussõja ajal
Jaan Poska- 5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, tema kirjutas 2. veebruaril 1920 tartu rahulepingule alla.
Jaan Tõnisson- demokraatia ajal oli ta kaks korda Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem ning "Postimehe" peatoimetaja.