50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jane Grandberg
Õppematerjali autor
o Seadusandlik võim  ühekojaline parlament  Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal  vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad
Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea.
Seetõttu ei paiknenud uued riigipiirid nii, et ei tuleks uut sõda. Peale riigipiiride sõlmimist avastati, et eri riikide ja rahvaste vahel on tõsiseid erimeelsusi. Mandri-Euroopa üheks sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai Prantsusmaa. Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi  Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid  Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping  Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
Kodusõda 1918-20 Võitlesid punased ja valged. Punased: Punaarmee, kes olid kommuniste poolt Valged: Valgekraatlikud( mitte ühtsed, palju erinevaid) kommunistide vastu Mõlemad kannatasid terrorit ja vägivalda. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaal toimuvasse (valgete poolel) Kuna punaarmee võitis (kaotades ka kodusõjad 13miljonit inimest), tegid nad sõjakäigu läände, et muuta kommunistlikuks. Lääne riikidest siis Soome, Eesti, Läti, Leedu,Poola Majanduspoliitikaks oli sõjakommunism, ehk siis: · Ettevõtted riigistati · Talupoegadelt toiduainete riigile andmise kohustus (loomad, heinad, teraviljad; Punaarmeele ja sõjatöölistele) · Töökohustus linnades Uus majanduspoliitika: NEP 1921-1927 · Rahaline maks talupoegadele · Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis · Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta) 13. Plaanimajandus NSVL-s
Nad lootsid seda saavutada reformidega. 6. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised? Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga? Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Eesti. Töövihik 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. a) Uued riigid said demokraatlikuks suurte eeskujul. b) Valimisõigus laienes ka naistele 1.1. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Naised said valimisõigused ( lõid ühiskonnaelus kaasa, sest nende õigused suurenesid ). 3A.Suurbritannia ja Prantsusmaa: monarhia ja vabariik Õpik 1. Millised olid Suurbritannia majandusprobleemid 1920
? kindlatest detailidest ?le 15 miljoni eksemplari. See arv ?letati alles 1972. aasta 17. veebruaril, mil Volkswagen ehitas oma 15 007 034 p?rnika. Sisep?lemismootoreid hiljem ?letati esimest korda ?hus l?unapoolsus, 1937.aastal p? hjanaba. Sellel ajal algas ka rakendati ka lennukit??stuses.1919.aastal sooritati esimesed lennud ?le Atlandi ookeani.K?mme aastat reisilennukite kasutuselev?tt.Eestis algas reisivedu 1921.aastal,kui lennukid hakkasid lendama Rootsi ja Eesti vahel.1930.aastate l?pul ehitati esimene reaktiivlennuk. Filmikunst Ka filmikunsti arengus toimusid muutused. Tummfilmid hakkasid ilmuma juba 19. sajandi l?pul peale seda, kui vennad Lumi?red n?itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n?itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges. ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid