Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik

Eesti Vabariik (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas valitseti Eestit 1920a põhiseaduse järgi?
Miks milles seisnes?
Kes nad olid nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel?
Milles seisnes maareform?
Miks kellega mida otsustati?

Eesti Vabariik

Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi?
Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament - riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem . Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad . Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused.
Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused.

Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)?
Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus.

Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes?
Poliitiline kriis, kus puudus president ja arvati, et erakonnad tahavad täita ainult enda rahakotte.
See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudu ning langes elatustase.

Vabadussõjalased - kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel?
Vabadussõjalased olid Vabadussõja veteranid ning liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed. Nõudsisd põhiseaduse muutumist (presidendi kohta), sellest sai suurim poliitiline liikumine Eestis. Kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu.

Pätsi-Laidoneri riigipööre - millal toimus (kuupäevaliselt), riigipöörde põhjused, mis juhtus?
Toimus 12. märtsil 1934. aastal. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondmaks võimu enda kätte. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord , suleti kõik vabadussõjaliste organisatsioonid , vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati ploiitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei ( Isamaaliit ), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andam riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajast. Kuna uued riigijuhid rikkusid ima võimu kehtestamisega korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele.

Vaikiv ajastu ehk Pätsi diktatuur - iseloomulikud jooned, 1937.(38.) a. põhiseadusega toimunud muudatused riigivalitsemises.
Jooned : Autoritaarne ühiskond ja Isamaaliit oli ainuke lubatud partei. Hakati kontrollima asutuste tegevust ning poliitikat.
Muudatused : Loodi presidendi ametikoht. Prasidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks sai Konstaatin Päts. Moodustatud uus riigikogu oli prasidendile ja valitsusele kuulekas. Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi.

Milles seisnes maareform ?
Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu . Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele.

Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda (miks, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha), Tartu rahu - millal (kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati?
Vabadussõda toimus 1918 – 1920. aastani.
Põhjused : Nüüd (peale Esimest maailmasõda) hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust.
Osapooled : Eesti ja Venemaa punavägi.
Landeswehri sõda toimus, sest Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast . Läti Ajutine Valitus ei suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele ( Landeswehr ) ja Saksa sõjaväeüksustele. Aga sakslased , kes ei olnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise Valitsuse ning püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Eesti sõjavägi ei täitnud taganemise nõudmist ja tekkis kokkupõrge Rahvaväe ja landeswehrlaste vahel. Lõppes eestlaste võiduga ( vallutati Võnnu). Võidupüha tähistatakse 23. juunil.
Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal. Lõppes vabadussõda. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseksa ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes.
Lenin

Sotsialistliku riigi rajaja
Nõukogude valitsuse esimees
Kommunistliku partei tegelik juht
Algas poliitiline terror

Stalin

Arreteeris poliitilised vastased
Surus maha parteisisese teisitimõtlemise
Saatis 1929.aastal riigist välja oma peavastase Lev Trotski
Nõukogude liidus kujunes stalini ainuvõim
Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi

Poliitiline terror jätkus
Vladimir Lenin oli Nõukogude Venemaa sotsialistliku riigi rajaja. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht.
Jossif Stalin oli Nõukogude Venemaa kommunistliku partei peasekretär ja tuli võimule pärast Vladimir Lenini surma.
Rajati sotsialislik suurtööstus ning era omandusele tuginev talumajapidamine asendati kolhoosikorraga. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalise võimsuse tugevdamisele. Hakati mõtlema uutele vallutustele. Loobuti NEP-I poliitikast , tuli plaanimajandus .

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 18 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annu1708 Õppematerjali autor

Pätsi aeg vabadussõda stalin ametikoht lenin terror nõukogude venemaa

Sarnased õppematerjalid

pptx

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI

Ajalugu

doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea.

Ajalugu

odt

ENSV ja NSVL teke 20. sajandil

seadusi ja saata riigikogu laiali. Presidendiks sai Päts 14.Mis on maareform? Maareformi käigus võeti mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 talu, suurmaapidamised asendusid väikemaapidamistega, talurahvast kujunes kindel tugi Eestile. 15.Millal toimus vabadussõda, mis olid põhjused, kes sõdisid?Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. 7.jaanuaril 1919 vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 11

Ajalugu

doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud

Ajalugu

doc

Ajaloo töö: sõjad

1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4

Ajalugu

doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad

Ajalugu

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid