Eesti ajalugu (0)

MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel.
Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel.
Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920)
Riigikogu- ühekojaline EV parlament .
Riigivanem -valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused.
Vapsid -Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist .
Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940.
Tsensuur -range kontroll ajakirjanduse üle.
President -riigipea.
Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö.
Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus .
Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks.
Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi , mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest.
Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus ,ühtlustati õppekavad.
INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja.
J. Pitka -tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine.
J. Poska -5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule.
J. Tõnisson-kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem,demokraatliku opositsiooni liider.
K. Päts-Eesti esimene president,vaikiv ajastu, Pätsi dekreedid.
E. Öpik- astronoom , Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid.
P. Kogerman -keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja.
L. Puusepp- neurokirurg , Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees.
M. Under-Siuru ja Tarapita rühmituse liige, ,,Hääl varjust’’, ,,Rõõm ühest ilusast päevast’’.
E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht , kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased’’.
A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,, Hiiob ’’.
E.Viiralt- graafik ,tuntuimad teosed ‘’Põrgu’’, ‘’ Kabaree ’’, ‘’Neegripead’’.
J.Koort-skulptor, maalikunstnik ja keraamik.
P.Pinna-tollae tuntuim lavatäht, oli Eesti NSV Riiklikus Kunstiansamblis.
K. Palusalu -maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit.
P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion.
I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja.
S. Dali-Hispaania kunstnik,lõi maale, mis tõi inimestes välja kujutlusvõime.
A. Hitchcock -õudusfilmide meister ,,Santaaž’’. C. Chaplin -lavastaja-näitleja,tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma.
E. Hemingwey-kirjanik, lõi inimeste unelmad ja vaistlikke tundeid juttudesse ja raamatutesse.E. Rutherford -füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni.
MILLAL TOIMUS- EV väljakuulutamine-24.veebruar 1918a.
Saksa okupatsioon -1917-1918a.
Eesti Vabadussõda-1918-1920a.
Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a.
Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a.
Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a.
I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a.
II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a.
Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a.
III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a.
EV presidendi valimised-1938a.
1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23.juuni,sest see on Võnnu vallutamise päev. Venemaa tõotas tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Määrati kindlaks rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
2. I PÕHISEADUS- kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937a. põhiseadusega loodi presidendi ametikoht . Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali.
3. KOALITSIOONIVALITSUSED- Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski partei moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivakd ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti.
4.KRIISI KUJUNEMINE 1930.AASTATE ALGUL.
VAPSID.- Majanduse ja ühiskonna kriis sai alguse ülemaailmsestmajanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased,ärid ja talud pankrotti,kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Inimesed hakkasid elu halvenedes süüdistama erakondi,parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht.Põhiseaduse muutmist nõudsid eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.Algselt Vabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis.
5. II PÕHISEADUS-Parandatud põhiseadus (rahvahääletusel,Oktoober 1933a.) nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934a.
6.AUTORITAARNE EESTI- TV HARJ .Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks-AEG-12.märts 1934a. PÕHJUSED-Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte.TAGAJÄRJED-Tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. HINNANGUD -Rahvale see ei meeldinud.
VAIKIV AJASTU- Iseloomulikud jooned- Riigikogu saadeti laiali, seadusi anti Pätsi dekreetidena, parteid keelustati v.a.riiklik ainupartei Isamaaliit. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. MIKS NEED EI SOBI KOKKU DEMOKRAATIAGA?PÕHJENDA.-Kuna demokraatlikus riigis oli igaühel õigus mõelda ja öelda enda arvamust.
III PÕHISEADUS- Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele.1937a. põhiseadusega loodi presidendi ametikoht.Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võestud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts.Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas.
7.MAJANDUSLIK ARENG- Ümberkorraldused PÕLLUMAJANDUSES-MAAREFORM.Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatle. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu . Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujuned kindel tugi Eesti omariiklusele.LOOMAKASVATUS-saadusi(või,liha,munad)müüdi edukalt Euroopa turul. TÖÖSTUSES asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega.Uued tööstusharud kohaliku toorainetega-põlevkivikeemia,puidutööstus jm. Vene ajal loodud masinaehitus -ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt iseseisva väikeriigi vajadustle ja võimalustele.
8.EESTI VÄLISPOLIITIKA- OHUALLIKAD 1920a.-VENEMAA,sest Venemaa ajalooline tung oli laiendada impeeriumi piire ning raiuda aken Euroopasse lisandus kommunistliku juhtkonna unistus maailmarevolutsioonist.SAKSAMAA-sest see võis ajaloolisele kogemusele tuginedes samui pühenduda Baltikumi valitsemisele. LEPINGUD-Ainuke leping, mis saavutati oli Eesti-Läti Kaitseliiduleping. RAHVASTELIIT -Eesti proovis igati osaleda Rahvasteliidu töös, et saada toetust Rahvasteliidu poolt, kui tekib sõjaseisukord,üritati osaleda kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. OHUALLIKAD 1930a.- sõjaliselt tugevnevad kommunistlik VENEMAA ja natslik SAKSAMAA. LEPITUSPOLIITIKA MÕJU-Tekitas Eestis umbusaldust nind lepituspoliitika toimus väikeriigide arvel. NEUTRALITEET- Prooviti näidata, et ei eelistata kumbagi riiki, kuigi see ei suutnud Eesti välispoliitilist olukorda parandada. MIKS EBAÕNNESTUS BALTI LIIDU LOOMINE?-Sest riikide vahel olid omavahelised vastuolud (Poola-Leedu konflikt), Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti regioonist ja läheneda Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele.
9.KULTUUR JA ELUOLU 1920-30NDATEL.- KIRJELDA LÜHIDALT ARENGUVÕIMALUSI DEMOKRAATLIKES RIIKIDES.KOLM NÄIDET. 1. Tuumateadused-tehisradioaktiivsuse saavutamine. 2.Tehnika- elektrienergia masstootmine. 3.Keemia-õpiti looma kindlaid tehisaineid. KELLE TEENISTUSES OLI KULTUUR TOTALITAARSETES RIIKIDES?KOLM NÄIDET. Kultuur oli diktaatorite käes. Kultuursetes asjades pidi olema diktaatori tahet väljendav asi. Kultuuritegelased olid surve alla,sest kui nad ei allunud pealikule, ootas neid karistus . MIKS MUUTUS NEW YORK MAAILMA KULTUURIKESKUSEKS? Sest paljud kuulsad põgenikud asusid sinna elama.
ELUOLU- TÄHTSAMAD MUUDATUSED ELUOLUS-Tehnika ja teaduse edusammud, mis aitasid inimestel elu mugavamaks teha. Transpordi areng. MILLISED ÜHISKONNAPROBLEEMID JÄID NAISTE LAHENDADA?- Sõja ajal pidid naised meeste töid tegema,töötasid sõjatehastes. KUIDAS NAISED NEID LAHENDASID?-Nõudsid ennast samale tasemele nagu mehedki on.MIKS TÕUSIS NAISTE OSATÄHTSUS ÜHISKONNAS?-Sest selgus, et naised suudavad edukalt mehi asendada ning tekkis meestöötajate puudus.KUIDAS MÕJUTAS NAISTE OSATÄHTSUSE TÕUS ÜHISKONNAS MOE ARENGUT?- Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega , ei rõhutatud enam naiselikkust, selle asemele tuli poisilik stiil.MILLINE OLI M.DIETRICHI ROLL 1930NDATE ÜHISKONNAS?- Filmimaailma legend,teerajaja moemaailmas,tema eeskujul jõudsid naiste garderoobi pikad püksid ja mitmed teised seni vaid meestele kuulunud riietusesemed.MILLISED ERINEVUSED NÕUKOGUDE NAISTE JA 1920NDATE MOES?-Nõukogude naiste riietus oli kinnisem,kaetum ja vanamoodsam ning lihtsam,1920ndate mood oli naiselikum,avaram,uuenduslik ja ilusam.ELUALAD,KUS NAISED SUUTSID MEHI ASENDADA.- Neist sai väga häid ajakirjanikke,teadlasi,arste ja õpetajaid.KUIDAS TÕESTAB FOTO BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUDEST 1936A.NATSIRIIGI AJUPESU ?-Kõik tõstavad kätt nagu natsid teevad.
KULTUUR EESTIS- RAHVAHARIDUS-Ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid. KÕRGHARIDUS- Rajati esimene Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. TEADUS- Asutati Eesti Teaduste Akadeemia. KIRJANDUS- Rohkesti avaldati nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka algupärast ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid. LUULE-Siuru rühmituse teke. KLASSIKALINE MUUSIKA -Eesti muusika rikastus uute sümfooniliste suurvormidega. KERGEMUUSIKA -Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. KUNST -Eesti kunstinäitusi korraldati paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani.TEATER-Lavale toodi oopereid ja ballette,Eesti Näitlejate Liit. SPORT-Osaleti OM-idel ning maailma-ja Euroopa meistrivõistlustel. MILLISES KULTUURIVALDKONNAS OLI SINU ARVATES ARENG KÕIGE KIIREM?- Spordis kuna sportlaste rohkusega ja olümpiamängudest osavõtmine kindlustas head,kiiret ja tasast edasiliikumist spordis.