Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87. (0)

Q: Milliste vahenditega püüdis Eesti oma iseseisvust kindlustada 4?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo kontrolltöö Õp lk 64-87.

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliste vahenditega püüdis Eesti oma iseseisvust kindlustada 4?

Ajaloo kontrolltöö
Õp lk 64-87.

Mõisted.

Vabadussõda – Eesti võitlus Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920.

Landeswehri sõda – Eesti võitlus baltisakslaste vastu aastal 1919.

Riigivanem – isik, kes juhtis riigikogu poolt ametisse määratud valitsuse tegevust. Tegeles nii peaministri kui ka presidendina.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist .

Vaikiv ajastu – ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord ). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde.

Maareform – olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud.

Võnnu lahing – lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja.

Tartu rahu – rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos.

Neutraliteet – Eesti välispoliitika. Erapooletus , ei eelistatud avalikult ei Saksamaad ega Venemaad.

Isikud.

K. Päts – Eesti esimene president , korraldas 1934. aastal riigipöörde, et ennetada vapside võimuletulekut.

J. Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja, korraldas 1934. aastal koos Pätsiga riigipöörde.

E. Rutherford – Briti teadlane , kes teostas 1919. aastal esimese tehisliku tuumareaktsiooni.

C. Chaplin – kuulus tummfilmides näitleja ja lavastaja . Tema komöödiad olid tuntud üle maailma.

M. Dietrich – 1930.ndate üks kuulsamaid filmitähti. Teerajaja moemaailmas.

S. Dali – maailmakuulus Hispaania kunstnik, kelle maalid esitasid vaatajaile pööraseid unenäolisi kujutelmu. „Unenägu, mis on põhjustatud sekundilise ärkveloleku ajal mesilase lennust ümber granaatõuna“

E. Hemingway – uue põlvkonna kirjanik.

K. Palusalu – maadleja, võitis Berliini olümpiamängudel 2 kuldmedalit.

P. Keres – tippmaletaja, üks maailmameistri tiitli pretendente.

Dateeri .

EV välja kuulutamine- 24.02.1918

Vabadussõda- 1918-1920

Tartu rahu- 02.02.1920

Landeswehri sõda- 1919

Võnnu lahing- 19-23 juuni 1919

Paju lahing- 31.01.1919

Esimene Eesti põhiseadus- 1920

Pätsi riigipööre- 12.03.1934

Päts presidendiks- 1938

Emakeelne Tartu Ülikooli avamine - 01.12.1919

Iseloomusta Eesti sisepoliitilist elu, majandust 1920.-ndatel aastatel.

Sisepoliitika .

Koalitsioonivalitsused – erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus.

Valitsused vahetusid kiiresti.

Valitsuskriisid .

Kriisi tõttu arvati, et on vaja luua riigipea ametikoht , mis eeldanuks põhiseaduse muutmist.

Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.

Oktoober 1933 – kiideti heaks vapside põhiseadus.

1934 – Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu riigipööre. Autoritaarne riigikord.

Majandus.

Maareform – põllumajandus arenes jõudsalt.

Loomakasvatuse tähtsuse tõus.

Asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega.

Peamised väliskaubanduspartnerid :

Suurbritannia .

Saksamaa.

Nimeta põhjuseid, miks jõudis Eesti ühiskond 1930.-ndate aastate alguses ühiskondlikku kriisi.

Sisepoliitilised kriisid(valitsuskriisid) – valitsused vahetusid pidevalt.

Ülemaailma majanduskriis – elatustase langes, töötus kasvas. Inimesed olid rahulolematud.

Riigikogul oli suur võim.

Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad.

Kaitseseisukord. Piirati :

Demokraatlike vabadusi.

Sõnavabadust( tsensuur ).

Erakondade tegevust.

Inimeste omaalgatust(kutsekojad).

Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust.

Kolmikvõim ehk triumviraat.

Autoritaarne kord.

Opositsioon oli likvideeritud.

Riigikogu oli vaikivas olekus.

Seadused anti välja riigivanema dekreetidena.
Ei sobi demokraatiaga kokku. Autoritaarne riigikord oli küll põhiseadusega legaalne , aga igasugune diktatuur pole demokraatia.

Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist.

Ohuallikad.

Suurim ohuallikas Venemaa.

Saksamaa.

Diplomaadid püüdsid riigi välise julgeoleku kindlustamiseks kasutada kõiki käepäraseid abinõusid.

1920. aastate algul otsustati moodustada Balti liit(Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), mis kukkus läbi.

1932 – sõlmiti Venemaaga mittekallaletungileping .

Otsiti toetust Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult.

1922 – Eesti astus Rahvasteliidu, aga kahtles selle suutlikkuses.

Poliitikud püüdsid osaleda Rahvasteliidu loodaval kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises.

1920. aastate teisel poolel oht vähenes, aga 1930. aastatel hakkas oht jälle suurenema.

Suhteid lääneriikidega häiris autoritaarne riigikord.

1934 – sõlmiti Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping, Moskva püüdis Eesti territooriumile pääseda.

1939 – sõlmiti Saksamaaga mittekallaletungileping, mujal maailmas käsitleti kui Eesti asumisena Saksamaa poolele.

Neutraliteet. Ei osutunud edukaks, Eesti diplomaatia jõudis Teise maailmasõja eel ummikseisu.

Milliste vahenditega püüdis Eesti oma iseseisvust kindlustada (4)? Selgita, kas need õnnestusid või mitte ja miks. Kui paljud neist sõltusid Eesti enda tegevusest?

Toetuste otsimine suurriikidelt. Inglismaa, Poola.

Ei õnnestunud, sest keegi polnud Eestist, kui väikesest ja tähtsusetust riigist, huvitatud.

Eesti enda tegevusest oleks see sõltunud juhul, kui Eesti oleks suurem/tähtsam. Suurriigid arvasid endast selle koha pealt liiga palju.

Rahvasteliit – 1921.

Ei õnnestunud, sest Rahvasteliit ei suutnud riikidevahelisi probleeme hästi lahendada ning kaitse osas oli see sama suutmatu.

Eestist oleks sõltunud vaid juhul, kui Rahvasteliit oleks olnud oma tegevuses edukam.

Balti liit – sõjaline liit Soomest Poolani.

Ei õnnestunud. Liitu ei loodud, sest riikide vahel olid erinevad vastuolud.

Otseselt Eestist ei sõltunud, sest põhiprobleemid olid Leedu-Poola vahel ning Soome üritas Skandinaavia riikide poole liikuda .

Suhete normaliseerimine võimalike vaenlastega.

Ajutiselt õnnestus. Sõlmiti mittekallaletungilepinguid Venemaa ja Saksamaaga.

Sõltus Eestist(ka võimalikest vaenlastest), sest Eestil oli nendes lepingutes oma sõna öelda.

Neutraliteet.

Ajutiselt õnnestus, aga välisvaenlaste tõttu hakkas plaan luhtuma.

Sõltus nii Eestist kui ka vaenlastest. Eesti pidi selle toimimiseks ajama rahulikku , erapooletut välispoliitikat.

Tööleht Eesti ja maailma kultuuri kohta kahe maailmasõja vahel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 9 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisux_x Õppematerjali autor

päts autoritaarne riigikord vabadussõja kriisid laidoner rahvasteliit

Sarnased õppematerjalid

rtf

Eesti Ajalugu

Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöörde. Suleti kõik vapside organ

Ajalugu

doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastai

Ajalugu

doc

10. klass

10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõt

Ajalugu

doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses,

Ajalugu

doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920-1940

Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliast

Ajalugu

doc

Eesti sise-ja välispoliitika aastatel 1918-1938

24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõiv

Ajalugu

Rohkem sarnaseid