Eesti ajaloo konspekt (0)

Ajalugu
1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul
Tartu liberaalid -

• Juht - Jaan Tõnisson
  
• Postimees
  
• Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine
  
• Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine
  
• Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud
  

Tallinna radikaalid

• Juht Konstantin Päts
  
• Teataja
  
• Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel
  
• Poliitiline ja majanduslik iseseisvus
  
• Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega
  
• Sihtgrupp - Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised
  

Sotsiaaldemokraadid

• Kõik inimesed on võrdsed
  
• Uudised
  
• Isevalitsusliku riigikorra parandamine
  
• Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
  

Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist( kommunism ) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolševikud, kommunistid) ja vähemlased(menševikud).
2)1905 aasta revolutsioon
Põhjused

• Vene keisri piiramatu valitsemisõigus
  
• Isevalitsuslik monarhia
  
• Vastuolud linnades ja maal
  
• Valitsuses korrumpeerunud inimesed
  
• Puudusid kodanikuõigused
  
• Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas
  
• Verine Pühapäev
  

Käik

• Streigid , miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine
  
• 17.oktoobri manifest-venemaale parlament , põhiseadus ja kodanikuõigused
  
• rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks
  

Tulemused

• Esimesed Eesti erakonnad
  
• Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine
  
• Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus
  

3)Veebruarirevolutsioon
Põhjused

• Majandust õõnestas inflatsioon
  
• Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest
  
• Transpordisüsteem ei toiminud
  
• Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu
  
• Sõdurite lahkumine rindelt
  

Ilmingud

• Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine
  

Tagajärjed

• Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits
  
• Keiser loobus troonist
  
• Venemaast sai vabariik
  
• Võim läks ajutise valitsuse kätte
  

4)1917-oktoobripööre
probleemid

• Rahvaküsimuse eitamine
  
• Mõisamaast suurmaaomandid
  
• Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida
  
• Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal
  

Rahvuslaste nägemus

• Enamlaste kultuur süveneb
  
• Oht sattuda saksa võimu alla
  
• Otsida toetust Antanti riikidelt
  
• Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska)
  

15. nov.

• Kokku tuli asutav kogu
  
• Riigikorra määrab Eesti asutav kogu
  
• Seni võim Maapäeval
  

Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis
Tagajärjed:

• Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp
  
• Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
  
• Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega
  
• Kujunes ühe partei diktatuur
  
• Majandusreformid
  
• Ettevõtete riigistamine
  
• Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks
  
• Maa kuulutati riigi omandiks
  
• Mõisnike maavaldused konfiskeeriti
  

5)Eesti iseseisvumine 1918-
sel ajal kui Vene tsaaririik oli purustatud ja Saksa väed alles liginesid Balti aladele kasutati ära võimalust omariikluse loomiseks.
19. veebruar Konstantin Konik , Konstantin Päts, Jüri Vilms-Eestimaa päästekomitee
Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. See loeti esimest korda ette 23.veebruar kell 8 õhtul Endla teatri rõdult.
Iseseisvuspäev- Moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Peaministriks sai K. Päts
Iseseisvusmanivestide kleepimine tänavanurkadele, loodi relvastatud salgad, tulevahetus taganevate enamlastega
25.veeb. sakslased Tallinna all
6)Eesti vabadussõda
Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920
Osapooled

• Kommunistlik Venemaa
  
• Eestlased, Suurbritannia , Valgekaartlased, Soome
  
• Baltisakslased (Landeswehr)
  

Põhjused

• Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada
  
• Vaikiv ajastu
  
• Eestlased tahtsid saada iseseisvaks
  

Ebaedu põhjused

• Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi.
  
• Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda
  
• Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut
  
• Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel
  

Võidu põhjused

• Pärast J.Laodoneri tulekut on eesti sõjaväel keskne juhtimine
  
• Venemaal on kodusõda
  
• Eestit alahinnati venelaste poolt
  
• Abi Antanti riikidelt
  
• Vabatahtlike üksuste loomine
  
• Koolipoiste abi
  
• Seniste kõhklejate meeleolumuutus
  

Sündmused

• 18.11.1918-Punaarmee rünnak narva vastu
  
• 1919- J. Laidoner eesti sõjaväe juhiks
  
• 1919 jaan. –eestlaste vastutung
  
• 1919 mai- Sõda vene territooriumil, vene valged olid demilitariseeritud, nad alavääristasid Eestit
  
• 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda
  
• 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha)
  
• 1919-loodearmee ründas Petrogradi- sai lüüa ja saadeti laiali
  
• 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud
  
• 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping
  

Tulemused

• määrati kindlaks Eesti riigipiir
  
• vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad
  
• venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla
  
• eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt
  
• venemaa tunnistas eesti iseseisvust
  

7)Eesti vabariik 1920- datel aastatel
Valitsemiskorraldus -

• Eesti on parlamentaarne vabariik
  
• Kõrgema võimu kandja on rahvas
  
• Meestel/ naistel võrdne valimisõigus
  
• Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus
  
• Riigivanem - sisuliselt peaminister , täitis ka riigipea ülesandeid
  

Välispoliitilised suunad

• Juriidilise tunnustuse saamine
  
• Rahvasteliit - seal aktiivne olemise eest loodeti abi
  
• Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi
  

Majandus

• Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu
  
• Tootmine- põllumajandus
  
• Paljudel inimestel töökoht vabrikus
  
• Sotsiaalne kihistatus
  
• Maapuudus
  
• Väljaränne
  

8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul
Majanduses

• Naelsterlingi devalveerimine - Eesti krooni devalveerimine
  
• Tollimaksud tõusid
  
• Toiduainete hinnad langesid
  
• Siseturu kokkukuivamine
  
• Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse
  
• Tööpuudus- hädaabitööd
  
• Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid
  
• Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused
  

Sisepoliitiline elu

• Süvenev rahulolematus
  
• Suurerakonnad lagunesid
  
• Valitsuse eluiga lühike
  
• Parlamendi killustatus
  
• Vabadussõjalaste esiletõus
  
• Valitsuskriisid
  
• Rahvas võõrandub riigist
  
• Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud
  

9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned

• Riigis kuulutati välja kaitseolukord
  
• Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid
  
• Lükati edasi valimised
  
• Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
  
• Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud enam uuesti koguneda
  
• Erakondade tegevus õpetati ja asemele loodi riiklik ainupartei ( isamaaliit )
  
• Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti
  
• Olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll
  
• Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena
  
• Demokraatia asendus autoritaarse korraga