Konspekt ptk 15-18 (0)

Konspekt (ptk 15-18)

Etruski kunst

Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist , kullast . Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg .Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad . Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid – kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal . Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid ; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis /sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale ( kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides). Hauakambrid sisustati eluoana ja jäljendasid inimeste senist elu:heas ja halvas. Tihti tehti isikud tundeküllasemad, kui kreeklased neid tegid. Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt

Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks)

Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks)

Veji Apollon (6. saj)( terrakota )

Nekropolid, hauakambrid

Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp)

Sarkofaag (6. saj)(terrakota)

Rooma arhitektuuri süsteem

8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat . Alad liideti tihedamalt . Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased). Omapära arhitektuuris. kaared , võlvid, kuplid - lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam-poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv ( toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon , kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor . Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad . Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad -higistamisruumid, basseinid , suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid -areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus- joonia ;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar -ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad. Friisitaoline ülaosa, tihti eraldatud horisontaalse karniisiga; see korrus oli atika . Seintel seletused . Varasemaid villasid ei kasutatu enam linnades, pigem mitmekordsed üürimajad (tellistest ja betoonist). Hästi planeeritud linnad: 2 suurt ristuvat teed, mille ristumiskohtadele kujunesid foorumid . Fassaadid sammastega. Hooned sümmeetriliselt. Reeglipärasus, kuid monumentide poolt häiritud.
Monumentidel hobuste jalgade asend ( http://www.snopes.com/military/statue.asp ):

Kõik jalad maas-loomulik surm, läbis lahingud vigastamata

Üks jald õhus-lahingus haavatud (ja võimalik, et suri haavadesse)

Kaks jalga õhus-suri lahingus

Akveduktid

Colosseum jt amfiteatrid

Kaared, võlvid ja kuplid

Termid

Triumfikaared

Ehitusmälestised Roomas, monumentaalskulptuur

Ehituslikud sidemed sidusid riiki. Suurem osa ehitistest on hävinud. Rooma linn on alti olnud uue ja vana ristumispaik. Keisrivõimu tulek tõi uued tuuled ehitusmaailma. Eitati plaanipärasemaid ja toredamaid ehitisi . Vabariigiaegsele foorumile lisas igaüks midagi. Augustus väitis, et on asendanud tellistest linna marmoriga. Lammutatu vana ja ehitti uusi korrapäraseid ja sümmeetrilisi ehitisi ja foorumeid. Vabariigiaegset näeme vesuuvi tuha alt. Uhkeim foorum oli Trejenuse foorum. Sissepääs: üks suure kaaravaga värav. Ümbritevate hoonete fassaade kujundasid korrapärased sambad. Keskel Trajanuse ratsamonument, tagaküljel Basilica Ulpia. Basiilika oli avalike ehitiste tüüp. Basiilikates peeti kohut , tehti ära, korraldati poliitilisi koosolekuid. Ristkülik, mille jaotasid sambad kolmeks osaks (löövid), kusjuures keskmine oli kõrgem. Kesklöövi seintes olid aknad (kõrgel). Trajanuse foorumil Trajanuse sammas, mis sisaldas ka ta matuseurni. Koosneb alusest ja 19 silinderjast marmorplokist ja on ca 30m kõrge. Kunagi oli tipud prajanuse pronksfiguur. 200m pikk marmorisse raiutud reljeefriba (teemaks Trajanuse sõjad daaklastega) ümbritseb sammast spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur : Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või „taaskasutatud toorainena“. Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast. Peripteeri sammaste paigutus , naose ees portikus , külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon - kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Niššides sambad. Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud , tänapäeval marmorite variatsioonid . Circus Maximus - kaarikute võiduajamiste „hipodroom“. Müüre laiendati linna kasvades. Keisriajal müüre ei vajatud. Aurelianus ehitas uued suured müürid. Kokku 19 km pikad. Hiljem täiendati, kuid lõppkokkuvõttes tulutult.

Trajanuse foorum

Trajanuse sammas

Trajanuse ratsamonument

Basilica Ulpia

Marcus Aureliuse ratsakuju

Forum Civile

Keiserlik protsessioon (osa Ara Pacisest)

Rooma panteon

Circus Maximus

Fortuna Virilise tempel

Mileetose turuväravad

Rooma skulptuur ja maalikunst

Kujutati pigem iseend . Õitseng lähtus esivanemate austamisest, eriti partriitside seas pütitati eelmite põlvede esindajate portreebüste. Realism . Taodeldi sarnasust , kasutati ka vahast surimaske. Realist jäi ka hiljem püsima, kui esivanemate kultus oli taandunud. Riigiteenete eest tasuti monumentide ja portreedega. Keisrite ajal oli keisro portree kampaaniaks vajalik: tehti palju koopiaid ja toimetati laiali. Nende ees: tseremooniad ja ohverdamised; neist keeldumine=riigireetmine. Individualiseeritud ja realistlikud . Ilmekamalt kehaline ja vaimne omapära. Hiljem hiigelriigi osade traditsioonid segunesid. Võeti endiselt üle teiste kultuuri. Tehti suures koguses koopiaid (võisid olla eri materjalidest ja erineva kvaliteediga) ja tekkisid ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine . Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides . Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud . Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika : mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed. Kreeka mütoloogiast said lood. Pompeji seinamaalidel pikk ajaline ulatus, 4 perioodi, kuid mitte kindlas ajalises järgnevuses. Majade omanikke ei teata kindlalt. Suurim kunstivaramu Fauni majas . Vettiuste maja omanik teada. Kirjanduse kaudu teame, et levis tahvelmaalikunst. Kunsti koguti hoolega. Populaarsed olid maalitud portreed, kuid neid leiame vaid rooma egiptusest (seal püsis komme surnutele portree kaasa panna; maalitud portree oli skulptuurist odavam). Teostatud enkaustikatehnikas (värvimult kuuma vahasse segatud , säilitamaks värvi puhtust ja sära). Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad , eriti silmavaade.

Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid

Traagilise poeedi majas keti otas koer

Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad

Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas)

Keiser Tiberiuse pea

Keiser Caracalla pea

Keiser Augustuse marmorkuju

Noore roomlanna portree

Herakles ja Telephos ( seinamaal Herculaneunist)

Lõviajalgadega roomaaegne laud

Pildid

Etruski kunst

Hauakamber Cerveteris. 6. saj. e.m.a.
Terrakotasarkofaag Cerveterist. 520-510 e.m.a.
Tantsijad . Seinamaal nn. Leopardidega hauakambrist Tarquinias. 480-470 e.m.a.
Etruski tempel. Rekonstruktsioon.
Võlvitud linnavärav Perugias. u. 400. e.m.a.
Tiivuline lõvi Vulcist. 6. saj. keskpaik e.m.a.
Kimääri pronkskuju Arezzost. u. 5.-4. saj. e.m.a.
Veji Apollo . u. 510 e.m.a.
Kapitooliumi emahunt. u. 500-480 e.m.a.

Rooma arhitektuur

Ristroidvõlvide skeem Durhami katedraali näitel.
Silindervõlv ja ristvõlv
Constantinuse triumfikaar
Pantheon
Ara Pacis Marcus Aurelius
Trajanuse sammas ja foorum
Augustuse foorum

Rooma skulptuur ja maalikunst

Caracallade büst ja pea. Tiberius Augustus