50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andre83
Õppematerjali autor
Kuidas see mõiste on eesti vabariigi kehtivas seaduses...kuidas see on tänapäeva õiguses. MÕSITED: 1. Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi 2. Õigussubjekt-kes osaleb selles 3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille üle arutame 5. Õigusvõime-kodanikul on kohustused ja õigused 6. Teovõime-on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga. 7. Juriidilised isikud- organisatsioonid 8. Füüsilised isikud-isikud 9. Persona-isik, õigusvõimeline subjekt 10. Caput-õigusvõime 11. Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus: a. Vabaduse staatus-Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.] b
Dolus – pettus Metus – sundus, ähvardus Error - eksimus Cognitio extraordinaria – administratiivse asja arutamise protsess Iudex datus – imperaatori poolt määratud ametnik, kes vaatas kohtuasju üle Procuratores – esindaja kohtus Praetor urbanus – lahendas rooma kodanike omavahelisi tüliküsimusi Aedilis – kõrgem ametnik Roomas Persona /-e/ - õigusvõimeline subjekt Caput – õigusvõime Caput habere – õigusvõime omamine Status - seisund Status libertatis – vabaduse seisund Status civitatis – kodakondsuse seisund Status familiae – perekondlik seisund Capitis deminutio – staatuse muutus Capitis deminutio maxima – täielik õigusvõime kaotus Capitis deminutio media – osaline õigusvõime kaotus Capitis deminutio minima – isiku perekondlik seisund muutus Cives Romani – Rooma kodanik Materfamilias – perekonna pead Filius (filii) familias – perelapsed
o Prinstipaatide aeg(27ekr-284pkr) o Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) (keiser=dominus) Kuningate e rexide aeg(753-510ekr) o Rooma oli väheste elanikega linnriik o Talupoegade ühisk o Rahvakoosolekul valitaval kunindal po, reg, lilitaarne võim o Tavaõigus(mos maiorum) o Õigus oli salajane ja osa religioonist Vabariigi aeg(510ekr-27pkr) o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil o Rahvakoosolekud andsid välja seadusi o 12 tahvli seadused (451-450 ekr) o Tekkis preetoriamet(367 ekr) o Rooma laienes vallutuste tulemusena o Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused(ius civile roomlaste enda õigus, ius honorarium oli rooma riigi magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor
Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud Periodiseering riigivõimu vormide alusel 1) Kuningate ehk rex’ide aeg (753 – 510 eKr): Rooma oli väheste elanikega linnriik Talupoegade ühiskond Rahakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim Tavaõigus (mos maiorum) Õigus oli salajane ja osa religioonist 2) Vabariigi aeg (510 – 27 eKr): Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil Rahvakoosolekud andsid välja seadusi XII tahvli seadused (451 / 450 eKr) Tekkis preetoriamet (367 eKr) Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene)
Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus
12. error in corpore-viga lepingu objektiks olevas asjas; error in quantitate- eksimus arvus(viga hulgas, koguses); error in substantia- viga olemuses 13. Servi res sunt- ori on asi (õiguslikult seisundilt lähtudes); servi terrae-maaorjad ehk koloonid; glebae adscriptio-(talupoegade) maa külge kinnistamine 14. operae servorum vel animalium- orjade või loomade tööd 15. status civitatis-kodaniku seisus, status libertatis- vabaduse seisus; status familiae- seisund perekonnas 16. in iure-kohtus (tsiviilprotsessi I staadium); in iudicio-kohtus (tsiviilprotsessi II staadium) 17. praefectus praetorio-keisri kaardiväe või rügemendi ülem; praefectus urbi-linna ülem; magister officiorum-kantselei ülem 18. iudicis nominatio- kohtuniku määramine; litis denuntiatio-(kostja)kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; litis constetatio-kohtusse tunnistama kutsumine 19
konkreetse õigusinstituudi arenemisteed Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid- õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid