Lapse vaatlus (8)

Paula Luks a81852

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats

Lapsevaatlus

Vaatlusprotokoll

Vaatleja: Paula Luks
Vaadeldav: Karl
Vaadeldava vanus: 5 kuud
Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus
Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45
Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade
Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja.
Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel , kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk)
Sündmused:
10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma . Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei hakka, lihtsalt on natuke segaduses. Õde viib ta suurde tuppa põrandale oma teki ja mänguasjade juurde.
10.05 Laps pandi kõhuli maha ja õde annab talle lutipudelist vett juua. Laps on huvitatud vaatlejast, hoiab oma silmi vaatlejal, kes on otse tema ees. Õde eemaldub ja Karl vaatab Talle järele, õde liigub toas ja Karl jälgib teda. Kui õde kaob nurga taha, siis saavutab tähelepanu jälle vaatleja. Laps jälgib vaatlejat pikalt, suu lahti.
10.07 Ka vaatleja kaob nurga taha, ning laps vaatab paar korda ringi, teeb “mmmm” ja liigutab jalgu kiigutades üles-alla, on rahulik.
10.08 Laps on nüüd üksi elutoa poole peal ja põrandal, seega ta ei näe, mis toimub paar astet ülevalpool söögitoas. Ta hakkab uuesti ringi vaatama, uudistab natuke kaamerat segaduses oleva pilguga ja avastab lutipudeli oma lähedusest, näole manab sihikindla ilme. Ta haarab lutipudeli järele ja kompab seda, üritab omale suhu saada seda, aga see ei õnnestu. Karl hakkab mõmisema selle peale, vahepeal vaatab mujale, kuid siis keskendub jälle lutipudelile. Mõmin muutub järjest valjemaks ja riiakamaks, trotsi märgiks üritab ennast käpukile ajada, kiigutab ennast, kuid see ei liiguta pudelit. Seega ajab ennast uuesti täiesti kõhuli, ning üritab ilma käte abita lutipudelit suuga haarata. Ta üritab niisama lutipudelit närida ja siputab hoogsasti oma jalgadega , samuti mõmiseb üsna riiakalt.
10.12 Karl üritab uuesti kätega pudelit haarata, kuid see ei õnnestu. Ta avastab lutipudeli kaane , ning üritab seda haarata, mõmin muutub vaiksemaks, huvi kasvad kaane vastu. Laps imeb seda natuke ja mõmin kaob üldse. Ta tõstab oma pilgu kaamerale ja vaatab uudishimulikult ringi. Ta lükkab korgi eemale ja seejärel tõmbab kogu käe haardega tagasi enda juurde. Tõstab selle üles ja imeb, paneb selle korraks maha ja kordab oma tegevust, kuid seekord imedes hoiab seda kahe käega kinni. Pilk suunatakse imemise ajal jälle kaamerale.
10.14 Vaadeldav võtab pudelikorgi suust, taob seda paar korda vastu maad, katsub ja imetleb seda. Söögitoa poolt tuli natuke valjumat häält, laps vaatab sinnapoole korraks, siis saab uuesti tähelepanu kork , mille ta suhu uuesti paneb ja siis hakkab uuesti vastu põrandat lööma.
10.15 Korgi löömisega vastu põrandat see põrkab ta käest minema natuke kaugemale, laps vaatab sellele järele ja üritab ennast liigutada korgi poole, tõustes neljakäpukile ja “kiikudes” edasi-tagasi. See aga ei vii teda korgini ja hakkab riidlema. Ta paneb ennast korraks kõhuli ja siis uuesti neljakäpukile, haarab kinni tekiservast ja tõmbab seda enda poole. Paneb uuesti ennast kõhuli ja siis liigub tasapisi ikkagi kuidagi kiikudes korgini. Saabub vaikus.
10.17 Jõudes korgini, võtab sellest kinni ja viskab uuesti kaugemale. Vaatab korraks enda ümber ringi ja hakkab uuesti mõmisema. Paneb käed kokku ja siputab jalgadega, toriseb natuke. Enam ei tee katset sellele järele minna, vaid lihtsalt nagu ootaks ja vaataks, mis edasi saab. On kõhuli ja imeb oma näppe, vaadates päris pikalt kaamerat. Vahepeal siputab jalgadega hoogsalt ja mõmiseb.
10.25 Vaatab ikka huviga kaamerat ja üritab seda nagu kaugelt õhust haarata. Õde ilmub nähtavale ja teeb suus keelega häält, Karl vaatab tema poole ja naeratab. Õde võtab ta sülle ja paneb tagasi oma tekile , seekord selili . Keili raputab kõristit Karli kõhu kohal, aga Karl vaatab hoopis kaamerat täiesti liikumatult, mis nüüd natuke lähemale toodi, korraks naeratab. Õde asetab kõristi Karli kõhule.
10.28 Kõristi kukub maha, õde ja vaatleja seisavad Karli juures püsti ja räägivad, Karl vaatab, kust hääled tulevad ja on väga uudishimuliku näoga. Pilk on kinnistunud vaatlejale, kes on peaaegu, et selja taga. Et paremini näha, keerab laps ennast kõhuli ja vaatab uudistava pilguga vaatlejat. Korraks keerab pea ära ja siis vaatab uuesti, naeratab. Siis siputab jalgu ja naeratab uuesti, imeb oma sõrmi ja ikka vaatab vaatlejat. Päris pikka aega vaheldumisi imeb oma sõrmi, naeratab, vaatab ringi lahtise suuga, mõmiseb õnnelikult ja siputab oma jalgu, kuid pilk on kinnistunud vaatlejale. Vahepeal vaatab korraks ringi ja siis uuesti vaatlejat.
10.39 Tuleb esimene jonnakas mõmin, haarab oma pehme mänguasja järele, hakkab võtma ülemisi kisamise- noote , kuid siis avastab pehme mänguasja küljest huvitava saba. Kohe kaotab see aga huvi ja jonnakas hääl on tagasi. Ta üritab edasi liikuda kaameraga vaatleja poole oma koha pealt, siputab kõvasti jalgu ja kisab. Üritab kogu jõust edasi liikuda. Tuleb õde köögist ja keerab Karli kõhuli, kõristab natuke kõristit, aga see ei huvita Karli, ta jonnib edasi. Õde annab pudelit, Karl on kohe rahulik. Juues ta haarab oma jalgade järele ja üritab igalt poolt kinni võtta. Kõigepealt õe jalgadest, siis lutipudelit hoida.
10.44 Pudel sai tühjaks ja Karl on nüüd rahulik. Ta on niisama pikali selili ja vaatab lage, siputab natuke oma käte ja jalgadega. Huvitavad hääled on pea kohal ja ta keerab ringi, et näha, kust need tulevad. Vaatab huviga kaamerat jälle.
Vaatluse analüüs:
Griffihtsi järgi on 5 kuusel tähtsaim omandada kontroll oma keha üle nii palju, et ta suudaks ennast küljelt-küljele keerata, Karl oskas seda teha ja motiiviks oli eelkõige, et teada saada, kust tuleb mingisugune huvitav hääl.
Karlil oli väga hästi tunda sensomotoorse arengustaadiumi kolmanda staadiumi eesmärgipärast käitumist ehk nägemise poolt juhitud objektide haaramine - ta tahtis saada kätte oma lutipudelit ja oli kaua nõus tegutsema selle nimel, et saada kätte oma lutipudel või selle kaas. Bruner näitas, et kuuekuused beebid haaravad enda kätte neile pakutava eseme, Karl üritas enda söötmise ajal lutipudelit hoida. Umbes kuuendast kuust peaks beebi taipama, et eset on võimalik ühest käest teise võtta, Karl üritas lutipudeli korgiga seda natuke proovida juba.
Vaadeldav oli väga orienteeritud ümbitsevale, teda huvitas palju, mis ta ümber toimus. Kus keegi liikus ja rääkis, kaamera koos tundmatu vaatlejaga oli uus asi ja see huvitas teda väga palju. Alguses Karl küll kartis vaatlejat. Spitz pidas võõrastamist küll alles umbes 8 kuuste emotsiooniks, kuid oli selgelt tunda, et alguses Karl võõrastas vaatlejat.
Kasutatud kirjandus:
George Butterworth, Margaret Harris “Arengupsühholoogia alused”
Karin Mangs, Barbro Martell “Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani”