Brasiilia Liitvabariik - riigitöö (1)

Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018


Sisukord
SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive..................................................................................................................5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika.........................................................................................................7 1.6 Tööjõud..........................................................................................................................7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine..................................................................................9 2.1 Linnastumine.................................................................................................................9 .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.........................................................................10 . MAJANDUS........................................................................................................................ 11 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................11 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................11 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................................11 3.4 Turism.......................................................................................................................... 11 . RIIGI ARENG......................................................................................................................13 3.1 Globaliseerumine.........................................................................................................13 .2 Brasiilia arengutaseme iseloomustus.............................................................................14 .3 Brasiilia rahvusvaheline kaubandus...............................................................................15 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 16 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................17 2


SISSEJUHATUS
Brasiilia   Liitvabariik1,   portugali   keeles  República   Federativa   do   Brasil.    on   riik   Lõuna- Ameerikas (joonis 1). Brasiilia naaberriigid põhjas Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela,   loodes   Kolumbia,   Ecuador,   läänes   Peruu,   Boliivia,   edelas   Tšiili,   Paraguay   ja lõunas Argentina, Uruguay. Idapoolt ümbritseb Brasiiliat Atlandi ookean. Brasiilia pindala on 8,515,770  km²,   see   teeb   Brasiiliast   pindala   poolest   suurima   riigi   Lõuna-Ameerikas   ja maailmas   asetub   ta   pindala   poolest   viiendal   kohal.   Riigi   pindalast   61.9%   on   mets.   Riigi pealinnaks on Brasilia ning seal elab 4,235,000 inimest (2016 aasta seisuga). Riigi keeleks on portugali keel ja rahaühikuks Brasiilia reaal (BRL).    Joonis 1. Brasiilia kaart. Allikas: CountryWatch.com (06.03.2018) Joonis 2 Brasiilia riigilipp. Allikas:  (12.03.2018) 1Rahvusvaheline Standardmisorganisatsiooni (ISO) maatähis BR (Maade …. 12.03.2018) 3


Brasiilia riigilipp (joonis 2), portugali keeles A Auriverde, on rohelise taustaga, keskel kollane romb   ning   rombi   keskel   sinine   ketas,   millel   on   27   valget   tähekest   ja   valge   lint   tekstiga „Ordem  e  progresso“  (kord ja  progress).  Roheline  sümboliseerib   ääretuid   vihmametsasid, kollane   romb   kujutab   riigi   maavarasid,   eriti   kulda   ja   teemante,   sinine   ketas   kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889 ning selle tähtede arv kujutab riigi osariikide ja Brasiilia pealinna arvu. Joonis 3, Brasiilia vapp, Allikas: Heraldry Of The World (12.03.2018) Brasiilia vapp (joonis 3) võeti vastu 15. novembril 1889, viimati muudeti seda 28. mail 1968. Sinine ring kujutab Brasiilia lõunarannikut ning selles olevad tähed kujutavad osariike ja riigi pealinna, nagu ka lipul. Sinine ring asetub ise kollase-, rohelise-ja punasega kujutatud tähe peal. Tähe-ja ringist vasakul asuvad kohvi filiaalid  ning paremal  tubaka filiaalid,  mis on olulised   Brasiilia   põllukultuurid.   Sinisel   lindil   on   Brasiilia   riigi   täisnimi   portugali   keeles (República Federativa do Brasil), teisel lindireal on kirjas riigi asutamise aasta (15. november, 1889). 4


1. RAHVASTIK 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine Brasiilias   elab   2018  seisuga   210  867   954  inimest,   see   paneb   rahvaarvu   poolest   Brasiilia maailmas viiendale kohale, järgnedes sellistele riikidele nagu Indoneesia ja USA ning riigile endale järgnevad Pakistan ja Nigeeria. Kindlasti teeb see Brasiiliast suurriigi, kus rahvaarv koguaeg vaikselt kasvab, 0.73% aastas (2017 aasta seisuga), sest alles 2010 aastal oli riik maailmas   seitsmendal   kohal,   rahvaarvuks   190 010 647   inimest   ehk   riigi   rahvaarv   on muutunud 11 aastaga 20 miljoni võrra, mis on päris suur kasv, kuid iga aastaga kahaneb sündinute arv ning tulevikus võib oodata rahvaarvu vähenemist. 1.2 Loomulik iive Brasiilias   sünnib   aastas   14,1  inimest   1000   inimese   kohta.   Seevastu   sureb   seal   aastas   9,7 inimest 1000 inimese kohta. Kuna Loomulikuks iiveks on 4.4‰, millest saab järeldada et iive on positiivne ning sündimuste arv on suurem. Brasiilia rändesaldoks on -0.1% 1000 inimese kohta (2017 aasta seisuga) seega on riigis pigem väljaränne, kuid see arv on nii väike et ei mängi   olulist   rolli   rahvaarvu   muutsutele   tulevikus   ja   ka   praegu.   Võrreldes   Eesti   ja Saksamaaga on Brasiilia  nende kahevahel, kuna Eestis on väljaränne suurem, koguni -3.5% ning Saksamaal toimub jällegi sisseränne, 1.5% (CIA 2017 andmete järgi). Imikusuremus Brasiilias on 17.5 1000 sündinu kohta, võrreldes Saksamaa ja Eestiga on see number pea 4 korda suurem. Arvatavasti põhjuseks seal leviv kohtlik Zika viirus ning suremuste mure on pigem Põhja-Brasiilias, kuna sealne arstiabi pole nii kättesaadav ja arenenud. Keskmiselt on lapsi naise kohta 1.75  1.3 Keskmine eluiga Keskmine oodatav eluiga sünnil on 74 aastat, kusjuures meestel 70.5 ja naistel 77.7 aastat. Võrreldes Saksamaa ja Eestiga, kus keskmine oodatav eluiga vastavalt on 80.8 ja 76.9 aastat, siis on tegelikult Brasiilia keskmine eeldatav eluiga suhteliselt pikk, kuna Saksamaal ja Eestis on   pikk   eluiga   ning   saab   julgelt   väita   et   Brasiilia   kuulub   nende   riikide   hulka.   See   on sellepärast, et elatakse murevaba elu ja kus sport ja kena välja nägemine on olulisel kohal inimeste igapäeva elus, nii ka toitumine. 1.4 Rahvastikupüramiid 5


Joonis 4 Brasiilia rahvastikupüramiid 2016 Allikas: CIA World Fact Book (15.03.2018) Brasiilia   rahvastikupüramiid   (joonis   4)   näitabki   seda,   mis   eelnevalt   oli   välja   toodud,   et sündimus on kahanenud ning praeguse seisuga on kõige rohkem inimesi vanuses 15-19 ja 30- 34 aastat. Näha on, et riigis on nüüdisaegne rahvastikutüüp, kuna spndimus on vähenenud ja sünnid ja sumad on enam vähem tasakaalus, rahvaarv ei tõuse nii hoogsalt enam, kui varem (vt tabel 1). 6


Tabel 1 Brasiilia soolis-vanuseline koosseis Allikas: CIA World Fact Book (15.03.2018) Vanuserühmad Mehed (# inimest) Naised (# inimest) 0-14 aastased ~23,6 milj ~22,7 milj 15-24 aastased ~17,2 milj ~16,7 milj 25-54 aastased ~45,1 milj ~45,8 milj 55-64 aastased ~8,9 milj ~10,0 milj 65-100+ aastased ~7,4 milj ~10,0 milj Kokku 102,2 milj 105.2 milj 1.5 Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika   on   valitsuste   töörist   mõjutada   ja   muuta   oma   rahvastikku   ja   selle koosseisu. See on oluline eelkõige majanduslikult, kuid tugev rahvastikupoliitika võib ja tihti mõjutabki riiki mitmelt küljelt. Maailmas on tohutult näiteid rahvastikupoliitika headest ja halbadest   mõjudest   ja   veel   neid   näiteid   mis   näitavad,   mis   võib   juhtuda   kui   see   puudub. Esimesed   riigid   mis   seonduvad   sõnaga   rahvastikupoliitika   on   India   ja   Hiina,   mõlemad maailma   suurima   rahvaarvuga   riigid.   Rahvastikupoliitika   õieti   kasutamine   on   parandanud maailma riikides töökohtade olukorda, töötuse olukorda ja üldist arengutaset. Tihti mõjutavad valitsused oma rahvastikku läbi perepoliitika, rändepoliitika ja tervisepoliitika. Viimasel ajal on populaarsed, eriti Euroopas perepoliitika meetmed, kus valitsused reklaamivad oma soovi, et pered saaksid vähemalt X arv lapsi. Näiteks Eestis levinud jutt, et perel võiks olla vähemalt 3 last, et tõsta iivet. Brasiilias on olukord kontrolli all, inimesed oskavad ja planeerivad peret. Tuleviku  prognooside järgi,  paari aasta jooksul pigem iive langeb ja muutub negatiivseks. HIV-i nakatanuid on Brasiilias (2016 aasta seisuga) ligi 830 000 inimest, mis on väga suur arv,   maailmas   lausa   11.   kohal.   AIDS-i   tõttu   surmajuhtumeid   on   ligikaudu   14 000   (2016 seisuga), maailmas 18. kohal. Nendele asjadele peaks kindlasti riik ja valitsus rohkem rõhku panema, kuna need arvud on liiga suured. Kindlasti mängis väikest rolli ka ZIKA viirus 2015 aastal, kui see alguse sai  ning levis Brasiilias. Ohtlik oli see just rasedatele, millest kui ema sai   nakatada,   võis   imik   ema   üsas   kõige   hullemal   juhul   surra.   Hepatiit   A   ja   bakteriaalne kõhulahtisus on ka levinumad haigused. 1.6 Tööjõud 7


Brasiilia   tööjõud   põllumajandussektoris   on   10%,  tööstussektoris   39.8%,  maailmas   ollakse sellega viiendal kohal ja erinevates teenussektorites 50.2% (kõik 2016 aasta seisuga). Kokku on   tööealisi   inimesi   111.9   miljonit   inimest,   maailmas   ollakse   sellega   6.   kohal.   Töötuid vanuses 15-24 aastat on 16.1%, kokku töötuid 13.1% rahvast.  8


. ASUSTUS 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Brasiilias paikneb ruutkilomeetri kohta keskmiselt  ~24.81 inimest. See on sarnane näiteks Rootsi, Peruu, Tšiili ja Eesti rahvastikutihedustega. Sellega paikneb Brasiilia maailms pigem tagapool, 183. kohal. Enamik inimesi elab idaosas, Atlandi ookeani rannikul või suhteliselt selle lähedal. Elanikkonna tuum on riigi kagu osas, sellistes linnades nagu Sao Paolo, Brasilia ja Rio de Janeiro. Riigi põhja, lääne ja ka loe osa on täis vihmametsu ja seal paikneb vähem inimesi, see tõmbabki rahvastikutiheduse ruutkilomeetri näitaja alla (joonis 5). Joonis 5 Brasiilia rahvastiku tihedus aastal 2000 Allikas: SEDAC (04.04.2018) 2.1 Linnastumine Brasiilia linnastumine on päris suur, ligi 86.2%, iga aastaga tõuseb see umbes 0.99%. Suurima rahvaarvuga linnaks on hoopiski mitte pealinn Brasilia, rahvaarvuks ~4.155 miljonit, vaid Sao Paolo, kus elab ~21.066 miljonit inimest. Teisel kohal on Rio de Jnaeiro, ~12.092 miljoniga ja 9


neljandal   Fortaleza,   ~3.88   miljonit   inimest   (2015   aasta   seisuga   kõik).   Kõik   eelnevalt nimetatud riigid asuvad just mööda rannikut vüi selle lähedal, välja arvatud pealinn Brasilias, mis asub rohkem riigi keskel. .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid Linnastumisega on tekkinud probleeme Brasiilias, näitkes Sao Paolos on õhk väga saastanud mis on ohtlik ja kurnav inimeste tervisele kui ka sealsele loodusele. Seda probleemi saaks osalt   vähendada   transpordi   ja   tootmist   keskkonnasõbralikumaks   muutmise   teel.   Suureks probleemiks on riigi suur linnades olev reovedi, mid ligi poolest jääb puhastamata. Näiteks Rio de Janeiros on see suureks probleemiks, paljudes randades on keelatud sellepärast ujuda. Rios   on   ka   palju   slumme   ehk   portugali   keeles  favelasi,  kus   tavaliselt   puudub   elekter, kanalisatsioon ja veevärk ning kus kuritegevus on väga suur. Seetõttu on ka linnaelu ohtlik ning rikkamad inimesed elavad tihti tarastatud majades ja linnajagudes (Ainsaar 2013: 66). 10


. MAJANDUS 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud Brasiilia on maailmas viiendal kohal majanduses, kuid 2015. ja 2016. aastalk oli riigi ajaloo suurim   majanduslangus,   millest   taastutakse   endiselt.   Toormehindade   langus   vähendas eksporditulusid   ja   investeeringuid,   mis   nõrgendas   omakorda   Brasiilia   reaali   väärtust   ja vähendas maksutulusi. Madalamad maksutulud omakorda pingutasid riigi eelarvet. Brasiilias on põhiliseks majandussektoriks teenussektor. Olulist rolli mängib kindlasti ka tööstussektor, kust tulevad erinevad jalanõud, tekstiiltooteid, kemikaalid, tsement, rauamaak, tina, lennukid, mootorsõidukid ja muud masinad. Põllumajanduse saadusteks on peamiselt kohvi, sojaoad, nisu, riis, mais, kakao jne. Eksporditakse SKT-st 11.8% . 2015 ja 2016 aasta oli SKT näitaja veel negatiivne, kuid 2017 oli see juba positiivne, 0.7%. Suurimad impordi partner riigid on USA, Argentiina ja Hiina ning sama on ka ekspordiga. 3.2 Hõive majandussektorite liikides Statistika ütleb nii, et 50.2% töörahvast on hõivatud teenindussektoris, 39.8% tööstussektois ja 10% põllumajandussektoris, see on kõik 2016 aasta seisuga. 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted Kõige suurem rahvusvaheline ettevõte Brasiilias on Itau Unibanco, mille keskus asub Sao Paolos. Banco Bradesco, mille keskus on Osascos, on teine suurim ettevõte Brasiilias. Kolmas on   Banco   do   Brazil,   mille   keskus   asub   Brasilias.   Kõik   need   kolm   ettevõtet   kuuluvad pagandussektorisse. 3.4 Turism Kindlasti võib öelda, et Brasiilia on tuntud turistide pärusmaa, just tema kliima, rikka kultuuri, randade ja loomulikult jalgpalli poolest. Eriti sai riik tervitade turiste, kui oli 2014. aastal jalgpalli   maailmameistrivõistlused,   mille   mänge   tuldi   kokku   vaatama   3 429 873   inimest, lisaks ka tänavatel ühised vaatamised jne. Kõike tuntumaks sihtkohaks võib kindlasti pidada Rio   de   Janeirot,   sest   just   sealne   kultuur   ja   sündmused   kutsuvad   inimesi   kõike   rohkem külastama. Erilised on seal just Lunastaja Kristuse kuju, Suhkrupea mägi, Maracana staadion ja Copacabana rand. Karneval, mida peetakse seal iga aasta enne vastlapäeva on iga aastane tippsündmus,   kus   on   kohal   mitmed   tuhanded   inimesed,   kas   tantsides   või   lihtsalt   šõud vaatamas. Kindlasti ei tasu mainimatta  jätta 2016. aastal peetud olümpiamänge just Rios, mille jaoks ehitati ka eraldi olüpialinnak ja üle üldse spordirajatisi. Selliste sündmustega sai 11


Brasiilia   kogu   maailmale   näidata,   mida   on   neil   pakkuda   tegelikult,   kui   jätta   välja   kõik kuritegevus jms. Tuntud turismi paik on ka Fortazela, mis on just tuntud tolle ilusate randade, palmide ja laguunide poolest. Mainimatta ei jätaks ka Amazonase vihmametsu, kuhu just seiklejate   hing   tõmbab.   Kon   Tiki   reisifirmaga   saab   Brasiilias   unustamatu   ringreisi   3650 euroga. Germalo reisifirmaga saab Brasiilia-Argentina reisi 3999 euroga. 12


. RIIGI ARENG 3.1 Globaliseerumine Globaliseerumise ja näited selle mõjust arenenud ja arengumaadele Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas 1) Majanduslik integratsioon 2) Tehnoloogia arengutase 3) Isiklikud kontaktid 4) Poliitiline tegevus Globaliseerumise mõju arenenud riikidele: - Ettevõted liiguvad riigist välja, suureneb tööpuudus - Toimub kapitali väljavool - Keskkonna säästmine - Impordi suurenemine Globaliseerumise mõju arengumaadele: - Kapitali   sissevool,   ettevõtete   ja   tehaste   rajamine,   uued   töökohad,   majandus   elavneb, tööliste koolitus ja haridustase tõuseb, keskkonnanõuded väikesed – reostuse oht Tabel 2 Brasiilia globaliseerumine võrreldes Eesti ja Saksamaaga 2015. aasta seisuga (06.04.2018) Globaliseerumise näitaja Eesti 2017 Saksamaa 2017 Brasiilia 2017 Üldine globaliseerumine Indeks 79.27, maailmas   28. kohal Indeks 84.57, maailmas   16. kohal Indeks 61.40, Maailmas   73. kohal Majanduslik globaliseerumine Indeks 87.54, Indeks 78.06, Indeks 52.30, 13


maailmas   10. kohal maailmas   34. kohal maailmas 124. kohal Sotsiaalne globaliseerumine Indeks 73.81, maailmas   39. koht Indeks 85.49, maailmas   14. koht Indeks 45.58, Maailmas 106. koht Poliitiline globaliseerumine Indeks 75.91, maailmas   69. koht Indeks 91.71, maailmas   18. koht Indeks   94.30, maailmas   9. koht .2 Brasiilia arengutaseme iseloomustus Riigi arengutaset saab iseloomustada näiteks SKT või inimarengu indeksi järgi. Viimastel aegadel võetakse pigem kasutusele inimarengu indeks, kuna SKT on sinna sisse arvatud. SKT on sisemajanduse kogutoodang, ehk palju riik midagi toodab ja selle turuväärtust. Selle järgi saab jaotada riike arenenuteks, uustööstusteks ja vähe arenenuteks. See on hea näitaja, et näha puhtalt riigi rahalist rikkust, kuid arengutasemega ei ole ta nii otseselt seotud. Inimarengu indeks aga on parem näitaja, kuna ta hõlmab mitut ühiskondliku tervise näitajat, seal hulgas ka SKT näitajat. Sinna arvatakse kaasa ka näitajad hariduse ja tervise jaoks. IAI järgi saab jagada riike väga kõrge arenguga, kõrge arenguga, keskmise arenguga ja madala arenguga riikideks Tabel 3 Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015 Allikas: United Nations Human Development Reports 
(08.04.2018) Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0.791-0.892, muutus 0,48% Kõrge arengutasemega riigid 0.574-0.746, muutus 1,06% Keskmise arengutasemega riigid 0.465-0.631, muutus 1,23% Madala arengutasemega riigid 0.356-0.497, muutus 1.35% Allikas: Human Development Report (10.02.2016) 14


Järeldus:  Vähearenenud riigid arenevad palju kiiremini, kuna nendel on selle jaoks lihtsalt rohkem ruumi. Arenenud riigid on aga oma ühiskondliku tervise jaotustes suhteliselt võrdsel pinnal ja kõik on arenguga päris kaugel, seega on seal vähem arenguruumi (tabel 3). .3 Brasiilia rahvusvaheline kaubandus Rahvusvaheline kaubandus iseloomustab riikide impordi ja ekspordi suhet, selle suhet teiste riikidega, suurregioonidega ja maailmaga. See on hea näitaja, kuna annab ülevaate, kui palju on riik võimeline mitmekesistama oma tootmist ja kaubandust, ning kui palju arenenud riigi tööstus on. Tänapäeval on kaubandus liikunud põllumajanduslikult tootevahetuselt teenuste kauplemisele. See ei tähenda aga seda, et teised kaubandustooted oleks kuidagi mitteolulised ka tänapäeva pildis. Tabel 4 Riigi kaubanuds kui arengutaseme näitaja Allikas: Geograafia Gümnaasiumile 2013 Arenenud riigid Vähem arenenud riigid Ekspordi: 1) Struktuur (eri  kaubaliikide 
osatähtsuse %) 2) Maht (USD) 1) Mitmekülgne,  ülekaalus on 
lõpptoodang 
(lisandväärtus) 2) Mahukas 1) Ühekülgne  (põllumajandustooted
, maavarad, odav 
vahetoodang, 
toorained.) 2) Väikesemahuline Impordi: 1) Struktuur (eri  kaubaliikide 
osatähtsuse% 2) Maht (USD) 1) Mitmekülgne  (tooted, mida endal 
ei ole, või on kallis 
toota) 2) Mahukas 1) Valmistooted
2) Väikesemahuline Ekspordi   ja   impordi
vahekord ehk BILANSS Eksport > Import:
Positiivne Import > Eksport:
Negatiivne Brasiilia puhul võib öelda, et tegu on arenenud riigiga. 2017 andmetel oli ekspordi ja impordi vahekord ehk bilanss positiivne (tabel 4). 15


KOKKUVÕTE Brasiilia on majanduslikult väga edukas riik, eriti Ladina-Ameerikas ning rahvastikupoliitika on riigis kontrolli  all. Probleeme  on endiselt narkokaubanduses ja kuriteos, millele  peaks kindlasti valitsus rohkem rõhku panema. Üldiselt elavad inimesed seal õnnelikult ja murevaba elu, kus töötute osakaal on üpriski väike. Mulle meeldis see uurimistöö, kuna sain teada väga detailset infot enda saadud riigi kohta ning see oli omamoodi huvitav. Võin öelda, et ajaga läks natuke kiireks ning tunnis liiguti natuke liiga kiiresti edasi ehk jäid lünklikud kohad, mida pidin hiljem ise kodus uuesti otsima ja nuputama.  16


KASUTATUD MATERJALID
Country Watch Kättesaadav: http://countrywatch.com/Intelligence/CountryReviews? CountryID=24 (06.03.2018) Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised. Kättesaadav:  http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (12.03.2018) Flags of the World Kättesaadav: https://fotw.info/flags/ (12.03.2018) The World Factbook Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/br.html (12.03.2018) Heraldry of the World Kättesaadav: http://www.ngw.nl/heraldrywiki/index.php? title=File:Brazil.jpg (12.03.2018) World Population Review Kättesaadav: http://worldpopulationreview.com/countries/  (12.03.2018)  Countries Of The World Kättesaadav:  https://photius.com/rankings/population/population_2007_1.html (12.03.2018) Michigan State University Kättesaadav: http://anthropology.msu.edu/anp204- us13/2013/08/06/infant-mortality-in-brazil/ (15.03.2018) Avert, Global Information and Education on HIV and AIDS Kättesaadav:  https://www.avert.org/professionals/hiv-around-world/latin-america/brazil (15.03.2018) Zika viirus Kättesaadav:  https://en.wikipedia.org/wiki/2015%E2%80%9316_Zika_virus_epidemic (15.03.2018) Countries Of The World Kättesaadav:  https://theodora.com/wfbcurrent/brazil/brazil_international_rankings_2018.html (04.04.2018) Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC) Kättesaadav:  http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/data/collection/gpw-v4 (04.04.2018) Photius,   rahvastiku   tiheduse   reastus   Kättesaadav:  https://photius.com/rankings/index.html (04.04.2018) Geograafia õpik gümnaasiumile I kursus Rahvastik ja Majandus (Mare Ainsaar, Jussi Sakari  Jauhiainen, Ülle Liiber, Heli Müristaja, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare.) (04.04.2018) 17


Minu Rio de Janeiro (Malle Koido) (04.04.2018) World Atlas Kättesaadav: https://www.worldatlas.com/articles/the-largest-companies-in- brazil.html (05.04.2018) Jalgpalli MM 2014 Kättesaadav: https://en.wikipedia.org/wiki/2014_FIFA_World_Cup  (05.04.2018) KOF Index and Globalization 2017 Kättesaadav:  https://www.ethz.ch/content/dam/ethz/special-interest/dual/kof-dam/documents/ Globalization/rankings_2017.pdf (06.04.2018) Human Development Reports Kättesaadav: http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/BRA  (08.04. 2016) 18

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. RAHVASTIK
  • 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine
  • 1.2 Loomulik iive
  • 1.3 Keskmine eluiga
  • 1.4 Rahvastikupüramiid
  • 1.5 Rahvastikupoliitika
  • 1.6 Tööjõud
• . ASUSTUS
  • 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine
  • 2.1 Linnastumine
  • .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid
• . MAJANDUS
  • 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud
  • 3.2 Hõive majandussektorite liikides
  • 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted
  • 3.4 Turism
• . RIIGI ARENG
  • 3.1 Globaliseerumine
  • .2 Brasiilia arengutaseme iseloomustus
  • .3 Brasiilia rahvusvaheline kaubandus
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD MATERJALID