Eesti maksebilanss (1)

Maksebilanss
Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud , mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg.
Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme koguaeg teistele riikidele võlgu. Inkassofirmade suured onud tulevad varsti ukse taha. Meie tööjõud muutub aegadega kallimaks ja nõnda otsivad välisinvestorid juba vaikselt võimalusi odavamates riikides.
Välisinvestoritele tundub meie riigis atraktiivne ettevõtte tulumaksu puudumine. Tulu ei pidanud riigile ära maksma! Tekkis aga probleem euroopa liiduga. See andis Eestile aega, et tulumaks kehtestataks ettevõtetele tulumaks, 1. Jaanuarist 2009.
Tundub aga, et seda siiski ei kehtestata. Kaks põhjust: On kaks euroopa kohtulahendid, mis nagu pooldavad tulumaksuvabadust ettevõtetele. Detaile ei ole teada.
Maksebilanss on kõige üldisemalt määratletav kui mingi konkreetse riigi ning välismaailma ehk kõikide ülejäänud riikidevaheliste majandustehingute kajastamine teatud ajavahemikul. Reeglina toimub arvestus kuude, kvartalite ja aastate jooksul. Riigi majandusliku olukorra hindamisel tuleb seda teha väga erinevatest aspektidest lähtuvalt. Riiki huvitab ekspordi ja impordi tasakaal, välisinvesteeringud eestisse, eesti investeeringud välismaale, tulude ja kulude bilanss turismis, transpordis ning muudes majandusvaldkondades. Kõigile nimetatud probleemidele peabki vastuse andma maksebilanss.
Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks:

Jooksev konto – sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne)

Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu.

Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes.
Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul.
Reservide hindamisel on tegemist nende suurenemise või vähenemisega. Hindamisel on oluline teada, et reservide ja välisaktivate suurenemist tähistatakse miinusega ja vähenemist plussmärgiga. Maksebilansi koostamisel kasutatakse erinevaid meetodeid – seda võib teha küsitluse alusel või pankade kaudu sooritavate tehingute baasil. Tavaliselt rakendatakse kombineeritud süsteemi, kuna mõlemad variandid sisaldavad teatud puudusi.
Maksebilansi koostamisel ei ole määravaks õige meetodi valik, vaid maksebilansi koostajate ning informatsiooni edastajate hea koostöö ning vastastikune usaldus. Andmete edastajad on küsitletavad firmad, erinevad organisatsioonid ning finantsasutused. Sõltumata infoallikast on tähtis, et nad kõik mõistaks maksebilansi olulisust sest ekslikel andmetel koostatud maksebilanss ei võimalda langetada õigeid majandusotsuseid, mis võib tekitada kogu riigi majandusele negatiivseid tulemusi.
Resident – füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis või kellel on tähtajaline elamisluba Eestis vähemalt üheks aastaks.
Diplomaatilisi prioriteete kasutavad Eesti Vabariigi diplomaatilised konsulaar ja teised ametlikud esindused.
Juriidilised isikud, kes on registreeritud Eestis, sealhulgas Eestis paiknevad välisesinduste tütarettevõtted, esindused ja filiaalid.
Mitteresident – kõik ülejäänud füüsilised ja juriidilised isikud, keda ei hõlmata residendi mõistega.
Maksebilansitehing – mitteresidendi ja residendi vaheline tehing. Enamikul juhtudel on need tehingud sarnased välisvaluutatehingutele. Välisvaluutatehing ei ole maksebilansi alane tehing, kui residentide omavaheline tehing toimub välisvaluutas.
Otseinvesteering – investeering millega tagatakse investeeritava objekti juhtimises hääleõigus, mis võimaldab mõjutada selle institutsiooni tegevust. Osaluse piirmäär võib olla erinevate tegevuste korral erinev ning selletõttu loetakse maksebilansi koostamisel vastavalt rahvusvahelistele lepetele otseinvesteeringuks see investeering, mis moodustab investeeringuobjekti aktsia või osakapitalist vähemalt 10%.
Portfelliinvesteering – need on ivesteeringud, mis ei kuulu otseinvesteeringute määrakuse alla.
Emaettevõte – kokkuleppeliselt loetakse ühe firma osalust teises ettevõttes emaettevõtteks, kui tema osaluse määr on vähemalt 10%.
Valitsussektor – siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud valitsusasutused: keskpank , saatkonnad, riiklikud fondid jms.
Välisaktiva – residentide nõuded mitteresidentidele. Nt on välisaktivateks residentpankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jms tehingud.
Välispassiva - on mitteresidentide nõuded residentidele, nt Eesti mitmesugused välisvõlad, samuti mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jm passivad.
Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond . Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. Alates 1. jaanuarist 1994, suurendati oluliselt pankadelt saadava informatsiooni osakaalu. Selleks rakendati välisarvelduste uus deklareerimiskord. Makse sooritamisel välismaale, lihtsustati ülekande sooritajale esitatavaid nõudeid. Info kõigi vajaminevate andmete kohta on esitatud välismaksekorralduse blanketil, ning seega kogutakse sarnane info kõigi tehingute kohta. Makse saamisel välismaalt tuleb täita selleks eraldi ette nähtud panga vorm, mis tuleb panka tagastada seitsme päeva jooksul peale makse laekumist. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed ning Eesti pank garanteerib nende salastatuse. Sellise informatsiooni kogumine juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta Eesti panga poolt ei ole eesmärgiga kontrollida nende tegevust, vaid põhieesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade Eesti majanduses toimuvast.Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt.
Kood nt 1100 koondab enda alla kaupade import ja eksport.
Kood nt 1200 tähistab kaubanduskrediit.
Kood nt 4100 on palgad ja muud töötasud.
Kood nt 4400 on väärtpaberite intressid .
Eesti maksebilansi areng 1992 – 2006
Eestis alustati maksebilansi koostamist 1992-st aastast, ja alates sellest ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel aastal ja sedagi väga minimaalselt. Kõigil järgenvatel aastatel on jooksev konto olnud puudujäägiga, mis omab kasutrendi. 1997 aastal jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale 1997nda aasta börsikrahhi ja 1998nda aasta Vene kriisi, puudujääk mõnevõrra vähenes ja stabiliseerus. Kuid tõusis järsult 2002-l aastal, ulatudes 13 miljardi kroonini. Tänu suurele investeerimisaktiivsusele ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32 miljardi kroonini, mis on 15,5% SKP-st. Sisuliselt toimus kahekordistumine viimase aasta jooksul. Võrreldes teiste euroopa liidu uusliikmetega, on Eesti jooksevkonto puudujääk üks suuremaid . Aastatel 1992 kuni 2006 on jooksev konto krediitkäive kasvanud 33 ja deebetkäive 41 korda! Kogu taasiseseisvumise perioodi vältel on Eesti majandus olnud väga avatud ja jooksevkonto käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1993ndal aastal 1.5 korda. Eesti majanduse avatust suurendas veelgi ühinemine euroopa liiduga ja 2006ndal aastal ületab jooksevkonto käive SKP-d juba kahekordselt. Eesti välismajandussuhtlus on peamiselt seotud euroopa liiduga, mille riikidega moodustas jooksevkonto krediitkäive 69% ja deebetkäive 77% (2006a). 2006ndal aastal oli jooksev konto puudujäägiga nii euroopa liidu, kui SRÜ riikidega ning ülejäänud riikide osas oli positiivne. Suurima puudujäägiga oli jooksevkonto saldo Saksamaaga ja suurima ülejäägiga USA saldo. Jooksevkonto käibestruktuuris on kõige olulisemal kohal väliskaubandus. Selles osakaal krediitkäives on kogu perioodi jooksul olnud tsirka 60% ja deebetkäibes 75%. Kumbki näitaja ei ole möödunud aastate jooksul oluliselt hälv(b)inud. Teisel kohal on tähtsuselt teenused, mille krediitkäive 25% ümber ja deebetkäive 30% piires. Teenuste osakaal on viimastel aastatel hakanud vähenema. 2006ndal aastal hõlmas teenuste eksport 24% üldkrediitkäivest ja import 14% ülddeebetkäivest. Seevastu tuluosa on jooksevkonto käives pidevalt tõusnud. Eriti tulu väljavool. Viimastel aastatel ka sissevool . 1992 aastal moodustas tulu sissevool jooksevkonto krediitkäivest 0,1%, 2006ndal aastal juba 7,3%. Tulu väljavoolu näitajad on 1.7% ja 10.6%. Jooksevülekannete puhul oli valdavalt välisabina laekunud ülekannetel jooksvakonto käibes küllaltki suur osakaal, mis on aastatega hakanud vähenema. Teatav tõusutrend tekkis taas ühinemisel Euroopa liiduga, tõusu põhjuseks on laekumised Euroopa liidu struktuurifondidest aga ka käibemaksu tagastamise ning muude laekumiste tõttu. Ülekannete analüüsil tuleb arvestada ka kapitalikonto ja finantskonto all olevaid kapitaliülekandeid, kus teiste hulgas kajastatakse Euroopa liidu toetusi Eesti infrastruktuuri arendamiseks . Eriti ulatuslikud olid nimetatud summad 2004-2006 aastal. Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt ületanud sissevoolu. Samas on teenuste konto olnud pidevalt ülejäägiga. S.t, et Eesti on müünud mitteresidentidele märksa rohkem teenuseid, kui neid mitteresidentidelt sisse ostnud. Lisaks on ülejäägiga ka jooksevülekanded, kuid koos teenuste ülejäägiga, on nende suhe SKP-sse viimastel aastatel vähenenud. SKP otseste koostisosade, kaupade ja teenuste puudujääk kokku oli 2000-2005 aastatel 3-5%. Ning tõusis oluliselt 2006ndal aastal kuni 12%ni. Absoluutarvudes on jooksevkonto komponentide käive kasvanud. Vaadeldud perioodil (92-06) on kaupade eksport suurenenud 33x ja import 38x. Väliskaubanduse kiire kasv jäi perioodi 92-97. Järgnes stabiilne periood ja uus tõus alates 2006ndast aastast ilmselt on arengule mõjuv Euroopa liiduga ühinemine, ning teatud osa sellest on nn Rotterdami efektil, mis seisneb transiidi olemasolus. Kuna Eestit läbivad Euroopa liidu ekspordi ja impordi majandustehingud. Väliskaubanduse puudujääk kasvas 1996nda aastani, ning seejärel stabiliseerus, kuni aastani 2002 13-15 miljardi krooni tasemel. Seejärel algab taaskasv. 2006 eskporditi eestist kaupu 120 miljardi krooni väärtuses (92 oli see 3.7 miljardit krooni) ja imporditi 157 miljardi krooni eest (92 aastal oli see 4.2 miljardit). Seega ületab import eksporti 37 miljardit krooni. Üheksakümnendatel oli juhtivaks kaubagrupiks toiduained, nüüd aga masinad ja seadmed . Impordi peamiseks kaubagrupiks on kogu perioodi vältel olnud masinad ja seadmed. 1994ndal aastal läks umbes 25% ekspordist Venemaale, siis 2006 ainult 8%. Peamine impordipartner on olnud Soome, osakaal 36% ja 2006ndal aastal on see number kahanenud 2x, 18%. Oluliselt ei ole muutunud ekspordi ja impordi näitajad kogu perioodi vältel EL-i liikmesriikitega. Teenuste osas on ekspordi kasv olnud 31x ja impordi kasv 29x. Peamised teenuseliigid on veoteenus , reisiteenus ja muud äriteenused.