1 1 1 1 1 2 1 1 3 2 1 2 3 2 1 1 2 2 1 1 1 3 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 3 2 1 1 2 2 1 2 1 2 1 2 3 2 1 2 2 2 1 1 1 1 2 3 1 2 1 1 2 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 1 1 2 2 2 2 2 2 1 1 2 2 1 1 1 Binaarsete tunnuste jagunemine Sugu Kas toitute tervislikult? 1 1 1 2 2 2 2 2 Sugu 1 1 Mehed 2 1 Naised 1 2 Kokku 2 1 1 1 1 2 1 1 Sooline jaotus 1 2 38
meesliinis välja surnud. "Systema Naturae" Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
, La Venue a l´ecriture. Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid 3 stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest. Vabastamine pidi toimuma erilise vastukeele écriture feminine - abil. (Rojola:150). Cixous' esitatud binaarsete opositsioonide ehk dihhotoomilise mõtlemise kriitika on feministlikus uurimuses pikka aega tähtsal kohal olnud. Artiklis "Kus on naine?", mis ilmus 1975 teoses La Jeune Née, loetleb Cixous mõningaid binaarseid vastandusi: aktiivsus - passiivsus päike - kuu kultuur - loodus päev - öö isa - ema mõistus - tunded vaimne - tundeline logos - pathos Cixous küsib, kas ei ole kõik binaarsed opositsioonid ehk vastandused ühenduses
sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = + +0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri e korrutisega
Molaarse juhtivuse (, S m2 mol1 või S cm 2 mol1) = / CM 1/2 = 0 A CM A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud C ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH 3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( ++ + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = ++0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = e. Nõrkade elektrolüütide lahustes, kus vastasmõju puudub e = 1. Nende lahuste korral / 0 =
mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust.
põhiopositsiooni negatiivse poole "Kaelkirjakus" on autori positsioon täiesti selge: ta on vaba mõtlemisega lapse poolel ning vastandub nürinenud täiskasvanutele. Seda tõestab seegi, et jutustuse kulminatsioonis laseb ta lapse fantaasiamaailmal reaalsuseks muutuda: kraanad (mitte üksnes see, mida laps oli lõvi eest hoiatanud, vaid terve kraanade mets sadamas) muutuvad (või osutuvad) kaelkirjakuiks ning tormavad lõvi eest põgenedes Aafrika poole. Binaarsete opositsioonide komplekt "Kaelkirjakus" joonistub välja reljeefselt ning seda võib hõlpsasti tabelina esitada. 1 "Ugrilane". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 5-8 2 "Maa-rahvas? Kes nad õieti on?" Rmt.: "Kalevipoeg", lk. 3-16 3 "Setu vurle küüsis". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 35-38 4 Motiiv kordub Kivirähu loomingus sageli ning on hiljuti taas läbi töötatud näidendis "Eesti matus".
poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. Sellist pöördosmoosi nimelist tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest. 51. Leidke teadaoleva molaarse kontsentratsiooniga lahuse osmootne rõhk. - =iRTc i-mitmeks iooniks lagunevad 52. Selgitage kolligatiivsete omaduste kasutamist lahustunud ainete molaarmasside määramiseks. Milliste võimalike probleemidega (veaallikatega) tuleb arvestada? - 53. Kirjeldage binaarsete vedelike segusid, kaasa arvatud mitteideaalsed segud. Reeglina on binaarsed segud tõelised lahused, kuid traditsiooniliselt nim neid sageli ka segudeks. Vaatleme lihtsat binaarset segu, mis koosneb benseenist ja tolueenist. Kuna ainete struktuurid on sarnased, võib eeldada, et tegu on ideaalse lahusega, s.t mõlemad komponendid käituvad vastavalt Raoult'i seadusele. Seega on aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas antud juhul siis benseeni osas
piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = + +0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri e korrutisega
· Vesinik (I) ühendid- vesiniku aatomid on positiivselt polariseeritud paljudes kovalentsetes ühendites. Nende sea on tavalistes tingimustes gaase, vedelikke ja tahkeid aineid. Vesinik (I) ühendite omadustele avaldab suurt mõju nende molekulide vahel tekkiv vesinikside. Seetõttu on HF, H2O ja H3N anomaalselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga sama rühma elementide binaarsete vesinikuühenditega võrreldes. 7 · Metallilise sidemega vesinikuühendid- Vesinik moodustab d-elementidega mitmesuguseid sisestumistüüpi tahkeid lahuseid. Nii lahustub tavalistes tingimustes ühes mahuosas pallaadiumis kuni 700 mahuosa vesinikku. Neeldumisega kaasneb pallaadiumi kristallivõre ruumala kasv 3,5% võrra, mille
satub - sugulased, rituaalid, soorollid, seadus(ed), ning keel on selle struktuuri osad. 3. Reaalne - koosneb tähistajatest, mis on sümboolsusest valjapoole jäävad. Reaalse kategooriasse kuuluvad näiteks hallutsinatsioonid ja psühhoosid - see on algsete traumade asupaik. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei
sidus lisaks sõprussuhtele ka üsna sarnane vaade kunstile ning modernse kunstniku olemusele. Samuti toob ta välja mõlema loomingus esinevad binaarsed opositsioonid, mis on Pride’i seisukohast mõlema kunstniku teoseid ühendavateks aluskomponentideks. Ka siin tugineb Pride tekstipõhisele analüüsile, lähtudes strukturalistliku kirjandusteooria binaarsete opositsioonide käsitlusest. Pride kõrvutab 19. sajandi Pariisi naisi Baudelaire’i tektstides ja Manet’maalil ning toob välja, et nii tekst kui pilt konstrueerivad naise kuvandi läbi vastandlike rollide (maskide), mida naised oma igapäevaelus kannavad. Pride toob oma analüüsis välja ka Pariisi ümberehitamise mõju kunstnikkonnale ning kirjutab
mõtlemise seaduspärasusi. Müüdid, reeglid jms. väljendavad inimmõistuse olemust paremini kui inimeste tegelik käitumine, kuna viimane sõltub veel mitmetest muudest mõjuteguritest peale mõistuse enda. Samuti arvab Levi-Strauss, et inimmõistus avaldub selgemalt primitiivses ühiskonnas kui lääne ühiskonnas, kuna viimane on liiga keeruline ja sisaldab palju segavaid asjaolusid. Binaarsed opositsioonid. Inimmõtlemise üheks universaalseks omaduseks on binaarsete opositsioonide kasutamine st. nähtuste vastandamine (mees vs naine, kultuur vs loodus, toores vs küpse, söödav vs mittesöödav, oma vs võõras, jne.). Sellistes vastandustes kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. Müüdid, kunstiteosed jms. on üles ehitatud sellistele vastandustele. Juri Lotman (1922-1993) Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt
taktivälteteooria)? Välde on tähtis sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamises. Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. 1) Häälikuvälteteooria välde on seotud häälikukestusega, st igal häälikul on 3 väldet: sada saada saada. Probleem: diftongid, konsonantühendid ja välde. 2) Silbivälteteooria jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Kas jagada välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Probleem: vahet tehakse vaid lühikese ja pika kestusastme vahel, kuid mitte kolmese välte vahel. 3) Taktivälteteooria välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 48
kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega. Digitaalraamatukogu luuakse silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi ja infokäitumist
märgisüsteemidega. Poststrukturalism on üldmõisteks mitmeid analüüsimeetodeid koondavale filosoofiale. Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid, need üksused pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. Oluline poststrukturalismis oli prantsuse filosoof Jaques Derrida, kelle olulisemad panused oli binaarsete opositsioonide kriitika, logotsentrismi kriitika ning erinewuse kasutuselevõtt. Erinewus on Derrida loodud neologism, milega ta märkis tähendust tekitavat protsessi. Sõna viitab kahele asjale: * erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse * edasilükatud tähendusele, sest sõnade tähendused tekstides muutuvad 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt
Londonis asub tema nimeline Londoni Linne Ühing, mis annab välja ajakirja The Linnean. 1735 ilmus Hollandis tema teos ,,Systema Naturae". See teos pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Algselt oli esimesel trükil raamatus vaid 11 lehekülge. 1758 ilmus 10. trükk, milles oli kirjeldatud juba u 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Varasemad nimetused olid asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema poolt kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L. 1741 aastal lõpetas ta Uppsala Ülikooli ja sai doktorikraadi meditsiinis. Ta pööras ümber Anders Celsiuse poolt kasutusele võetud termomeetri skaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_von_Linn %C3%A9) Aastast 1747 oli ta kuninga ihuarst. Ta oli ka Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president
v3=k3c*c olla palju suurem keemilise staadiumi kiirusest v2=k2c*. Et k3c>>k2,
siis lihtsustub võrrand:
k1 k 2
v= c = k c
k3
Sel juhul määrab monomolekulaarse peotsessi kiiruse 2. staadium, mille järgi
reaktsiooni järk osutub võrdseks ühega.
2) Aine A kontsentratsioon (rõhk) on väike. Binaarsete põrgete väiksema
tõenäosuse tõttu võib desaktivatsiooni kiirus olla tunduvalt väiksem
reaktsiooni kiirusest v3<
Andmetabel aitab saada üldpildi tulemustusest, samuti võimalikest sisestusvigadest ja puuduvatest vastustest. Levinud on sõnalised vastusevariandid andmetabelis kodeerida, näiteks rahuoluküsimused kodeeritakse 5-palli (7-palli vm) skaalaks. Järjestustunnuste puhul ongi kodeerimine mõistlik, sest saame teha kõkkuvõtvaid arvutusi (keskmine rahuolu, keskmine haridustase), kuid analüüsija ei tohi tulemuste interpreteerimisel kaotada seost tegelike vastusevariantidega. Nominaalsete ja binaarsete tunnuste puhul on kodeerimine küll mugav kuid tekib oht andmete töötlemisel automaatselt sõnu ,,kokku arvutada", näiteks esitatakse analüüsis lemmikhobi või soo keskmine, mis ei oma aga mingit sisulist tähendust. Andmetabelis võib olla erinevaid vigu, toome siin välja süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatiline viga on üldjuhul mõõtmisvahendi viga, see tähendab, et kõikidel vastajatel on vastused mingi süstemaatilise veaga
Poststrukturalismi mõiste. Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu - pimedus välistab valguse, maskuliinsuses ei ole midagi feminiinset jne
Seotud motiivid (leitmotiivid) – loovad teksti sidusust, sh retrospektiivseid ja perspektiivseid seoseid, nt samad tegelased kohtuvad eri ajahetkedel; alguse ja lõpu seosed peatükkide vahel. Hierarhilised motiivid – ühest põhimotiivist lähtuv ideoloogiline hierarhia, nt Dostojevski („Kuritöö ja karistus“) Kristuse motiiv, mis seostub Kolgata, Laatsaruse ja Juudasega. Binaarsed opositsioonid Kirjanduslik tekst on strukturalistide järgi vaadeldav binaarsete opositsioonidena- Binaarsed opositsioonid, olles temaatilised või ideoloogilised üksused, võimldavad määrata mis tahes struktuuriosade funktsionaalsust, tähenduslikkust. vasak – parem lähedane – kauge avatud – suletud
sõnavormide eristamise seisukohalt. Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. On kolm välteteooriat: 1) häälikuvälteteooria välde on seotud häälikukestusega, st, et igal häälikul on 3 väldet: sada saada saada. Probleemiks on diftongid, konsonatühendid ja välde 2) silbivälteteooria jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus on see, kas jagada välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Probleem: vahe tehakse vaid lühikese ja pika kestusastme vahel, kuid mitte kolmese välte vahel. 3) taktivälteteooria välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on :leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 49
· Häälikuvälteteooria välde seotud häälikute kestusega st igal häälikul 3 väldet (Veske, Hermann, Ariste). Välte määramisel aluseks sõna sisehäälikud, mis algavad pearõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees. I välde sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant; II ja III välde pikk diftong, vokaal või konsonantühend; · Silbivälteteooria põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala, Eek, Lehiste. Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga I välde, pikk kerge rõhuga II välde, pikk raske rõhuga III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi.
struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma · Erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid · Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidub kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone.(parem-vasak ;mees-naine). · Binaarsete opositsioonide ja nende kombineerimise reeglite universaalsus tuleneb sellest, et inimaju töötab binaarsete opositsioonide põhimõttel · Eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut · Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel
LK.106 110 c) Poststrukturalism- (mõiste ,, binaarne opositsioon"- hea vastandub kurjale vaim- keha : üks vastandub teisele ; Nt. kristlik ideoloogia tagandab keha, vaim: piitsutamine, häbistamine ja alandamine on esile tõstetud.) Tekib 1970.aastatel Prantsusmaal( J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man) Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud ? LK. 110 135? d) feministlik kriitika- analüüsi puhul on keskne naisega seonduva analüüsimine. Uurib ÜK-s peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust.
selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada · Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud?
Valentin suri. e) Faust kui päästja - jooksis vanglasse armastatule appi (kuigi Margarita kaasa ei läinud). f) Faust kui rikas mees - kinkis armasatatule ehteid, oli ka tarkusega rikastatud g) Faust kui suidsiidne kohati - ei tahtnud elada edasi õnnetuna ning sõlmis saatanaga lepingu, et olla taas õnnelik. 5. Too tegelaskonnast välja viis binaarsete opositsioonide paari, st tegelasi, kes millegi poolest sarnanevad ja millegi poolest ka erinevad. Põhjenda. Issand + Mefistofeles Mõlemad kui inimeste saatuse üle otsustajad kõrgemad jõud. Issand – Mefistofeles Issand usub inimestesse, aga Mefistofeles peab inimesi vaid põlastusväärseteks ussikesteks. Margarita + Faust Armastasid üksteist. Margita - Faust Naine pidas Mefistofeles halvaks ja nägi teda läbi, Faust mitte. Margarita + Mefistofeles
Poststrukturalism (dekonstruktsioon) Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi, mida praktiseerivad prantsuse filosoofi Jaques Derrida töödest inspiratsiooni saanud kriitikud. Dekonstruktsioon võimaldab erinevaid lugemisvõimalusi ja just sellepärast tihtipeale dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub
psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust. Lotman, Juri - Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja
iseloomulik see, et pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest, tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks (Juri Lotmani hilisemad tööd), poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse
1) häälikuvälteteooria välde seotud häälikute kestusega st igal häälikul 3 väldet (Veske, Hermann, Ariste). Välte määramisel aluseks sõna sisehäälikud, mis algavad pearõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees. I välde sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant; II ja III välde pikk diftong, vokaal või konsonantühend; 2) silbivälteteooria põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala, Eek, Lehiste. Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga I välde, pikk kerge rõhuga II välde, pikk raske rõhuga III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi.
väärib mainimist. Seega on sündmus alati mingi keelu rikkumine, on fakt, tõsiasi, mis leidis aset, kuigi ei oleks tarvitsenud seda olla. Tekstid jagunevad seega süzeelisteks ja süzeetuteks. Süzeetuil tekstidel on selgesti klassifitseeriv iseloom, nad sanktsioneerivad mingi maailma ja tema ehituse. Süzeetute tekstide näiteks võib olla 16 kalender. Süzeetus tekstis on piir binaarsete vastandlike pooluste vahel suletud ja vankumatu. Süzeelistes tekstides tuuakse sisse tegelane, kellel on õigus neid piire rikkuda ja sellega tekitada konflikti. Need on Romeo ja Julia, kes astuvad üle kaht vaenutsevat perekonda lahutavast rajajoonest. Süzeetu süsteem on primaarne ja võib olla kehastatud iseseisvas tekstis. Süzeeline süsteem on aga sekundaarne ja kujutab endast alati süzeetule põhistruktuurile paigutatud kihti. Seejuures on suhe kahe kihi
3,4. Kui tunnus on varieeruv, saab ka seda kodeerida (näit.: esineb tunnuse seisund 5 või 6; 5 kuni 6; 5 ja 6 samaaegselt; konkreetne tähistusviis sõltub kasutatavast programmist). Saab ka tähistada (- või ? või näit. 999 abil) tunnuse puudumist (näit. tunnust "saba pikkus" sabata loomal), samuti andmete puudumist. 4.3. Tunnuste transformeerimine on sageli vajalik ühe või teise klassi- fitseerimisprogrammi kasutamisel, mis nõuab ainult kvalitatiivsete (või isegi ainult binaarsete), või ainult kvantitatiivsete tunnuste kasutamist. See on puht-tehniline küsimus: näiteks võime värvust kirjeldada kas ordi- neerimata kvalitatiivse tunnusena (sinine; kollane...) või mitme binaarse, kaheastmelise tunnusena (sinine värvus on olemas või puudub; kollane on olemas või puudub...). Ordineeritud kvalitatiivsed tunnused võib transfor- meerida nii binaarseks kui ka aditiivseiks: näiteks võime ühe neljaseisun-
*selliste kombinatsioonide aluseks on binaarsed (kaheks jaotus) opositisoonid (vastandus) vastandpaarid mees/naine, oma/v õõras iga kultuurilise mõtlemise aluseks Oidipuse lugu isa tapmine veresuhete alatähtsstamine ema pilastamine veresuhete ületähtsustamine *mees/naine sellised vastandused, mis ei toimi selle kaudu, mis viitaksid otseselt reaalsusele, vaid vastanduslikkusele, realiseerumine vastanduse kaudu *erinevussuhteid peale binaarsete opositisoonide on veel 41 *vastuolude kaudu selgitatakse inimestele elu *FdeS ja CLS kaudu on hea massikultuuri analüüsida *klisseede vaheldumine (etteantud) nende kombinatsioon on otsustav *CLS kaudu vesternide analüüsimine W. Wright tegi seda vastandpaaride väljatoomine, mis on kliseedele aluseks peategelane, kes on ühiskonna reeglistikust väljas, vastaspool on ühsikonna reeglitega kooskõlas hea/halb jne tsvilisatsiooni m õiste/kaos, kõrb, tühermaa
Primaarne süsteem on näiteks loomulik keel. Sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset märgisüsteemi ja loob uue tähendusi kandva struktuuri. Sekundaarse modelleerivad märgisüsteemid on tõlgitavad ümber primaarsesse. Ersitus on oluline kuna sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset, kuid ei ole taandatav eelnevale, samuti võib emb-kumb olla teineteise jaoks kujundaja ja mõjutaja, kuid ei pruugi seda alati olla. 29. Mis on binaarsete opositsioonide (Saussure) meetod? [Kultuurisemiootika, lk 184-188] Esiteks käsitletakse keelt kui erinevuste süsteemi, sisemiste vastandumiste kaudu määratletud struktuur, kus üks vastanduv osa saab võimalikuks ainult läbi teise. 12 30. Mis on seem? [Kultuurisemiootika, lk 189–190]
ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi.
o Nt arvust 1 logaritm, mille baas on 10: log10(1) = mis astmele tuleks 10 tõsta, et saada 1? (Iga arv astmel 0 on 1) o Logaritmida saab ainult positiivseid arve (logaritmi baas suurem 0st) o Naturaallogaritmi ln baas on e (ehk ümardatult umbes 2,71) o Šansside logaritm ehk logit on ln(P(y=1) / 1−P(y=1)) Logistiline regressioon on nagu tavaline regression, kus me ennustame šanside logaritmi läbi pidevate või binaarsete sõltumatute muutujate. ln(P(y=1) / 1−P(y=1))=ax+b šansid = p / 1−p ja p = šansid / 1+šansid Näide: o logit(hääletamine) = 0.283 + 0.019 × vanus o Kui vanus on 50, siis logit(hääletamine)=1,223 o logit(h)=ln(h)=loge(h)=1,223; järelikult hääletamise šansid on e1,223=3,4 o Kui šansid hääletada on 3,4, siis järelikult on hääletamise tõenäosus: p= 3,4/1+3,4=0,77 s.o
Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism (dekonstruktsioon) ˇ • Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) • Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur – loodus, hea-kuri, kristlus – judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada • Põhiideeks tuua tekstist välja privilegeeritud hoiakud ja käsitleda eelkõige teist, allutatud osapoolt, sellest lähtuvalt vaadata teksti. Kõige elementaarsemal tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on
Müüdi uurimiseks kasutab ta binaarseid opositsioone: sakraalne/profaanne; elus/ surnud; mees/naine; lubatud/mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras. Sensoorsete opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores/keedetud; niiske/kuiv ning mittesensoorsetena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi/tubakas. Kasutades binaarseid opositsioone saame me nendega opereerida kolmel viisil : binaarsete opositsioonide ühildamine. binaarsuse üleviimine või vastavuste kindlaks määramine üldisema ja konkreetsemate opositsioonide vahel . mediaatorite (üleminekute) sisseviimine. Nende kolme operatsiooni kasutamisel baseerubki läänelik loogiline mõtlemine. Kui müütides on täheldatav nende kolme operatsiooni olemasolu, siis võib väita, et müütidel ja sellega kaasnevalt pärismaalastel on loogiline struktuur ja loogiline mõtlemine. C
on nende välde (Q2 või Q3) Probleem: diftongid ja konsonantühendid ning välde; foneemide hulk piiritlematu. Kolme väldet ei saa taandada üksikfoneemide omaduseks. Silbivälteteooria - Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" (1875). Jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Valter Tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.). Teisedki silpide kahese vastanduse pooldajad, nt Mati Hint, Martin Ehala, Arvo Eek, Ilse Lehiste on leidnud, et eesti keeles on kaks silbiväldet: lühike ja pikk. Pikad silbid on hääldatud erineva tõhususega:
kogupikkus on minimaalne. Kõik minimaalkauguste puud, mis antud andmestiku põhjal saab konstrueerida, ühendab minimaalkauguste võrku (MSN). Farrise algoritm lisab minimaalkauguste puu kogupikkuse vähendamiseks puuduvaid mediaanvektoreid. Lõplik ühendatud mediaanide võrk on valimis sisalduvate ja hüpoteetiliste haplotüüpide minimaalkauguste võrk. 52. Mis on mediaanvektor? Mediaanvektori konstrueerimine haplotüüpide kolmikule binaarsete ja ≥2 tunnuse seisundiga tunnuste korral. (Näited!) Mediaanvektor konstrueeritakse kõigile sellistele järjestuste kolmikutele, milles üks järjestus on ühendatud kahe ülejäänuga ning mediaanvektori lisamisel puu kogupikkus väheneb. Mediaanvektor arvutatakse kõigile haplotüüpide kolmikule. Võrku lisatakse juhul, kui sellist haplotüüpi võrgus veel pole. Tunnusel võib olla ≥2 seisundit.
Poststrukturalism on üldmõisteks mitmeid analüüsimeetodeid koondavale filosoofiale. Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid, need üksused pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. Oluline poststrukturalismis oli prantsuse filosoof Jaques Derrida, kelle olulisemad panused oli binaarsete opositsioonide kriitika, logotsentrismi kriitika ning erinewuse kasutuselevõtt. Erinewus on Derrida loodud neologism, milega ta märkis tähendust tekitavat protsessi. Sõna viitab kahele asjale: 13 * erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse * edasilükatud tähendusele, sest sõnade tähendused tekstides muutuvad Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet
biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates vetikaid (eeskätt rohevetikaid) ja sammaltaimi; binaarne nomenklatuur - on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega; Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Monofüleetiline rühm - on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond
meeldis teatrietendus ? 1.väga hästi 2. hästi 3. ei oska öelda 4. eriti ei meeldinud 5. üldse ei meeldinud - teha rist sobivasse lahtrisse (sobiv nimelt mitmest alaküsimusest koosneva küsimuste bloki puhul ( vt. tabel 1 )). Sama küsimustebloki puhul on mõeldav ka variant tõmmake sobiva vastusevariandi numbri ümber ring, kusjuures tabel esitatakse järgneval kujul. Tabel 2 Professionaalsed sisestajad eelistavad viimast varianti kui veidi töökindlamat. Binaarsete ( kahe väärtusega) tunnuste puhul saab kasutada kõiki märgitud variante, näiteks : Märkige oma sugu, tömmates ring ümber õige vastusevariandi numbri: 1- mees 2- naine Teie sugu on : Mees _ , naine _ ( Märkige sobivasse lahtrisse rist ) Vaba vastusevariandi jaoks on otstarbekas jätta punktiirjoon etteantud vastusevariantide järel, kusjuures tuleb kindlasti märkida, et sinna võib kirjutada täiendava variandi. Loogilised suunamised.
pööratakse tähelepanu võimusuhete ja ideoloogia analüüsile; kirjandust, keeleteadust käsitletakse ideoloogilise aktina; kl strukturalism rõhub tekstikesksusele, ent poststruk. puhul võimenduvad tugevalt hoopis kontekstulaased märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault
alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. · Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus
alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED Iseloomustus
(tööpäeviti) Correlation is significant at the .01 level (2-tailed). **. Kirjeldav statistika Korrelatsioonikordajad § Kendall’s τ § MPAR korrelatsioonikordaja § Astakkorrelatsioonikordaja – kui on vähe andmeid ja palju sarnaseid väärtuseid Kirjeldav statistika Korrelatsioonikordajad § Cramer’s V – Nimitunnuste seose tugevuse uurimiseks. – Kordaja ei näita seose suunda, ainult tugevust. N: Eriala ja tööl käimise seos V=,45 § Phi – 2x2 binaarsete tunnuste korral – Ruutjuur hii-ruudu väärtuse jagatisest valimi suurusega Kirjeldav statistika Milline kordaja valida? KORDAJA ANDMED LISATINGIMUS PEARSON I + I Seose kuju – lineaarne Erandlikud väärtused puuduvad (ei domineeri) SPEARMAN I + I, I + J, J + J Seose kuju ei ole lineaarne ja jaotusel on
esineb n korda. Otsekorrutise omadused o Otsekorrutis ei ole kommutatiivne ega assotsiatiivne operatsioon. o Tõestus. Juba üheelemendiliste hulkade puhul koosnevad vastavad otsekorrutised erinevatest elementidest: {1}×{2} ≠ {2}×{1}, sest {1}×{2} = {(1, 2)}, aga {2}×{1} = {(2, 1)}; ({1}×{2})×{3} ≠ {1}×({2}×{3} ), sest ({1}×{2})×{3} = {(1, 2), 3}, aga {1}×({2}×{3} )= {1, (2, 3)}. o Aga otsekorrutis distributeerub kõigi binaarsete hulgateooria tehetega: A × (B ∪ C) = (A × B)∪ (A × C), A × (B ∩ C) = (A × B)∩ (A × C), A × (B C) = (A × B) (A × C), A × (B Δ C) = (A × B) Δ (A × C). o Tõestuseks võime avaldada võrduse vasakusse ja paremasse poolde kuulumise tingimused hulkadesse A, B ja C kuulumise kaudu ja teisendada saadud valemi konjunktsioonide disjunktsiooniks. o Näiteks kolmanda samasuse vasakust poolest saame avaldamise järel
määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaale inimkogemuse korrastamise viis. Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks: elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me kategoriseerime vastavata terminite kaudu maailma. Neid nim sensoorsed
annaabi.ee 
