Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Презентация PowerPoint



Carl von Linné elu ja panus  teadusesse NIMI 12 B klass


Elulugu  Carl von Linné (23. mai 1707  – 10.  jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja  arst, nüüdisaegse elusorganismide  süstemaatika ja taksonoomia rajaja.  Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl  Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von  Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise  kasutas ta oma töödes alati varianti  Carolus Linnaeus.  1741. aastal omandas ta Uppsala  ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.  Linné oli Rootsi Teaduste  Akadeemia esimene president  ning kuninga ihuarst.


 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth  Moræaga.   Sellest abielust sündis kaks poega ja viis  tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja  neli tütart. •  Carl von Linné 1741—1783 •  Elisabeth Christina, 1743—1782 •  Sara Magdalena, 1744—1744 •  Lovisa, 1749—1839 •  Sara Christina, 1751—1835 •  Johannes, 1754—1757 •  Sofia, 1757—1830  Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti  botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta  suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu  meesliinis välja surnud.


"Systema  Naturae"  Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose  " Systema Naturae" esimene trükk, mis  pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide  süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses  trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge.   1758. aastal ilmunud 10. trükis oli  kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja  7700 taimeliiki. Seal olid varasemad  paljusõnalised nimetused asendatud  kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega.  Linné oli esimene, kes  kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui  Homo  sapiensi pani ta oma  süsteemi esikloomaliste alla. Inimese  kirjeldamisega samal viisil, nagu  kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa  inimese päritolu väljaselgitamisele  tulevikus.


AITÄH TÄHELEPANU EEST!

Document Outline


Vasakule Paremale
Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse #1 Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse #2 Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse #3 Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse #4 Esitlus - Carl von Linne elu ja panus teadusesse #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Carl von Linné (23. mai 1707  – 10. jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus.
1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.
Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.

Sarnased õppematerjalid

Carl von Linne
15
pptx

Carl von Linne

Carl von Linné Nimi Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus Aastal 1757 tõsteti Carl aadliseisusse 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks Varajane elu ja haridus Sündinud 23.mai 1707 Lõuna-Rootsis Tema isa ja ema vanaisa olid kirikuõpetajad, seega taheti, et ka temast saaks kirikuõpetaja Tema isa hakkas talle varajasest elueast saadik õpetama ladina keelt Huvitus botaanikast, 1727 saadeti Lundi ülikooli meditsiini õppima 1728 viidi ta üle Uppsala ülikooli botaanikat õppima

Meditsiin
Galileo Galilei-Isaac Newton-Carl von Linne-Rembrant
4
docx

Galileo Galilei, Isaac Newton, Carl von Linne, Rembrant

1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor ning 1672. aastal Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Carl von Linné (1707-1778) Carl von Linné sündis 23. mail 1707 Rashult'is. Carl oli Rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegne elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Teadlast

Ajalugu
Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade
10
doc

Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade

Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuulsate maailma bioloogidest läbi aegade

Bioloogia
Meditsiini ja bioloogia ajalugu
20
docx

Meditsiini ja bioloogia ajalugu

Buffon leidis, et liigi sees võib esineda muutlikkust ja ta avastas, et mõnedel liikidel esineb jäänuktunnuseid, millest pole enam mingit kasu. Ta määratles esimesena liike kui isendite rühmi, mis on suguliselt isoleeritud. Kahte looma peetakse ühte liiki, kui nad kopuleeruvad ja oma sugu jätkavad, ning alles hoiavad enda liigile iseäralise välimuse, ja neid peetakse eri liikideks, kui nemad samas olukorras järeltulevast sugu ei sünnita. Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. Binaarse nomenklatuuri võttis kasutusele Carl von Linné. Binaarne

Meditsiin
Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keel

Kirjandus
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

raviteenuse osutamisel selge klassivahede tegemine ­ isandat raviti teist moodi kui orja. Tasu oli erinev ning ka kahjutasu (karistus), mida arst pidi äpardumise korral tasuma (kandma), oli orja puhul väiksem. Siinkohal võiks rõhutada erinevust Egiptusega, kus arst ise oma tegevusest suurt kasu ei teeninud, samas oli ka vastutus materiaalses ja ihulikus mõttes väiksem. ANTIIK-KREEKA on teadus- ja meditsiiniloo jaoks A ja O. Teadus tänapäeva mõistes tekib seal. Eriti rõhutatakse Väike-Aasia linnade tähtsust, kus olid levinud Egiptuse, Foiniikia ja Babüloonia kõikvõimalikud tarkused. J. Bernal väidab, ,,et kreeklased ei loonud, ega pärinud tsivilisatsiooni, vaid avastasid selle". Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale igasuguse ideoloogia, religiooni jms (kaasaarvatult ,,unustasid" enda vastavad varasemad tavad). Meditsiinipanteon kreeklastel siiski oli

Meditsiini ajalugu
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Bernard) ja Saksamaa (C. Ludwig) (mõlemast mehest kohe edaspidi pikemalt). Arenes spetsialiseerumine, süvenev trend oli katseline eluprotsesside mõjutamine, mida soodustas leviv katseloomade kasutamine (ka neil hakati rakendama anesteesiat). Valdkonna arengut toetas mikroskoobi areng ning arstkonna poolne erialase hariduse väärtustamine. Prantsuse füsioloogiakoolkonnale andsid hoo haiglate areng, st arstide spetsialiseerumine ja kliiniline õpe, samuti veterinaaride panus. Francois Magendie (1783-1856) ­ oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, sõnastas Bell-Magendie seaduse, mille kohaselt valitseb sensoorsete ja motoorsete närvide vahel anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Selle seaduse autorluse üle käib vaidlus. Britid väidavad, et esmaavastajaks oli Charles Bell (1774-1842). Viimane oli anatoom ja sai lahates 1811. aastal informatsiooni vaid motoorse osa kohta. 1822

Meditsiini ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun