J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded (0)

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded
Teema – see, millest on teoses juttu , mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab.
Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib.
Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab.
Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse.
Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga.
1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema , probleem ja idee.
Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle
saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod,
raha, võim, kunst.
2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5)
a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
b) Taevas vs Põrgu – kuidas Margarita ikka taevasse sai kui oli patune .
c) Noorte armastus – on kohati nagu pime, Margarita ja Fausti pärast suri tüdurku ema
d) Süütunne - kuidas Margareta ei põgenenud vanglast koos Faustiga, kuidas Margareta matustel minestas.
f) Soov õnnele - kuidas Faust oli nõus kõike tegema, et tunda ennast õnnelikuna.
g) Elu ja surm - kas elada edasi õnnetuna või surra.
3. Mille poolest on „Faust“ valgustusajastu teos?
Valgustusajastul vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse
printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem
väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Teoses on ka näha kuidas autor rõhub sellele kui oluline on oma peaga mõelda
ja ise otsuseid teha.
4. Millised on Fausti erinevad rollid? Selgita. (Vähemalt 7)
a) Faust kui mässaja – valmis astuma liitu saatanaga .
b) Faust kui armastaja – armastas Margaritat väga.
c) Faust kui himu täis mees – oli valmis andma (ja andiski) Margarita emale kasvõi unerohtu, et saaksid koos öö veeta.
d) Faust kui sõjakas mees – kakles Margarita venna Valentiniga, mille tagajärjel Valentin suri.
e) Faust kui päästja - jooksis vanglasse armastatule appi (kuigi Margarita kaasa ei läinud).
f) Faust kui rikas mees - kinkis armasatatule ehteid , oli ka tarkusega rikastatud
g) Faust kui suidsiidne kohati - ei tahtnud elada edasi õnnetuna ning sõlmis saatanaga lepingu, et olla taas õnnelik.
5. Too tegelaskonnast välja viis binaarsete opositsioonide paari, st tegelasi, kes millegi poolest sarnanevad ja millegi poolest ka erinevad. Põhjenda .
Issand + Mefistofeles
Mõlemad kui inimeste saatuse üle otsustajad kõrgemad jõud.
Issand – Mefistofeles
Issand usub inimestesse, aga Mefistofeles peab inimesi vaid põlastusväärseteks ussikesteks.
Margarita + Faust
Armastasid üksteist.
Margita - Faust
Naine pidas Mefistofeles halvaks ja nägi teda läbi, Faust mitte.
Margarita + Mefistofeles
Mõlemale meeldis Faust.
Margarita - Mefistofeles
Margarita oli heatahtlikum, õrnem. Mefistofeles pahatahtlik, õel.
Issand + Faust
Mõlemad targad, kuigi erinevat moodi.
Issand - Faust
Issand oskas inimesi läbi näha, head ja halba eraldada. Faust väga mitte.
Wagner + Faust
Olid mõlemad targad, või vähemalt teel sinna suunas.
Wagner - Faust
Wagnerile ei meeldinud rahvarohked kohad, Faust tundis end nendes hästi. Faust pidas Wagnerit ahneks, kes elab ilma vaevata.
Mefistofeles + Wagner
Mõlemad veidi pahatahtlikud Fausti suhtes.
Mefistofeles - Wagner
Saatan on saatan ja inimene on inimene. Kokkuvõttes tahtis Wagner Faustile ikka head, Mefistofeles pigem endale kasu ning polnud Faustist huvitatud.
6. Tee teemantluuletus kas „Faustist“, Faustist, Mefistofelesest või Margaretast.
Juhend:
• esimesel real on üks nimisõna
• teisel real on kaks omadussõna
• kolmandal real on 3 mine-liitelist sõna
• neljandal real on neljasõnaline lause, mis kirjeldab olukorda, tegelast
• viiendal real on üks sõna, mis võtab luuletuse kokku, iseloomustades luuletuse objekti.
tüdruk
habas, armuline
naermine, armumine , matmine
üks armastus, eluaegne süütunne
üks väike viga, eluaegne piin .
Tähtsamad küsimused ja nende vastused
1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles?
Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab.
2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ?
Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas , et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli tuttav juba noorusest, see pani teda mõtlema, et peaks ikka edasi elama.
3.Jutusta Mefistofelese ja Fausti esimesest kohtumisest.
Alguses ilmus Mefistofeles Fausti ette musta puudlina ning Faust viis teda oma töötuppa, kus koer muutus saatanaks.
4.Millise kokkuleppe sõlmisid Faust ja Mefistofeles?
Faust ja Mefistofeles tegid lepingu, kus Mefistofeles tahtis Fausti halvale teele viia ja tõestada seda Jumalale . Leping kinnitati kolme veretilgaga, nagu see oli tavaliselt kuradile kombeks. Faustil oli juba ükskõik oma elust ja ta oli valmis kõike tegema, et elu muutuks paremuse poole. Kurat lubas seda talle ja ütles, et on nüüd Fausti teener ja teeb Fausti jaoks kõik, mida Faust tahab ja soovib, kuid selleks peab Faust pärast surma põrgusse minema ja vastutasuks Mefistofelese teener olema. Faust otsis eluõnne ja arvas, et saatanaga lepingut tehes saab ta oma tahtmist.
5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis?
Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele , nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek , Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne.
6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab?
Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab , et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita. Kui Faust saab teada, et tema kingitust võeti Margaretelt ära, palub Mefistofelest teist karpi viia, mis oleks palju ilusam ja sisaldaks kaunemaid ja hinnalisemaid ehteid, kui esimene.
7.Kuidas sureb Margarete ema? Margareta ema sureb sellepärast, et kaks armastajad saaksid kokku → seda saab järeldada Margareta ütlusest. Et Faust ja Margareta saaksid veeta koos aega. Faust pakkus neiule unerohtu, mida Margareta peaks andma oma emale. Kuid kahjuks neiu annab oma emale liiga suure doosi unerohtu, mille tõttu ema vajub sügavasse piinaunne.
8.Miks asub Valentin Faustiga võitlusse ? Valentin tuli sõjaväest tagasi, et noomida ja sõimata oma õde. Varem ta tundis uhkust oma süütu õe üle, kuid nüüd on õe maine elu muutunud. Vend oli õe peale vihane. Just siis läks mööda Faust ja tema ja Valentini vahel toimub ebaaus kahevõitlus, mille tagajärjel Valentin hukkus.
9.Kus ja kellega pidutseb Faust samal ajal, kui Margarete on vangis ?
Faust pidutses koos Mefistofelesega; Faust veedab aega kuulates koore, näidendeid jm. Volbriöö pidu toimub Harzi mäestikus, Schierke ja Elendi ümbruses.
10.Mille eest on Margaretd surma mõistetud?
Margareta on süüdi mõistetud oma ema tapmises ja samas ka sellepärast, et ta tappis oma lapse ära.
11. Miks Margareta ei nõustunud Faustiga vanglast põgenema?
Tema arvates tal pole millelegile loota . Kui ta pageks, püütakse ta ikkagi kinni ja pannakse uuesti vangi. Olla koduta ja minna kerjama ta ei soovinud.
12. Miks Margareta, vaatamata oma patule, sattus taevasse?
Margareta oli süütu neiu ning ta ei olnud süüdi, et kõik läks halvasti. Ta kahetses oma pattu ning Jumal andis talle andeks.
Fausti kokkuvõte osade kaupa
Proloog taevas
Isaanda ja saatana vaheline leping: Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et ta ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab.
Öö
Faust istub tugitoolis ja arutleb: uurinud on ta mõõte-, arsti- ja õigusteadust, lõpetas magistri ja doktori õpet, kuid näeb, et tegelikult ta ei tea midagi, ta ei hinda oma teadmisi. Pöördub täiskuu poole: kui tihti su pilk minust üle käis selles toas, kus on praht , tuba kui konginurk, kus on umbne , käitega kaetud seinad, paks tolm ja virn raamatuid→ see on maailm. Kuu helendab maailma, kus öösel lendavad vaimud, paneb liikvele taevavägesid, elu läte . Faust kutsub välja maavaimu, kes püüab Faustilt teada saada, mis põhjustas tema värinat ja piina. Kuid ta kaob, kuna ta ei saa Faustist aru. Tuleb Wagner, Fausti õpilane, kes pilkab teda, et Faust istub koguaeg oma toas. Fausti meelest Wagner elab ilma vaevata, ahnelt tahab kõike saada. Mõtisklus: argipäeb hävitab tundeid, mis rinnas võimsalt leegib; põrm on tal koduks , toiduks ning põrmu sureme. Faustil on julgus oma elu lõpetada. Tõmmates peekri huultele, ilmuvad inglite, naiste ja jüngrite koor, kes laulavad talle Lunastaja ülestõusmisest.
Linnavärava ees
Sõdurid tulevad linna, koos nendega ka Faust ja Wagner. Pühitseti ülestõusmispüha. See oli kui paradiis , kus Faust tundis end lapsena. Kuid Wagneri arvates on seltsielu, metsik kära ja pillid- see paneb tundma jubedust. Rahvas osutad oma kiindumust ja austust Fausti vastu. Wagner pärib Faustilt, mis ta tunneb, kui rahvas avaldab talle oma kiitust. Faust: „ Jagame mürki, ohvrid surid ja veel kiidetakse mõrtsukaid”. Halb tuju väljendus jutuajamisele. Faust märkab puudli, kes olevat on eksinud. Koer lähenes Faustile ja Wagnerile. Faust otsustab koera endale võtta seni, kuni ta ei tüüda teda ära.
Töötuba
Faust võttis koera kaasa oma töötuppa. Teda hakkab segama koera urisemine ning ta palub koeral lahkuda. Kuid puudel teda ei kuulanud, vaid tema kuju muutus deemoniks (Mefistofeles). Faust ütleb talle, et kuna ta ei suuda kaotada kõiksust, tuli ta siia proovida üksikasju muuta. Mefistofeles ja Faust sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Mefistofeles: „Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis”. Löödi käed ja leping kinnitati kolme veretilgaga, nagu see oli saatana kombeks. Vahepeal kuradile ilmub üks õpilane, kes soovis arstiteadust õppida. Kui Faust tuli tagasi, Mefistofeles viib teda lõbutsema.
Auerbachi kelder Leipzigis
Saatan viib Fausti joomaseltsi, kus valitseb lärmakus, juuakse , lauldakse. Mefistofeles võtab välja veini, annad seda juua seltskonnale. Ühel voolas vein maha, see muutus leegiks; teisel korgas tuli otse pudelist. Kõik tümbavad taskunoad välja ja lähevad saatanale kallale. Tal õnnestub neid peatada, ise kadudes sellest seltskonnast koos Faustiga. Saatan sai aru, et selline seltskond ei sobi Faustile.
Nõiaköök
Mefistofeles räägib loomadega. Samal ajal Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine, mis ajas meeled keema . Sel ajal hakkab katel üle keema ja kohale tuleb nõid, kes on rõõmus , et isand saatan on jälle tema majas . Saatan palub nõial teha jooki, mis teeb Fausti kolmkümmend aastat nooremaks. Faust pannakse seisma pärdikute ringi keskele, nõib aga pomiseb midagi raamatust. Nõid valad jooki karikasse. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge leek. Nõid laseb Fausti tingist välja ja hüvastijätkuks soovib talle õnne. Mefistofeles ja Faust lahkuvad tänavale.
Tänav
Faust ja saatan näevad Margaretat, kui ta tuli kirikust välja. Kui Margareta läheb mööda, palub Faust olla kauni preili saatjaks. Margareta ütleb, et ta ei ole ei preili ega ilus nind kiskudes end lahti, läheb minema. Faust palub Mefistofelest teda aidatam et ta saaks juba täna olle selle neiuga. Faust annab Mefistofelesele kingitust, mida ta peab Margaretale edasi andma. Mefistotelese arust Faust kiirustad, kuid Faust ütleb saatanale, et kui ta ei saa juba täna öösel tüdruku juurde, Mefistoteles võib kohe minna oma rada.
Õhtu
Margareta meenutab härrasmeest, keda ta kohtas täna tänaval. Kui ta lahkus kodust, tulid sinna Faust ja Mefistofeles, et panna sinna Fausti kingitust. Faust istub nahktugitooli ja mõtiskleb. Tuleb saatan ja teatab , et Margareta tuleb. Faust paneb ehtekarpi kappi ja lahkub. Kui Margareta tahab kappi oma riideid panna, märkab ta ehetekasti ning proovib neid. Ta näitas kingitust pappile, kes võttis kasti endale. Ema arvates oli see karp patune. Kui Faust sellest teada saab, käsib Mefistofelesel teise karpi Margaretale viia.
Naabrinaise majas
Marta istub ja nutab taga oma surnus meest, keda ta kõigest hingest armastas. Tuleb Margareta ja ütleb talle, et ta leidis veel ühe karbi. Marta soovitab seda emale mitte näidata: „Milleks papi kukrut täita?” Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks , sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu, Mefistoteles ütleb Martale, et ta mees palub andeks, et jättis sõgeduses töö ja naise. Marta annab andeks. Marta palub saatanal saada surmatunnistust oma mehe kohta. Saatan lubab selle ülesande täitmiseks tuua üthe oma tuttavat, kes teeb dokumendi ära. Ta palub, et kohal viibiks ka Margareta. Nad leppisid kokku, et saavad kokku õhtul maja taga.
Tänav
Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees.
Aed
Fausti ja Margareta esimene kohtumine. Faust naudib Margareta kõnet, suudleb tema kätt. Margareta ütleb, et Faust unustab teda kiiresti, sest tal on teised sõbrad, mis on Margaretast targemad. Lihtsus ei tunne oma õiget hinda. Margareta jutustab Faustile, et neil pole majapidajannat, ta teeb kõik tööd ise ära, ema on abiks. Kadunud isast on maha jäänud aed ja väike maja, vend on sõjaväes ja õde suri haigusesse. Margareta hoolistes varem oma õe eest, toitis teda, pesi, käis turul ja poes, keetis, kraamis. Margareta võtab lille ning kitjudes ükshaaval õielehti, pomiseb : „Armastab, ei armasta...” Ta lõpetas sõnaga „armastab”. Faust võtab ta käest kinni ning lausub armastavaid sõnu. Margareta kisub end lahti ja jookseb minema. Tema järgi tuleb Faust. Marta meelest Faust ja Margareta on armunud teineteisse.
Aiamajake
Margareta lipsas majja ja peitis end ukse taha. Faust jõudis talle järele ja suudles teda. Margareta langetas pea ta kaela ja suudles vastu, üteldes, et ka tema armastab Fausti. Tuli Mefistofeles ning teatas, et aeg on minna. Faust palub Margaretat koju saata, kuid neie keeldus. Mefistofeles ja Faust lähevad minema.
Mets ja koobas
Faust mõtiskleb, et ta sai endale saatjat, kelleta ta ei suuda enam elada. Mefistofelese arvates oli see armumise mingi proov , et isu peaks varsti täis saama ja hiljem soovitakse uusi soove. Kuid Faust on tüdinenud saatana jutlusest. Mefistofeles ütleb Faustile, et äkki Margareta arvab, et Faust on igaveseks minema läinud ega tule enam tagasi.
Gretcheni tuba
Margareta istub ja igatseb Fausti, Tal kadus rahu, raske on meel, ta kahtleb, kas ta näeb teda veel. Kas ta saab veel õnnelikuks. Ta meenutab Fausti häält, välimust, suudlust.
Marta aed
Margareta küsib Faustilt, kuidas ta suhtub kirikusse ja kas ta usub Jumalasse. Margareta teatab Faustile, et ta kardab Mefistofelest, temas neiu näeb ainult kelmi, mida täidab õudus , tal on pilkav ilme. Kuid Faustilt neiu tunneb ainult tulenevat rõõmu, headust ja soojust. Margareta on valmis veeta aega Faustiga hommikuni, kuid ema tõttu peab sellest loobuma. Faust pakub neiule unerohtu, mille tagajärjel tema ema jääb sügavasse unne. Kui Margareta on ära, tuleb Mefistofeles, keda Faust süüdistab nuhkimises ja pealtkuulamises. Saatanale teeb rõõmu see, et paarike leppis öisest kokkusaamisest.
(Nagu teoses hiljem selgub, sel ööl annab Margareta oma emale unerohtu, kahjuks liiga palju ja ema sureb. Hiljem kirjutatakse , et selle veedetud öö tulemusena Margareta jääb rasedaks ja ootab last. Ta viib seda last voogude vahele (uputab ära).)
Kaevul ja linna müüri ääres.
Räägitakse Bärdelist taga, et ta tilkus poisi sabas , käisid küla vahel, telliti kooke ja jooke , kuid nüüd tüdruk peab kahetsema oma tegu. Gretchenit valdab mingi hingepiin , ta nutab ja palub taevaväge ta häbist päästa.
Öö
Kohale tuleb Margareta vend Valentin. Valentin tuli sõjaväest tagasi, et noomida ja sõimata oma õde. Varem ta tundis uhkust oma süütu õe üle, kuid nüüd on õe maine elu muutunud. Vend oli õe peale vihane. Just siis läks mööda Faust ja tema ja Valentini vahel toimub ebaaus kahevõitlus, mille tagajärjel Valentin hukkus. Enne surma ta ütles õele, et ta patt tapas teda.
Toomkirik
Jumalateenistus. Kuri vaim noomib Margaretat, et ta saatis oma ema pikka piinaunne (Margareta andis suure hulga unerohtu emale, mille tagajärjel ta suri). Margareta lämbub ja langeb minestusse.
Volbriöö; Volbriöö unenägu ehk Oberoni ja Titania kuldpulmad .
Mefistofeles ja Faust pidutsevad sel ööl, joovad, tantsivad, kuulavad laule, kohtuvad kõikvõimalikke olenditega. Samal ajal Margareta sattus vangi.
Sombune päev. Väli.
Faust on mures, et Margareta on vangis oma häda tõttu, viletsuses. Faust süüdistab Mefistofelest selles, et ta varjas tema eest, et Margareta sattus vangi. Selle asemel saatan viis teda lõbutsemispaika. Faust vihkab saatanat. „Koer! Jälk peletis!” Faust tahab, et saatan vabastaks neiu vanglast. Mefistofeles ütleb, et ta saab ainult Fausti kohale viia ja uimastada valvurit; Faustil jääb järele ainult võtta võtmed ja vabastada Margaretat. Faust on sellega nõus.
Öö. Lage väli.
Faust ja Mefistofeles kihutavad mustadel hobustel vangla poole.
Vangla
Faust siseneb vanglasse koos võtmekinbuga ja lambiga. Margareta peitis ennastm teda valdas hingepiin. Ta läks hulluks, sest ta teab, et peab varsti surema. Faust ütleb, et ta tuli teda päästa ning hakkas ahelaid vallandama. Alguses Margareta ei tunne oma hulluse tõtu Fausti ära ning sellepärast keeldus põgenema. Kuid kui Faust hüüdis „Gretchen!”, neiu tundis armsama hääle ära ja teda ennast. Faust tahtis kiiremini vanglast pääseda, kuid Margareta meelest Faust kiirustab ja unustas isegi suudlemise ära. Margareta süüdistab ennast ema surmas ja ütles, et viis lapse voogude vahele. Margareta palub Fausti, et ta mataks tema ema kommete järgi, ta vend ema kõrvale ja Margaretat veidi eemale ta vennast. Faust tahab Margaretat vangist välja viia, kuid neiu ei kiirusta sellega. Tema arvates tal pole millelegile loota. Kui ta pageks, püütakse ta ikkagi kinni ja pannakse uuesti vangi. Olla koduta ja minna kerjama ta ei soovinud. Tuleb Mefistofeles, kes hommiku käes kaod koos Faustiga. Margareta aga sureb, taevas kõlab hüüe, millega taheti edasi öelda, et vaatamata oma patule ja häbile, Margareta sattus taevasse.