Millal avastati bakterid? (1)

1.      Millal avastati bakterid ? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek , kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis – sellest järeldas, et tegu on elusolenditega.
2.      Kes või mis on arhed ? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed.
3.      Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel , rakukest , rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid , nukleoid , plasmiidid ainevahetus - tsütoplasma, rakusisaldis
4.      Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse
5.      Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. Tüstoplasma on läbipaistev, poolvedel ning sisaldab vett, valke, rasvu ja mineraalaineid. Ribosoomid sisaldavad RNA-d ja proteiine. Seal toimub valgusüntees ning ühinedes moodustavad na polüsoome.
6.      Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus leidub? Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjalid, plasmiidid ka veel lisaks.
7.      Kuidas jaotatakse baktereid viburite arvu +nimetus (joonista).
8.      Milleks on vajalikud fimbriad ehk piilid ? Piilid ehk narmastik ehk fimbriad on vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks.
9.      Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? Rakukest ja rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel.
10.  Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle).
11.  Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!,
13.  Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0.1-0.3. Patogeensed bakterid on on ohtlikud sest võivad lõppeda surmaga
14.  Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine ; aseptika ja antiseptika ? Sterilisatsioon – kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine – haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika – mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika – keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel.
15.  Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik , mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks.
16.  bakterirakkude paljunemine .
17.  Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel.
18.  Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid . Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas.
19.  Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise.
20.  Kuidas saavad energiat fototroofid? Nad saavad energiat päikeselt.
21.  Kuidas saavad energiat kemotroofid ? saavad energiat keemiliste substraatide oksüdeerimisel
22.  Kuidas kasutatakse baktereid meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja heitvee puhastamisel? Baktereid kasutatakse antibiootikumide , vitamiinide, hormoonide, aminohapete ,toiduainete ja puhastusvahendite tootmisel. Seenhaiguste tõrjeks , komposti valmistamiseks, silo valmistamiseks , bakterväetised ja biopuhastus.
23.  Bakterite tähtsus looduses? Lagundajad (muudavad surnud orgaanika anorgaanikaks), samuti viljastavad mulda ja muudavad taimed rohkem kättesaadavamaks N-ühenditele.
24.  Bakterite tähtsus inimese elus? Kasutatakse toiduaine tööstuses( Hellus ), Bakteritest tehakse ka ravimeid,vitamiine ja vaktsiine.
25.  Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur
26.  Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine.
27.  Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise ( difteeria - piisknakkus , salmonelloos - saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus - sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism - saastunud konservide kaudu, puukborrelioos - puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos - õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt).
28.  Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp
29.  Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega.
30.  Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haiguskteikitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte.
31. Kuidas on seotud bakteriaalsed haigused ja saanud Robert Koch ? Avastas 1882 tuberkuloosi põhjustava batsilli (Kochi kepike), 1876 avastas antraksi (siberi katk) ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid.