Kaalu alati tõmbe all. Fenool * Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav. Etiidiumbromiid * EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte. * Geeli mitte kätega puutuda. * Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks. 2. Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? Zoonoosid- A-tüüpi salmonelloosid. 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis. 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 5. Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud?
tõendamiseks kosmeetikatoodete osas, mis: 1) lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale 2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja. Samuti on keelatud loomkatsete läbiviimine kosmeetikatoodete koostisosade või nende kombinatsioonide terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks. 222 Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisemad saada laboris töötades. A-tüüpi salmonelloosid. 222 Loetle olulisemaid seadusandlikke akte, mis reguleerivad Eestis tööd geneetiliselt muundatud organismidega. · Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus · Toiduseadus · GMO keskkonda viimise seadus · Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletus keskkonnas kasutamise seadus · Loomakaitseseadus · Bioloogilise mitmekesisuse konvensiooni Cartogena bioloogilise ohutuse
36. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 37. Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos. Nuumikute ägeda diarröa ja septitseemia tunnustega haigus. Tabandab kõiki organsüsteeme. Vastuvõtlikud kõik vanuserühmad, enam 8 nädalased noorsead. Kliiniline pilt: palavik, pneumoonia, depressioon, meningiit, kõrge suremus. Ravi: AB tundlikkus. Tõrje: vaktsineerimine, parasiitide ja kärbeste tõrje, söödahoidlate puhtus, stressi vähendamine. 38. Lindude salmonelloosid
37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi allapanu vahendusel. Haigustekitajate reservuaariks on sageli närilised. 38 . Veiste ja sigade salmonelloosid Sigade salmonelloos. Nuumikute ägeda diarröa ja septitseemia tunnustega haigus. Tabandab kõiki organsüsteeme. Vastuvõtlikud kõik vanuserühmad, enam 8 nädalased noorsead. Kliiniline pilt: palavik, pneumoonia, depressioon, meningiit, kõrge suremus. Ravi: AB tundlikkus. Tõrje: vaktsineerimine, parasiitide ja kärbeste tõrje, söödahoidlate puhtus, stressi vähendamine. 39 . Lindude salmonelloosid
seega väga levinud, eriti maapinnas. Vigastamata naha ja limaskesta kaudu ei ole teetanusse nakatumine võimalik. Ligi 85 % juhtudest on põhjustatud pisitraumadest. Haigestumine tekib haavas paljunevate mikroobide poolt energeetiliselt produtseeritava mürgi imendumise tagajärjel. esimesteks nähtudeks on raskendatud mälumine ja suu avamine. Edasi levib kramp üle kogu keha ja lõpptulemuseks on surm. Tänu kaitsesüstimisele on haigusnähtude esinemine väga harv. Salmonelloosid Salmonelloos on äge nakkushaigus, mis kahjustab maosooletrakti ja mille tekitajateks on Salmonella sugukonda kuuluvad mikroobid. Salmonellad on väliskeskkonnas suhteliselt vastupidavad. Temperatuuril 70 °C hävivad 5-10 minuti jooksul. Lihatükis 10-11 cm sügavuses kannatavad aga isegi keetmist. Inimene nakatub salmonelloosi saastunud liha, lihasaaduste või munade tarvitamisest. Soojas hoitavates lihaproduktides paljunevad salmonellad intensiivselt
Alljärgnevalt on toodud vaid mõningad näited olulisemate nakatumisviiside kohta. • otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
