kus võib esineda koolerat, et ära hoida haiguse teket. Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on äge soolenakkus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. See on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Riikides, kus veehügeeni tase on kõrge, düsenteeria tavaliselt levima ei hakka ja see on ainus peremeesorganism, kus loomade nakatumist avastatud ei ole. Salmonella ja kõhutüüfus on soolenakkused, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgituse tagajärg. Kõhutüüfus on aga nakkushaigus, millesse adekvaatse ravi mittesaamisel sureb kuni 30% haigestunuist. See levib peamiselt arengumaades, enam levinud
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde...
tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1. Absoluutselt patogeensed põhjustavad alati haigestumist. NT. Kõhutüüfus, malaaria, läkaköha, amöbiaas. Viiruslikud nakkushaigused gripp, leetrid, tuulerõuged, punetised. Prioonid valgulised haigustekitajad mille tekke määrab organismi oma geen ( hullulehmatõbi ) 2. Tingimisi patogeensed ehk oportunislikud mikroobid on patogeensed teatud tingimustel ( väsimus, mürgitus, ülekuumenemine )sõlttub organismi seisundist.
Roe on vedela konsistensiga ja sisaldab sageli erütrosüüte. Roojamine võib olla valulik. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetraprimiga või ampilitsiini, ofloksatsiini. 4 Kõhutüüfus Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes.
Lääne-Niiluse viiruspalaviku vastast vaktsiini ei ole. 18 KÕHUTÜÜFUS Kõhutüüfus on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus. Inimene haigestub bakteriga, kui sööb toitu või joob vett, mis on saastunud haige inimese väljaheidete või uriiniga. Bakter püsib vees või kuivanud heitveega kohtades nädalaid. Bakter võib levida ka puudutuse teel, kui haige ei ole pesnud oma käsi. Sellepärast on kõhutüüfus levinud viletsa hügieenitasemega maades, kus napib puhast joogivett nagu Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Maailmas haigestub sellesse aastas ligi 12,5 miljonit inimest. Haiguse peiteaeg on 3–60 päeva.[5] Sümptomiteks on kõrge palavik (kuni 40°C), valulik kurk, oksendamine, verepais rinnus, kõhulahtisus, lööve nahal ja nõrkus. Haigus võib kesta kuni kuus nädalat. Tüüfusesse haigestumist saab määrata väljaheidete- või vereproovi alusel. ma ravita on inimene kuude
lagunemine, äge neerupuudulikkus, palavik ning organite hulgikahjustus. Shigelloosi läbipõdemisel tekivad organismis antikehad, mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega. Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=316 Video shigelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=qkQi3kdg4Rk Kõhutüüfus Palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis
Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Haigustega võitlemisel on abiks vaksineerimine, millega luuakse kunstlikult immuunsus teatud nakkushaiguse vastu. Järgnevalt on kirjeldatud mõnede bakteriaalsete haiguste levikut, kulgemist ja profülaktikat. Kõhutüüfus Kõhutüüfus on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kõhutüüfuskpike. Mikroob on väliskeskkonnas suhteliselt hea vastupanuvõimega ning püsib väljaspool inimese organismi kaua aega eluvõimelisena, heitvetes kuni 14 päeva, seisvas vees kuni30 päeva. Suhteliselt kaua on ta eluvõimeline köögi- ja puuviljadel (5-20 päeva). Kõrge temperatuuri suhtes on ta hästi tundlik – hävib keetmisel momentaalselt. Kuumutamist talub siiski võrdlemisi hästi, hävides alles 30 minuti möödudes
Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes). Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka
Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis veel läkaköha. Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-hepatiidi, gripi, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), pneumokokk- nakkuse, puukentsefaliidi, rotaviirusnakkuse, tuulerõugete, marutõve ja menigokokk- nakkuse vastu. Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik. Nakkushaigustest lähemalt: Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka mitmeid teisi organeid. Väikelastel võib tuberkuloositekitaja põhjustada väga raskekujulist ajukelmepõletikku. Tuberkuloosi vastu manustatakse 1-5 päeva vanustele lastele BCG-vaktsiini vasaku õla piirkonda. Mõne nädala möödudes võib süstekohale tekkida sõlmeke, millest võib mõnikord erituda mäda. Süstekoht tuleks siis
Toiduhügieen Toiduainete ja vee saastumine mikroobidega On meetmete kogum, mis tuleb ette näha toidu tervislikkuse ja ohutuse INIMENE tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja ...
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L
Keeled araabia, inglise Rahaühik Jordaania dinaar (JOD) Kurss 17.5246 Usk islam (sunniidi), kristlik Ajavöönd GMT/UTC +2, suvel +3 Suunakood +962 Turismi märts-mai/september- tipphooaeg november Turismi juuli-august/ramadan madalhooaeg difteeria, teetanus, leetrid, mumps, Vaktsineerimine punetised, kollatõbi, A ja B hepatiit, marutaud, kõhutüüfus Transport Jordaania on pindalalt küllaltki väike, teekond Süüria piiripunktist Saudi piirini on autoga sõites umbes 5 tunni pikkune. Seega on sobivaimateks transpordivahenditeks bussid, marsad, taksod ja rendiautod. Hääletamine on küllaltki levinud väiksemates kohtades, kus transport pole nii tihe; küll aga ei ole naistel sobilik üksinda hääletada! Vältige sattumast tee-äärde 13:00-16:00 vahelistel kellaaegadel, mil kuumus on talumatu ning enamik inimesi peab siestat-
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest.
15-64 aastaseid: 48% (mehi 3 658 361 / naisi 3 690 373) 65-aastaseid ja vanemaid: 2,3% (mehi 159 984 / naisi 198 481) 4 Keskmine vanus on vaid 15,2 aastat (meestel 14,9 ja naistel 15,4 aastat). Keskmine oodatud eluiga ulatub 52,6 aastani (meestel 51,39 ja naistel 53,85 aastani). Peamiste nakkushaiguste riskitase on väga suur. Toidu ja vee kaudu levivad haigused: kõhulahtisus, hepatiit, kõhutüüfus, malaaria, skistosomiaasi (vees), marutaud (loomadega kokkupuutel) ning hingamisteede haigused. Kirjaoskuse määr: Kogu elanikkonnast oskavad 15-aastased ja vanemad lugeda ja kirjutada 28.7%, neist 42.9% mehed ja vaid 15.1 % naised. Haridust omandatakse keskmiselt 4 aastat (mehed 5, naised 3 aastat). Hariduse peale kulub 3,4 % SKT-st. 2007 aasta seisuga oli SKT inimese kohta 627 $. 5
olid nad maailma kolm kõige kuulsamat inimest, arvestades seda rikkuse, ajakirjanike ja publiku järgi. Inglismaa, Hispaani ja Itaalia kuningad käisid vaatamas, kui Wilbur lendab. VIIMASED AASTAD Wilbur Ükski vendades ei abiellunud. Wilbur oli kord öelnud: ,,Mul ei ole aega nii naise kui ka lennuki jaoks." Ta jäi haigeks ärireisil Bostonisse 1912. aasta aprillis, haigus tuli halva meretoidu söömisest banketil. Tagasi kodus olles, diagnoositi talle kõhutüüfus. Ta kaotas järgnevad nädalad tihti teadvuse kuni ta suri, olles sel ajal 45 aastane. Tema isa kirjutas oma päevikus tema kohta: "Lühike elu, täis kokkusattumusi, hea eneseusaldus ja tagasihoidlikkus, nähes selgelt head, järgnedes sellele sihikindlalt, ta elas ja suri." Orville sai Wrightide firma presidendiks päras Wilburi surma. Orville müüs firma maha 1915. aastal. Nende isa suri 1917. aastal unes. Orville tegi oma viimase lennu 1918. aastal. Ta läks ärist
Eutrofeerunud veekogu Päästmiseks: Vee keemiline töötlemine, Veekogu aereerimine(Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse põhjakihti, säilitades veekogu termilist kihistamist.), Veekogu sisse- ja väljavoolu Reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine Kehtestud nõuded joogiveele, Suplusveele: Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos. Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas ; Koolera, Kõhulahtisustõbi ,düsenteeriabakter, rotavirus, amobioos jne. Paratüüfus Poliomüeliit, Askarioos, Leptospiroos ja trihhotsefaloos Vee kasutamisega seotud ahigused: trahoom ehk silmamarjad(pimedaks jäämine) Vees elavad haigustekitajad: Skistosomoos(kusepõies kinnitatuna põhjustab vähki)
sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu ampitsilliini ja baktrimi. Levib Shigellaga saastunud (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Eestis oli 2003 aastal 143 shigelloosi juhtu. *Salmonella elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Salmonellal on 12 liiki ja tohutult palju serovare (kuni 2400), mida põhjustavad erinevad pinnaantigeenid. Salmonellad põhjustavad kahte tüüpi haigusi: 1. Kõhutüüfus. Tekitavad S. typhi ja S. paratyphi A. Esimesed sümptomid on palavik ja peavalu. Tüüfusetekitaja satub organismi suu kaudu, jõuab peensoolde ja tungib selle limaskesta epiteelirakkudesse ja paljuneb peensoole lümfikoes ja makrofaagides. Soole limaskesta tekivad haavandid. Levivad vere ja lümfiteede kaudu, ringlevad organeis ja jõuavad maksast sapipõie kaudu soolde tagasi. Lüüsunud rakkudest vabanev endotoksiin satub verre. Sellega kaasneb veremürgitus (septitseemia)
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
• Katalaas, superoksiid dismutaas takistavad rakusisest tapmist. • Suudab elus püsida makrofaagides, levida soolest mujale (eriti S. typhi), paljuneda Peyeri naastude M-rakkudes. Haigused. • Asümptomaatiline kolonisatsioon, eriti S. typhi ja S. paratyphiga. Põhiline reservuaar on sapipõis. Krooniline kolonisatsioon esineb <1% patsientidest, ei ole infektsiooni leviku seisukohalt oluline. • Kõhutüüfus – S. typhi, infektsioosne doos 103. • Paratüüfus – S. paratyphi. Nüüd ja edaspidi infektsioosne doos 107…8. • Paratüüfus on kõhutüüfuse pehmem vorm. Tüüfus: Vastandina teistele Salmonella-infektsioonidele läbivad siin bakterid sooleseinarakud, haaratakse makrofaagidesse. Tekitajad paljunevad makrofaagide poolt sinna kantuna maksas, põrnas, luuüdis. 10-14 päeva pärast pulkade sissesöömist tekib järjest tõusev palavik, mittespetsiifilised
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
