EESTI RAHVUSTOIDUD Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad. Üks tähtsamaid sööke on rukkileib, mis muutus omamoodi sümboliks ja musta leiba hinnatakse tänini. Lisaks leivale küpsetati karaskit, sepikut ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teravilja toit on ka kama, mida vanasti söödi hapupiimaga, kuid tänapäeval süüakse seda ka jogurti või keefiriga. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kaalikas, kapsas ja naeris. Kartul muutus eestlaste söögilaual väga oluliseks 19. sajandi lõpupoole. Munapuder ja keedetud munad olid pühapäevatoit, üldiselt olid munatoidud haruldased. Joogiks tarvitati hapupiima ja kalja, pühade korral õlut. Piimatoodetest tarvitati piima, võid ja kohupiima. Liha polnud toidulaual eriti sagedane, loom tapeti sügisel ja liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Piduroaks tehti sülti ja vorste, jõuludel söödi verivorsti ja...
maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. Klassikalised toidud Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ning näiteks kapsa ja seentega täidetud pirukad (pierogi). Wilanowi palee Varssavis Krakowi kirik Tatra mäed Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poola http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/poland/index_et.htm http://www.toidutare.ee/termin.php?id=616
Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru.
soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad. Vana komme asetada kõik pakutav söögiseltskonna ette ühekorraga (servicc a la rancaise) hakkas tasapisi taanduma. Roogasid hakati serveerima üksteise järel. Seda uut stiili, mis sai alguse rikkast ja uhkeldavast Vene õukonnast, nimetatakse service a la russe. · 19
45g......................................................................................................................... 5 Vahepala: muna praetud õliga 40g, leib 30g, kohv suhkruta 180g.........................5 Lõunasöök: hapukapsasupp vähese sealihaga 250g, hapukoor R 10% 3g, leib 34g......................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarullid riisi-segahakklihatäidisega 336g, hapukoor R 10% 28g, tatrapuder rasvata veega 90g, hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, keefir R 2,5% 180g, õun 55g, jogurt Danone Fantaasia 122g..............................................6 Laupäev, 27.02.2016.............................................................................................. 6 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kohvikoor 10g, suitsuvorst 42g, pagari-rööst (Eesti Pagar) 52g, juust (Eesti Juust) 32g, muna praetud õliga 40g
Läänemeremaade noorte pianistide konkurss toimub 27.01.2004 - 01.02.2004 a. 4 Tradisioon Poola konstitutsioon kehtib alates 1997. aastast. President valitakse rahva poolt viieks aastaks. Parlamendi alamkoja (Sejm) 460 liiget ja senati 100 liiget valitakse neljaks aastaks otsestel valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ja näiteks kapsa ja seentega Chopin, teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski täidetud pirukad (pierogi). Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja ja Krzysztof Kieslowski, meie hulgast lahkunud paavst Johannes Paulus II. 5 Rahvatantsud,Rahvapillid
soola ja musta pipart Lõika toore kapsapea küljest suured lehed (12 tk). Pane need soolaga maitsestatud vette ja keeda 5 minutit. Tõsta kapsalehed välja ja aseta nõrguma. Lõika paksud rootsukohad õhemaks. Valmista täidis. Pruunista sibul võis, sega kõik täidiseained ja maitsesta. Pane täidis kapsalehele, tõsta lehe küljed täidisele ja rulli kokku. Veereta kapsarulle jahus. Pruunista pannil ümberringi kuldpruuniks. Tõsta pruunistatud kapsarullid ahjuvormi. Lisa puljong ja küpseta 180-kraadises ahjus 20-25 minutit. Sega piim, hapukoor ja tomatipüree ning vala kapsarullidele. Küpseta veel 5-10 minutit. Serveeritakse veedelikuga.
Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne. 1980.90
· Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul (hõbesibul), salottsibul (pesasibul), pärlsibul, porru (lauk), roheline sibul (kevadsibul), talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad
4.7. Keedetud puhastatud peet ja porgand 4.8. Keedetud tükeldatud peet ja porgand 4.9. Keedetud puhastamata köögivili 4.10. Keedetud põldoad 4.11. Hautatud hapukapsas 4.12. Mulgikapsad 4.13. Hapukapsasalat 4.14. Kuumtöödeldud toidud värskest kapsast (kapsarullid, värskekapsahakklihahautis, magushapud kapsad jt) 4.15. Köögiviljatoidud liha või lihatoodetega, kala või kalatoodetega 4.16. Kapsarullid hakkliha ja köögiviljatäidisega (pooltoode) 4.17. Supipõhjad (seljanka, borsi, hernesupipõhi jt) 4.18. Köögivili taignas 4.19. Puu ja köögivilja toorsalatid, säilitusaineteta 5. JAHU, PASTA (makaroni) JA TANGUTOOTED 5.1. Pannkoogid (moosi, liha, maksa, kohupiima või õunatäidisega jt) 5.2. Keedetud riis, tatar, tangud 5.3. Keedetud makaronid jm pastatooted 5.4
mullid avanevad. Keerates peab alumine pool olema pruunikas. Vene pliinid valatakse üle sulavõiga ning serveeritakse kalamarja, soolalõhe või heeringa ja hapukoorega. Kõrvale rüübatakse pits viina. Kogustest valmib 15 tk. kapsarullid · 1 kg Valge peakapsas Lõika kapsajuurikas lühikeseks ja pane kapsapea suurde potti soolaga maitsestatud vette keema. · 1 dl Riis Eralda pealmised lehed sedamööda, kuidas need · 1 tk Sibul pehmenema hakkavad. Nõruta lehed ja lõika paksud · 300 g Hakkliha rootsukohad õhemaks. · 1 splÕli Keeda riis soolaga maitsestaud vees pehmeks.
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või ...
Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti rahvustoidud : 1 )
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsidhakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite.
Ürdikartulid: 1 kg koorega kartuleid, õli, tüümiani, meresoola, 1 kg kõrvitsat, 2 küüslauguküünt, võid, koriandriseemneid Pese kartulid puhtaks ja lõika sektoriteks. Pane kartulid ahjuplaadile, maitsesta tüümiani, õli, küüslaugu seguga. Koriandriseemned uhmerda ja raputa kõrvitsaviiludele koos õliga. Küpseta 180 kraadises ahjus kuldpruuniks. Kõige lõpuks lisa meresoola ja kartulitele võitükke. 3. KAPSARULLID 1 käharpea kapsas, 400 g sampinjone, austerservikuid või muid seeni, 1 fenkol, 3 sibulat, 2 pakki toorsuitsupeekonit, mõned salveilehed, 200 g Lepasuitsu Eesti juustu, 200 g Põltsamaa Eesti juustu, 5-6 kartulit, 350 g 35% vahukoort, soola, pipart Keeda kartulid. Eemalda kapsalehed peast. Pane kapsalehed kergelt soolatud vette 10 -15 minutiks keema. Keedetud kapsalehed lase külma vee alt läbi ja nõruta. Prae viilutatud
001 0.001 0.002 4 sidrunipipar kg 0.001 0.001 0.002 5 värske till kg 0.001 26 0.001 0.002 6 toiduõli (vormile) L 0.003 0.003 0.006 Kokku: 0.000 stamise kaal 2 neto 0.300 0.140 0.002 0.002 0.002 0.006 0.000 TOIDU NIMETUS Hautatud kapsarullid portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid 10 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 10 bruto 1 värske kapsas kg 0.234 20 0.188 2.340 2 hakkliha (jahutatud) kg 0.085 0.085 0.850 3 mugulsibul kg 0.016 16 0.014 0.160
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahend...
· Iseseisev toit 200-300g lisand prae juurde 50-150g Keetmine o Värsked kületatud konserveeritud o Järjesta tükeldatud köögiviljad keetmise aja järgi Keedetudköögiviljadtoidud o Keedetud kartul jt. o Köögiviljapudrud,püreed o Pudigud,terriinid,timbalid-vesivannil TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Hautatud köögiviljatoidud o Küüslaguraguu o Köögiviljaraguu o Kapsarullid o Ratastouille Praetud köögivil. · Toorelt või keedeltult · Praetud kartulid o Pariis · Köögiviljakotletid(pluss manna) · Kaalikad,kõrvitasad,tsukiinid · Tomatid Küpsetatud köögiviljadtoidud · Kastmega üleküpsetatud · Vormiroad · Täiteud pabrika Ühepajatoidud · Lisaks liha,kala,vorstid,pasta,seened jt. · 'tükeldus-ühesugune,ilus välimus · Potti panemine keeduaegu
Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. http://et.wikipedia
Tabel 5. Võrdlus konkurentidega Konkuren Konkureerivad ettevõtted Ettevõte tsi- Lümanda Pidula mõis Toor-ja eelised söögimaja mahetoidukohvik Pakutava Lihtsad Grilltoidud ja Mahetoidud, d tooted talutoidud- muud kohalikust toortoidud, salatid, supid, toorainest toidud koogid/tordid pannileib, allergikutele kapsarullid, (gluteenitalumatus, tuhlipuder ja laktoositalumatus) nott, hapupiima podi jt. Pakutava Turismigruppid Erinevate pidude Väiksemate d e toitlustus tellimise võimalus gruppide toitlustus. teenused Kliendil on võimalus valmistada just
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
