Õigussüsteemi üks haru Reguleerib õiguslikke suhteid Reguleerib nende kasutamist Miks vaja? Reguleerib suhteid Määrab õigused ja kohustused Ütleb, kuidas tsiviilkohtunik peaks lahendama pangandusalaseid kohtuvaidlusi Kitsam mõiste Lähtub põhimõtetest: 1. Avalikõiguslikud normid on haldusõiguse osa. 2. Reguleerib faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid. Laiem mõiste Avalikõiguslik normistik pangandusõiguse osa Reguleerib faktilisi suhteid Riiklik järelvalve riigivõimu teostav riigiasutus Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/mat.php?matid=43102&name=panga%C3%B5igus Tänan tähelepanu eest!
• Helile keskendumine • Televisooon: • Annab emotsioone edasi • Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid • Nõrkused: • Raadio: • Ainult heli • Televisioon: • Hajutab tähelepanu • Eelised pabermeedia ees • Värsked asjad palju kiiremini • Telekanalid • ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 • Raadiod • Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4, Elmar, Star FM, Uuno, KUKU, Klassika, Raadio Tallinn, Sky Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse • Eesti enda oma on Klassikatähed • Mõjutus • Väga suur • Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa • Reklaam oleneb, kas avalikõiguslik või eraõiguslik • Saatekava pannakse paika inimese päevaplaani ja põhiliste töölkäigu aegade järgi • Kui palju on vaatajaid
Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi.
vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu) Eraõiguslik-erahuvides. Liigi kohta käiva seaduse aluses loodud (osaühing, sihtasutus, mittetulundusühing, turundusühistu, aktsiaselts) Avalikõiguslik-avalikes huvides. Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald) (16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju? Subjekt-õpilane ja kool, objekt-aken, subjekti kontroll- õpilane on füüsiline isik, kool on juriidiline isik, avalikõiguslik-kuulub Tallinna linnale. Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni hüvitama. objekt/ese- see millele õigussuhe on suunatud. (laenulepingu objektiks on raha,
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patend...
Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem
2. Kui jäi kadunuks olukorras, kus oli oht elule/õnnetus - 6 kuud. 3. sõjategevus v loodusõnnetus, arvates sündmuse lõppemisest - 2a Teatud tingimustel lühem tähtaeg, sest on suurem tõenäosus, et inimene on surnud. Surnuks tunnistamine = tavaline surm Kui inimene ilmaasjata surnuks tunnistatakse, siis peab surma ümber lükkamiseks kohtusse pöörama Juriidiline isik Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik (konkreetne seadus). eraõiguslik - erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik osaühing - äriühing, kus osadeks jaotatud osakapital aktsiaselts - aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mõeldud suurema käibega tegevuseks usaldusühing - 1 osanik usaldusisik, kes ei vastuta oma varaga täisühing - võla korral vastutab oma varaga tulundusühing - äriühing, mis tegeleb liikmete tegevuse toetamisega
üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) kujunevad välja aastakümnete ja sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes. Tava ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed)
· Valimiskampaania: o Algab saadikukandidaatide registreerimisega. Registreerida võib üksikkandidaadina või erakonna nimekirjas. Iga kandidaadi pealt tuleb maksta kautsionit või allkirju.( Venemaa opositsiooni kõrvaletõrjumiseks kasutati seda põhimõtet. Öeldi, et neid allkirjastajaid reaalselt ei eksisteeri.) o Valimisprogrammide propaganda. Jälgitakse väga hoolega, et kõigil parteidel oleks võrdsed võimalused. Avalikõiguslik meedia peab andma kõigile parteidele võrdse aja ja ruumi oma põhimõtete tutvustamiseks. Parteid võivad omarahaga lisa reklaami teha, aga valimiskampaania ajal ei tohi välireklaami teha ja see pannakse tavaliselt varem üles. Peab olema avalik finantsaruandlus. o Hääletamine, millest suur osa on eelhääletamine. Valijate arv näitab võimu legitiimsust. Eestis valimisaktiivsus on tõusnud. Enamasti on valimistest
põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult... ei tagastata kui ei rahuldata või ei võta üldse
· Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu. · Autavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda · On riigi tegutsemise aluseks Loodusseadused: Ilm ning ka aastaajad Kirjutamata seadused: Tavad ja kombed (teretamine, jaanituled ja jõulud) Kirjutatud seadused: Põhiseadus, eeskirjad, tulumaks Riik mis see on? Ja kelle heaks töötab? Riigitunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna heaks. Riis koosneb territooriumist ja rahvast. Territoorium on maaala, mis allub riigi võimule. Lisaks maapinnale kuulub riigile ka maapõu ja õhuruum. Territooriumi märgitakse riigipiiriga. Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad alaliselt või ajutiselt riigis elavad inimesed. Saab veel jagada põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks. Raha on olnud üks riigi sümbolitest. Eesti vabariik taasiseseisvus 20.august 1991
Positiivne õigus objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid. Subjekt. õigus tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev. ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus )
Saksas 0,15ha. 10. Maa kui kinnisvara mõiste. Isikule kuuluvad kinnisasjad (maapinna piiritletud osa nt. maatükk koos hoonetega) ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 11. Omanikul 3 õigust maa üle ja 2 kitsendust. 3 õigust: valdamine(faktilise võimu teostamine), kasutamine(asja kasulike omaduste tarbimine), käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks) 12. Subjektide alusel omandi liigitus. Kui omand kuulub ühele isikule siis ainuomand, kui mitmele, siis ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks (sõltub kas osade suurus on kindlaks määratud või mitte) ja ühisomandiks (osad kindlaks määratud) 13. Maarendi olemus D. Ricardo ja J.H.von Thünen’i järgi. Ricardo järgi- maarent on tasu looduse hävimatute jõudude kasutamise
teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale õiguskorra nõuetele ning otstarbekuse suhtes. Avalik haldus-on asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks. Sisaldab järgmisi aspekte:organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine (riik avalik-
Tekib sünniga, lõpeb surmaga. Õigusvõime on garanteeritud põhiseaduses. Teovõime võime võtta oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi. Füüsilistel isikutel näitab see, kas isik on sotsiaalselt küps. Juriidiline isik on loodud isikud ning nad luuakse selleks, et osaleda õigussuhtes. Luuakse seadusega kindlaksmääratud viisil, on enamasti füüsiliste isikute ühendused. Juriidilised isikud jagunevad: · Avalikõiguslik. Avalikõiguslikud peavad silmas avalikku huvi, nende ülesanne on täita riigi funktsioone. Nende kaudu toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel. · Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid. · Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp,lipp,hümn). Rahva poliitilise määratluse aluseks on kodakondsus. Kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond kodanikeks, välismaalasteks e teiste riikide kodanikeks ning kodakondsuseta isikuteks, kel pole ühegi riigi kodakondsust.
12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 13. juriidiliste isikute liigid a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. b) Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalikõigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. 14. avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid Avalik-õiguslik juriidiline isik 1) On sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele
õiguse täielikul ärakasutamisel; muudel seaduses sätestatud juhtudel. 11. Mis on haldusleping ja kelle vahel see sõlmitakse? Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Haldusleping sõlmitakse mõne haldusülesande täitmise üleandmiseks. Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Üldjuhul võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Haldusorgan võib sõlmida halduslepingu üksnes oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad tema pädevuse. 12. Kellel on EV-s määruse andmise õigus?
Tööandja ei tohi aalealist tööle võtta või rakendada tööle, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab alaealisete kõlblust, sisaldab õnnetyusohte, mid aalaealine ei suuda märgata ega vältida, takistab alaealise sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist nig ohustab alaealise tervist. Alaealiste puhul on oluline, et nad peavad eelnevalt läbima arstlikku kontrolli. Tööandjaks võib olla: juriidiline isik(eraõiguslik või avalikõiguslik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik, kes võib olla tööandjaks ka siis, kui ta ettevõtjana ei tegutse. Töölepingu liigid.: Tähiajaline tähtajatu Töölepingu tingimusi võib liigitadada: töölepingu kohustuslikud tingimused ja muud/valikulised tingimused. Töölepingu koostamisel tuleks silmaspidada seda, et leping peab olema selge ja mõlemale poolele ühtviisi arusaadav (sinna ei ole vaja ümberkirjutada seadusaktide sätteid).
8 Teovõime.- isiku võime subjktiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohstusi oma tegudega omandada. 9 Deliktivõime. võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest 10 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid- Juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i. Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel. 11 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. jur isik mis on loodud erahuvides. Nt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, sihtasutus jne. 12 Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajörje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolsed või mitmepoolsed. 13 Mida tähendab tühine tehing
Miks riiki huvitab kellegi kadumine? Võib olla seotud vargusega. Riiki huvitab alles jäänud vara. § 19. Isiku surnuks tunnistamine vajalik pärimisega seotud tegevuste alustamiseks. Mis saab kui surnuks tunnistatud inimene ilmub välja? (§ 21) Tuleb pöörduda kohtu poole. Õigused taastuvad. Kui vara on edasi antud, siis tagasi ei saa, abielu ei taastu. 3.2. Juriidilised isikud seaduse alusel loodud õigussubjekt. Jaguneb: · Eraõiguslik · Avalikõiguslik Fiktsiooni teooria (huviteooria?) juriidiline isik on ettekujutus, fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri. Nt Swedbank, ülikool. Sihtvara teooria juriidiline isik on eesmärgistatud vara. Realistlik teooria füüsilist juriidilist isikut tähistavad erinevad huvid. Juriidilist iskut pole olemas, ainus kes on olemas, on füüsiline isik. Juriidiline ehk õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikus kontekstis. !!
Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe.
tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse Tööohutus ja tervisekaitse Äriühingute reorganiseerimine (kollektiivne koondamine, ettevõtte üleminek, tööandja pankrotistumine) Töötajate konsulteerimine ja informeerimine Mall Gramberg Isikud Füüsiline isik Omab õigus ja teovõimet Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt: Avalikõiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu seaduse alusel loodud juriidiline isik; Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Omab õigusvõimet. Mall Gramberg Tehing Tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
Surnukstunnistatu taasilmumisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. 2. juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, pole füüsiliselt olemasolev, on loodud õiguslikult eesmärkide saavutamiseks (saada kasumit). Eraõiguslik juriidiline isik-juriidiline isik, mis on loodud erahuvides (täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, sihtasutus, mtü). Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Avalikõiguslik juriidiline isik-juriidiline isik, mis on loodud otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik (Vabariigi Valitsus) ja kohalik omavalitsusüksus. Juriidilise isiku teooriad: 1) Fiktsiooniteooria-juriidiline isik on ettekujutus, tegelikult teda ei eksisteeri. 2) Sihtvarateooria-juriidiline isik on eesmärgistatud vara. 3) Realistlik teooria-juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristuvad teda loonud
fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .
seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. Juriidilise isiku LÕPPEMINE. 2 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ a) Juriidilise isiku lõpetamine 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalikõiguslik juriidiline isik; 3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; 5) pankroti väljakuulutamisel 6) kohtuotsuse jõustumisel , millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu. 7) kohtuotsusega sundlõpetamisega 8) muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel
andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Isiku surnuks tunnistamine. Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. JURIIDILISED ISIKUD Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik. Eraõiguslik ja avalikõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
5 By Matti `98 Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalikõigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Äriseadustik liigitab ettevõtjad: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjad- iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb. 2
asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine. (3: § 4) 2.4 Tööõigusliku suhte subjektid Töölepingu seaduse kohaselt individuaalse töösuhte subjektiks on tööanjda ja töötaja. Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. Töötaja võib üldjuhul olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Eriseadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada ka kõrgendatud vanusemäära (nt 7 president vähemalt 40-aastane isik). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. On sätestatud üldreegel, et alla 15
2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Notarite Koda Notarite Koda on avalikõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notareid on seisuga 1. jaanuar 2010 ametis 100, notarikandidaate on teenistuses 24. Notarite Koja tegevus on reguleeritud notariaadiseaduse ja Notarite Koja põhikirjaga. Notarite Koda alustas tegevust 1. novembril 1993, mil jõustus notariaadiseadus. Alates 1995. aastast on Eesti Notarite Koda Ladina
40. Tsiviilõiguse subjektid. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid sõltumata subjektist ning autonoomse meetodi alusel ehk subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised (Füüsiline isik on inimene õigussubjektina) või juriidilised isikud. Juriidilist isikud jag: 1. Eraõiguslik juriidiline isik - isikud, mis on loodud erahuvides. EJI on täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik - isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes AJI-na omades tsiviilõigusi ning kohustusi teostavad nad organite ja asutuste kaudu. 41. Äriühingute liigid ja nende üldiseloomustus (FIE,TÜ,UÜ, OÜ, AS). Äriseadustik liigitab ettevõtjad: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjad - iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb. 2
ületavad järgnevaid: 1) müügitulu või tulu 66 milj EUR 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 33 milj EUR 3) keskmine töötajate arv 1000 inimest AUDIITORKOGU Audiitorkogu tegutseb kutseühenduse pm-l korraldades audiitorite tegevust ning kaitstes nende huvisid. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüs.isikud, vandeaudiitorid vande andmise kuupäevast ja audiitorettevõtjad tegevusloa andmise kp-st. Audiitorkogu on avalikõiguslik jur.isik, kes juhindub kõigist tegevust reguleerivatest õigusaktidest, audiitorkogu organite otsustest, oma põhikirjast, rahandusministeeriumi otsustest ning heast audiitortavast. Juhatus koostab maj.aasta aruande ning esitab selle 75 päeva jooksul järelevalve nõukogule ja revisjonikomisjonile. Rev.komisjon vaatab selle läbi ning esitab oma arvamuse ning järelevalveNK esitab oma aruande. Kõik nimetatud dok-id esitab juhatus 6 kuu jooksul peale maj.aasta lõppu
Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Advokatuur Jurist- määratlemata mõiste, võin ükskõik kes ennast nimetada. Advokaat- ainult see isik, kes vastab advokatuuri seadusest määratud tingimustele ja on sooritanud advokatuurieksami. Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte. Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik. Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Eesmärk õigusteenuse osutamise korraldamine era ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest
Nõusolek vaja seaduslikult esindajalt. Kuid alaealine ei tohi teha tööd, mis: a) ületab tema kehalisi võimeid b) ohustab tema kõlblust c) sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu d) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist e) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 4. Kes võib olla tööandja Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Ka riik võib osta turult kaupu, see on eraõiguslik teguviis. Avaliku võimu kandja sissetoomine eeldab juba avaliku õiguse olemasolu. Modifitseeritud subjektiteooria selle kohaselt on avalikõiguslikud need normid, mis kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist (kui sellist modifikatsioon). Jääb probleem, et avaliku võimu kandmine tuleneb, saab tulenema avalikust õigusest ja me paneme definitsiooni sisse selle, mida defineerime. Avalikõiguslik vaidlus eelab igal juhul, et üks pooltest oleks avaliku võimu kandja. · Avaliku õiguse ja eraõiguse distsipliin Avalik õigus Riigiõigus Karistusõigus Haldusõigus hõlmab nii üldise haldusõiguse, peamiselt haldusmenetlus kui ka kõik halduse eriõigused, kogu keskkonnaõiguse, kohaliku omavalitsuse õiguse, korrakaitse õiguse. Sätestavad halduse õiguse kohtustusi Protsessiõigused
eelkõige advokaadi tagatistega ning advokaadi kohustusega anda kliendile usaldusväärset ja sõltu- matut õigusabi, olles samal ajal lojaalne ja täites konfidentsiaalsuskohustust, kaitseb advokatuur ka üldiseid õigusemõistmise huve.*22 17 A. Alvin. Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse instituut 2010, lk 7. 18 Samas, lk 26. 19 K. Merusk. Avalikõiguslik isik kehtivas õiguskorras. – Juridica 1994/4, lk 86. 20 K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. – Juridica 1996/4, lk 174. 21 G. Breban. Francuzkoe administrativnoe pravo. Moskva 1988, lk 62–68; A.-T. Kiimann. Õiguskord. Tartu 1939, lk 62. Vii- datud K. Merusk (viide 20), lk 174 kaudu. 22 Vt ka A. Alvin (viide 17), lk 18.
2) käitumiskoodeksis sisalduva kohustuse täitmata jätmine koodeksit järgima kohustunud kaupleja poolt, kui kaupleja viitab oma seotusele käitumiskoodeksiga. Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati eksitavaks ja on keelatud: 1) tõele mittevastav väide, et kaupleja on käitumiskoodeksiga liitunud; 2) tõele mittevastav väide, et käitumiskoodeksi on heaks kiitnud avalikõiguslik või muu institutsioon; 3) usaldus, kvaliteedi või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma sellekohase loata; 4) tõele mittevastav väide, et kaupleja, tema kauplemisvõtte või tema pakutava kauba või teenuse on heaks kiitnud, kinnitanud või lubanud avalikõiguslik või eraõiguslik institutsioon, või samasisulise väite esitamine heakskiiduks, kinnitamiseks või loa saamiseks vajalikele tingimustele vastamata;
Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel Tähtaja möödumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta Muul seaduse, põhikirja või ühislepinguga ettenähtud alusel 8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiliste isikute liigid. Eraõiguslik ja avalikõiguslik Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Riik 7 KOV üksus Avalikes huvides loodud juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. AS OÜ TÜ UÜ TULUNDUSÜHISTU SA MTÜ 9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Tehing.
Nende arvates on kõiges süüdi välismaalased. Kas ametlikku seisukohta tuleks kuidagi eelistada? Kolmandaks tahab see natuke lahtiseletamist saada. See viis, kuidas massimeedia jälgib täpselt sots probleeme, konflikte, normaalselt võib olla need erapooletuse reeglid isegi järgitavad, ag kui vaatadkuidas see sõnum meieni tuuakse, tegelikult see pilt saab olla üsna halb. Näide hiljuti kikas luges üht uurimustööd, kus bbc briti avalikõiguslik televisioon käsitles 80-datel aastatel tööturu konflikte, ametiühingute ja tööandjate vahel. Et bbc järgis küll neutraalsuse tasakaalutatuse reeglit, aga paraku olid asjad tehniliselt nii teostatud, et peale jäi igal juhul tööandjate sõna. Kõigepealt oli töövõtjate, ametnike arvamus. Seda tehti tööpö'latsil, müra oli palju. Ametnik oli tööriietes, mis ei mõjunud ka usaldusväärselt.
õigussubjekt ei ole. Nad võivad osaleda kõikides õigussuhetes välja arvatud rahvusvahelites suhetes. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad liigitatakse eraõiguslikukeks ja avalikõiguslasteks. Eraõiguslik juuridiline isik , kes on loodud erahuvides ja sellisteks juuridilisteks isikuteks on äriühingud eeskätt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on eeskätt riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Teine subjektiivne õigus ja kohustus on lubatud käitumisemäär ja võimalus nõuda kohustuslikult isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustlik käitumise määr. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaime või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni
vahel. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Füüsilised isikud Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 52. Tsiviilõigussuhte objektid.
on Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 12 kohaselt liikmesriikidel kohustus pidada spetsiaalametit (-agentuuri) tööstusomandiga tegelemiseks. Eestis on vastavaks asutuseks Patendiamet Majandusministeeriumi valitsusalas; eri riikides on praktika erinev (nii tegeles veel hiljuti Belgias patentidega sealne majandusministeerium, kuna kaubamärke registreeritakse Beneluxi kaubamärgiametis; Šveitsis on intellektuaalomandi instituut avalikõiguslik juriidiline isik; Saksamaa patendi- ja kaubamärgiamet tegutseb kohtuministeeriumi alluvuses; Albaanias on ta valitsuse otsealluvuses). Patendiamet peab tööstusomandi registreid, menetleb registreerimistaotlusi vastavalt liigi kohta kehtivale seadusele ning teeb kandeid tööstusomandi esemete kohta (üleandmine- assignment, litsentsimine, pantimine jne). Registreerimistaotluse menetlus on iseloomult kvaasi-juditsiaalne, mitte tavaline haldusmenetlus; seepärast Saksamaal on tööstusomandi
majandustegevuse kaudu tulu saavutamine (nt Iuridicum). Korporatiivne tuum. Asutamiseks peab olema vähemalt 2 liiget. Sellel puudub ka kapitalinõue. Erinevalt äriühingutest on siin välistatud igasuguse kasumi jaotamine mittetulundusühingu liikmete vahel. sihtasutus eraõiguslikud juriidilised isikud, millel pole liikmelisust. Vara valitsemine ja selle kasutamine. Asutatakse ühe või mitme asutaja poolt, seal peab olema põhikiri. b. avalikõiguslik juriidiline isik avalikes huvides loodud juriidiline isik. Üldistest huvides loodud kollektiivne õigussubjekt. Selle isiku loomine nõuab tema kohta käivat seadust. (TÜ seadus sai uue redaktsiooni, sellega muudeti oluliselt seaduse tasemel mõningaid TÜ toimimise reegleid. Kui varasem redaktsioon nõudis ülikooli juhtimise rektori ja ülikooli nõukogu ja ka allpool asuvate struktuuriüksuste
Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole. Miks vangilangemisel on lühem aeg? Suurem tõenäosus. Miks on tähtajad? Inimesed võivad välja ilmuda. Surnuks tunnistamisel on suur õiguslik tagajärg. Näiteks abielu lõppeb. JURIIDILISED ISIKUD Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikult, isikut kui sellist ei ole. Eraõiguslik on loodud erahuvides, Avalikõiguslik 3 juriidilise isiku määratlemise teooriat: Fiktsiooni teooria – ettekujutus, juriidiline isik on fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri (N. kelle juurde minna, kui tahan rääkida TLÜ´ga, saan rääkida ainut esindajatega, mitte jur.isiku endaga) Sihtvara teooria – juriidiline isik on eesmärgistatud vara. Orgaaniline teooria – juriidiline isik omab iseseisvaid huvisid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest (N
a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalikõiguslik korporatsioonid Avalikõiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.
ei kanta isikuna registrisse ning tal puudub täielik õigusvõime. JI eristamine asutamisel olevast JI-st- asutamisel olevat JI pole veel kantud registrisse ja puudub ka täeilik õigusvõime. JI eristamine filiaalist- filiaal (kantud äriregistrisse) on JI struktuuriüksus, mis ei oma iseseisvat õigussubjektsust ning õigusvõimet. JI liigid: 1. Eraõiguslik juriidiline isik- erahuvides loodud JI, konkreetse eraõigusliku JI seaduse alusel loodud EÕJI 2. Avalikõiguslik juriidiline isik- avalikes huvides loodud JI, konkreetse avalikõigusliku JI seaduse alusel loodud AÕJI (nt TÜ, Kaitseliit), riik ja kohaliku omavalitsuse üksus Täiendavad liigid: korporatsioonid (ühendused, mis rajanevad liikmesusel) ja asutused. EÕJI Põhitunnused: 1. Täisühing- äriühing, 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga 2
Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid a) Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea; riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil riigipeaa. b) Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, tavaliselt osalevate riikide välispoliitika koordineerimine, ühine riigikaitse ning majanduslik integratsioon. Tema riigid jäävad iseseisvateks rahvusvahelise õiguse subjektideks.
Füüsilised isikud võivad osaleda kõikides õigussuhetes, v.a rahvusvaheline õigus. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. o Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja sellisteks juriidilisteks isikuteks on äriühingud (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing). o Avalikõiguslik juriidiline isik on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (nt TTÜ loodi ülikooliseaduse alusel). 2. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. 3
sari Disappearing World – need filmid kajastasid põliselanike elu erinevatel mandritel. See oli näide, kuidas üks telekanal üritab antropoloogilist teemat tõsiselt käsitleda. Leitakse, et need filmid on päris head antropoloogilistel teemadel tehtud filmid. Üritatakse teatud stereotüüpe vältida. USAs saadete seeria Millennium, mida saatejuhina tegi pakistani-briti päritolu David Maybury-Lewis. Koosnes 10 osast (tunniajased), mida näitas ameerika avalikõiguslik TV, iga osa rääkis erinevast teemast teistsuguste kultuuride kohta. Käsitleti erinevaid teemasid – armastus, poliitiline võim – erinevate kultuuride baasil. Saadete vastuvõtt oli erinev, televisiooni vaatajatele meeldis, oli huvitav; antropoloogid nurisesid, et seal oli liiga vähe informatsiooni. Televisiooni ja antropoloogia suhe on tegelikult järjest halvemaks muutunud. Kuigi saateid on palju, siis antropoloogia
haldusakte - nimelt neid, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse vastavate normidega. Neis positiivse õiguse normides on aga sätestatud alused (juhud) ja kord (vastava haldusakti ülesanne, otstarve, sihid, vastuvõtmise ja kehtestamise menetluse alused (juhud) ja kord, täitmise alused (juhud) ja kord) (iseloomulik iseloomulik dualistlikule monarhiale ning vabariigile uuemal ajal); 4) õigusriik - st siin tohib avalikõiguslik riigi- või kohalike omavalitsuste organite süsteem tungida haldusakti regulatiivse toimega kodanike (elanike) õiguste ja huvide sfääri üksnes ühelainsal 42 eeldusel: kui see on antud valdkonna või küsimuse osas lubatud (õigustatud) kõrgema õigusjõuga normi(stiku) poolt, mis sätestab kodanike (elanike) põhiõigused ja -vabadused. Kus kodanikele ei ole
annaabi.ee 
