Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajakirjandus (0)

1 Hindamata
Punktid
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks ; Eesti 
meedia ja eetika ; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits  
1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA)
1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 
2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet

• Eksperdid ja tavainimesed
• Nt. USA ja EL, Erinevad parteid,  vanurid  ja lapsed
3)  Meelelahutus
4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi

• Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja,  Radar
• Raske eristada meelelahutusest
5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise
• Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism
•  Haridus
• Kooseluseadus, pagulasteemad
6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust
•  Uuriv   ajakirjandus , hoiab silma peal, mis toimub
• Protestist  kirjutatakse  artikkel
• nt. Egiptuses jõudsid  protestid  läbi  sotsiaalmeedia  rahvusvahelisele  tasandile
• Arvamuslood
7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas 
toimuvat
• Ühtne arusaam mingistest tegudest
• Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid  tegusid
• Positiivne kajastus nt. heategevus
• Avalikustab seda, mis ühiskonnas toimub
2. EESTI AJAKIRJANDUSEETIKA KOODEKS
• Üldised põhimõtted
• Miks on ajakirjandust vaja
• Kuidas ajakirjandus toetab ühiskonda
•  Sõltumatus
• Ajakirjanik on  erapooletu
• Ei pea kirjutama teemadest, mis lähevad tema elutõekspidamisega vastuollu
• Ajakirjanik ja informatsiooniallikas
•  Eetilised  reeglid
• Kuidas peab ajakirjanik suhtlema  allikatega
• nt. Lapsed
• Peab kinni  pidama  enda lubadustest, mis allikatele antaksa
• Vähekogenud inimesega peab olema  toetav
• Enne vestlust räägitakse üle võimalikud tagajärjed
• Poliitikuga ei pea olema toetav
• Avaldamisreegild
• Peab aru saama, kas on uudis või arvamus
• Konfliktse artikli puhul, peab kuulama ära kõik osapooled
• Ei tohi inimesi riivata
• Ei tohi käsitleda inimest kurjategijana, enne kohtu otsust
• Enesetappudest ja katsetest ei kirjutata
• Kõiki ei pea idenfitseerima
• Eraelu puutuamtus
• Fotod ei tohi eksitada
•  Viitamine
• Vastulause
• Kui kedagi on riivatud, siis on õigus vastulauseks
• Samas  kanalis
• Parandamaks faktivigu ja tsitaate
• Reklaam
• Peab olema selgelt  eristatud  ajakirjanduslikust pildist
3. EESTI MEEDIA JA EETIKA (VAATA SEDA  KOODEKSIT )
• Pole tsensuuri
• Uudised pole kallutatud
• Eksitavad pealkirjad ei ole eetilised
4. AJAKIRJANIK JA EETIKA
• Lubaduste hoidmine
• Erapooletu
• Informatsiooni tuleb kontrollida
5. REKLAAM JA EETIKA
• Mõjutamisega ajakirjanik kaasa ei lähe
• Millal on uudis ja millal arvamus
• Kui rääkida firmadega, siis mitmega
6. ALLIKATE KAITSMINE JA  TEAVITAMINE
• Peab kaitsma nõrgemat osapoolt
• nt. ohver, laps, vanur
• Kogenematule inimesele  meediast
• Isiklike andmeid avalikustada ainult siis kui on väga vajalik
• Võib ohverid muidu negatiivselt veel mõjutada
Uudis 
1. UUDISVÄÄRTUSED
•  Mõjukus
• Mõjutab kellegi elu
•  Palgad
• Värskus
• Midagi juhtus just
• Oleneb kanalist
• Ebatavalisusootamatus
• Inimene  hammustab  koera
• Oleneb kontekstist
• Prominentsus
• Osalejad on tuntud, avaliku elu tegelased
• Konfiktsus
•  Lähedus

• Geograafiline
• Emotsionaalne
• Päevakajaline
2. KÕVAD JA  PEHMED  UUDISED
• Kõvad - majandus ja poliitika
• Pehmed - kollane ajakirjandus, persoonilugu, keskendub emotsionaalsele poolele
3. KOLLANE AJAKIRJANDUS VS KVALITEETNE AJAKIRJANDUS
• Kvaliteetset uudist iseloomustab
• Läbimõeldud
• objektiivne
• esindab kõiki osapooli
• Kollast ajakirjanust iseloomustab:
• kallutatud
• subjektiivne
• esindab ühte osapoolt
• pöörab tähelepanu üleliigsetele asjadele
Intervjueerimine 
1.  EELTÖÖ
• Küsimuste välja mõtlemine
• Mida rohkem ettevalmistatud  küsimusi , seda parem tuleb  intervjuu
• Püstolreporterluses on raske varem välja mõelda
• Küsimuste  järjekord
•  Eelsoojendus  oleks hea
•  Riskiga  küsimused
• Isiklikud, valusad,  kriitilised  küsimused
• Oleneb teemast
• Peavad olema hästi läbimõeldud
•  Tausta  uurimine
2. HEA TAVA
• Lepid asjad enne kokku 
3. INTERVJUU  RISKID
• Allikas keeldub rääkimast
• Rahustad maha - räägid argistel  teemadel , meeilsed teemad
• Küsimuse teise nurga alt esitamine
• Ei vasta kõigile küsimustele
• Lähended teistmoodi
• Palub osa infost välja jätta
• Jätad välja -  varem kokku lepitud või vahetult peale selle välja ütlemist
• Olete kindel? Sellel on ju ka plusspooli
Raadio ja televisooon 
• Erinevus
• Üks on  helis  
• Teine helis ja pildis
• Sarnasus
•  Tekstile  üles ehitatud
• Tugevused
• Raadio:
• Saab aru, kas räägib tõtt või mitte - hääl väriseb, jamab
• Helile  keskendumine
• Televisooon:
• Annab emotsioone edasi
• Suudab ühendada kõik ajakirjanduslikud variandid
• Nõrkused:
• Raadio:
• Ainult heli
•  Televisioon :
• Hajutab tähelepanu
• Eelised pabermeedia ees
• Värsked asjad palju kiiremini
• Telekanalid
• ETV, ETV2, ETV+,  Kanal  2, TV3
•  Raadiod
•  Vikerraadio , Raadio 2, Raadio 4,  ElmarStar  FM,  Uuno , KUKU,  Klassika , Raadio Tallinn, Sky 
Plus
• Avalikõiguslik
• ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn
• Reklaamivaba
• Eraõiguslik
• Raha  teenimine
• Meelelahutus
• Eestis ostetakse saateid sisse
• Eesti enda oma on  Klassikatähed
• Mõjutus
• Väga suur
• Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa
• Reklaam oleneb, kas avalikõiguslik või eraõiguslik
• Saatekava pannakse paika inimese päevaplaani ja põhiliste töölkäigu aegade järgi
• Kui palju on vaatajaid
Lugude ülesehitus 
• Uudis (eespool tähtsam info)
• Pealkiri - lühike ja lööv ja  tegusõna
•  Juhtlõik  - võtab teema kokku ühe lausega
• Sisu, teemaarendus
• Taustainfo - kõige vähem olulisem info
• Intervjuu
• Soojendus
• Teemakohased küsimused
• Kokkuvõtvad küsimused
• Persoonilugu
• Iskikupära
• Kirjeldused - joonistad pildi temast
• Healoomuline
• Keskendub persoonile
• Ülesehitus sama, mis eelmisel
• Olemuslugu
• Probleem, konflikt või teema  avamine
• Palju  allikaid
• Tavainimesed
•  Spetsialistid
• Faktid, uuringud
• Neutraalne, objektiivne
• Reportaaž
• Kohapeal sündmuste kirjeldamine
• Mitmed allikad
• Osalejad
• Korraldajad
• Pealtvaatajad
• Minavormis
• Palju kireldamist
Vasakule Paremale
Ajakirjandus #1 Ajakirjandus #2 Ajakirjandus #3 Ajakirjandus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti
meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun