ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu
ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Sotsiaalsed liikumised- green peace, üleimsed, ei ole väga pikaaajalised 8. Demokraatia kui piiratud valitsemine a) Mis tähtsus on valimistel ühiskonnas? Kuidas saab rahvas riigivalitsemises kaasa rääkida? Tagada võimu regulaarne vahetumine, kui palju kaasatakse kodanikuühiskonda otsustesse. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks.
jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi nad kaitsesid poliitilise pluralismi väärtusi, olid pluralistid teadlikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puudusid traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Pluralism keskendub poliitikas ja riigivalitsemises huvigrupile kui peamisele poliitilisele tegutsejale. Eitades lihtsa valitseva eliidi või klassi eksisteerimist, vaatleb pluralism võimustruktuuri kui muutlikku või polümorfset. Ükski huvigrupp või huvigruppide koalitsioon ei saavuta alati kõike ja ei ole alati kaotaja osas. Pluralismi pooldajad arvavad, et suhteliselt nõrgad huvigrupid võivad asuda teiste gruppidega liitudesse ning seeläbi võita. Poliitiline võim pluralistlikes ühiskondades ei ole kontsentreeritud. Pluralistidele meeldib kasutada sõnu nagu vahekohtunik, arbiter,
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Kõik kommentaarid