9 klassi algmaterjal ühiskonnaks (0)

Ühiskonna sektorid ja valdkonnad
Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes.
Kodanik algatab , kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab.
Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone.
Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel:

• Elukoht
  
• Rahvus
  
• Sissetulek
  
• Elukutse
  
• Vanuse järgi
  

Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem.
Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enamjaolt erasektori pärusmaa.
Majanduse eesmärk on saada tuli, seda nimetatakse tulundussektoriks.
Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda.
Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli.
Kodanikuühiskonna alla kuuluvad: korteri- ja suvilaühistu, huvialaühendused, spordiklubid , kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud , õpilas- ja noorteorganisatsioonid , pereühendused.
Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust.
Kellest ühiskond koosneb?!
Saame ise valida, kuidas inimesi grupeerida.
Nt! Usklikeks, autoomanikeks, blondiinideks, taimetoitlasteks.
Kui tagame saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värv oluline.
Ühiskonateadustes on kindlad põhimõtted:
Vanus, sugu, rahvus, rass , elukutse, elukoht, jõukus, haridustase.
Rahvastiku struktuuri uurib rahvastikuteadus ehk demograafia .
Rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvastikurände tagajärgi nimetatakse rahvastiku iibeks.
Negatiivne iive – rahvaarv väheneb.
Positiivne iive – rahvaarv suureneb.
Eesti mees elab keskmiselt 65 aastat vanaks , eesti naine aga 76 aastat.
Rikidevahelise rände, ehk migratsiooni tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine.
Eesti rahvastik : põhirahvus – eestlased 65%, venelased 28%, ukrainlased 26%, sakslased 1,8%.
Enamik riike on tänapäeval paljurahvuslised.
Integratsioon – teiste rahvuste, kultuuride sulandumine põhirahvusega ühiskonda.
PEREKOND.
Kõige vanem nähtus ühiskonnast on perekond.
Ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Ülalpeetav perekonnas on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene.
Tööealised ja töövõimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid.
Sotsiaalne kihistus : kõrgklas, alamklass , rikkad ning vaesed.
Inimeste mitmekesised huvid!
Inimestel on erinevad huvid, mis sõltuvad sotsiaalses struktuuris, kihistuses.
Huvide mitmekesisus ehk pluralism .
Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist?
Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada?
Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia, totalitarism), organisatsioonid , kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks.
Ühe maa elanikel on palju ühist – ühine ajalugu, ühine riigikeel , kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks.
Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja.
Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk täisleppimatus. Demokraatlik politika lahendab vastuolulises ühiskonnas järgmiselt: tegutsemine seaduse, omakohus pole lubatud. Kokkulepeid tunnustavad kõik osapooled. Enamus ei tohi unustada ühiskonna vähemust. Enamusotsus on huvide arvestamise enamlevinud viis.
Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooles teevad kokkuleppe saavutamiseks järeleandmisi.
Konsensus on üksmeelne kokkulepe.
Sotsiaalsed normid – meie käitumise regulaatorid .
Seadused on vajalikus , sest:

• Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla.
  
• Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu.
  
• Autavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda
  
• On riigi tegutsemise aluseks
  

Loodusseadused:
Ilm ning ka aastaajad
Kirjutamata seadused:
Tavad ja kombed ( teretamine , jaanituled ja jõulud)
Kirjutatud seadused:
Põhiseadus, eeskirjad, tulumaks
Riik- mis see on? Ja kelle heaks töötab?
Riigitunnused on territoorium , rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna heaks.
Riis koosneb territooriumist ja rahvast. Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule.
Lisaks maapinnale kuulub riigile ka maapõu ja õhuruum. Territooriumi märgitakse riigipiiriga.
Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad alaliselt või ajutiselt riigis elavad inimesed.
Saab veel jagada põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks.
Raha on olnud üks riigi sümbolitest. Eesti vabariik taasiseseisvus 20.august 1991.aastal ja eesti kroon tuli kasutusele 1994. aastal. Eesti riik oli aastail 1940-1991 iseseisva riigina vaid juriidiliselt (de jure), mitte aga reaalselt (de facto ).
Rahvastiku poliitiise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Kaitsejõud on iga riigi kolmas põhitunnus, mis tähendab, et on riigiorganite süsteem.
Nimetan riigiorganid :
Seadusandlik võim, ehk riigikogu
Täidesaatev võim, ehk eesti vabariigi valitsus
Õigus- ja kaitseorganid ehk kohus ning politsei jne
Valitsemisülesanded:
Tagada iga inimese elu, vabadus ja omandikaitse, selleks on seadus ja riini sunniaparaat.
Osutab riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, usumärgiga tagada riigi julgeolek ja areng