Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

9 klassi algmaterjal ühiskonnaks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellest ühiskond koosneb?
  • Kuidas erinevaid huve arvestada?
  • Mis see on Ja kelle heaks töötab?

Lõik failist

Ühiskonna sektorid ja valdkonnad
Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes.
Kodanik algatab , kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab.
Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone.
Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel:
  • Elukoht
  • Rahvus
  • Sissetulek
  • Elukutse
  • Vanuse järgi

Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem.
Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enamjaolt erasektori pärusmaa.
Majanduse eesmärk on saada tuli,
9 klassi algmaterjal ühiskonnaks #1 9 klassi algmaterjal ühiskonnaks #2 9 klassi algmaterjal ühiskonnaks #3 9 klassi algmaterjal ühiskonnaks #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura Illak Õppematerjali autor
konspektid, hea õppida

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
64
pptx

ÜHISKONNAÕPETUS

ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse

Ühiskond
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Survegrupp ei haara/käsitle poliitika kõiki valdkondi, vaid käsitleb üht valdkonda või probleemi. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooriakaitse grupp ( põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, ärimeeste jne huve kaitsev grupp) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kindla sotsiaalse klassi või kategooriaga ­ nt valdkonnaks võib olla keskkonnakaitse, muinsuskaitse jms). Sotsiaalsed liikumised- green peace, üleimsed, ei ole väga pikaaajalised 8. Demokraatia kui piiratud valitsemine a) Mis tähtsus on valimistel ühiskonnas? Kuidas saab rahvas riigivalitsemises kaasa rääkida? Tagada võimu regulaarne vahetumine, kui palju kaasatakse kodanikuühiskonda otsustesse. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks.

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi nad kaitsesid poliitilise pluralismi väärtusi, olid pluralistid teadlikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puudusid traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Pluralism keskendub poliitikas ja riigivalitsemises huvigrupile kui peamisele poliitilisele tegutsejale. Eitades lihtsa valitseva eliidi või klassi eksisteerimist, vaatleb pluralism võimustruktuuri kui muutlikku või polümorfset. Ükski huvigrupp või huvigruppide koalitsioon ei saavuta alati kõike ja ei ole alati kaotaja osas. Pluralismi pooldajad arvavad, et suhteliselt nõrgad huvigrupid võivad asuda teiste gruppidega liitudesse ning seeläbi võita. Poliitiline võim pluralistlikes ühiskondades ei ole kontsentreeritud. Pluralistidele meeldib kasutada sõnu nagu vahekohtunik, arbiter,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun