1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid
Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu- kogumise ja arvepidamise tehnikad, uued sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad Absolutism kui modernsus Tänapäevase riigi Tänapäevase riigi tunnustest olemas: tunnustest puudu: Kontroll sunnivahendite Põhiseaduslikkus üle Rahvasuveräänsus Territoriaalsus Umbisikuline võim Suveräänsus Avalik bürokraatia Bürokraatia Legitiimne võim Maksustamine Kodakondsus Modernse riigi areng Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka tänapäevale Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng
tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus
institutsioone. Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik omavalitsus) Sisse kodeeritud see, et keegi on ülemus ja keegi alluv
· 1953 inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon · 2000 EuroopaLiidu põhiõiguste harta · piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise konventsioon · siseriiklikud seadused 1 Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriik on riik,kus täidetakse seadusi.Õigusriik on ettekujutis sellest,et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas seadustega. Põhiseaduslikkus põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna. 1 Esita õigusriigi tunnused. Õigusriigi tunnused: · kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid · tagatud kodanikuõigused(põhiõigused) · ühiskonnaküsimuste lahendamine üldiselt,mitte üksikjuhtumitena · seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule · riigi haldus-jakohtuvõimu põhinemine seadustel
Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld
Teine võimalus on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. b) Otsene surve Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid või ministreid, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat. Vastutasuks nõutakse oma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. 4. Demokraatliku valitsemise iseloomulikud jooned 1)tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6
· Totalitaarne riik Demokraatlik riik Eesti keeles poliitilise organisatsooni sünonüümidena kasutuses Valitsemis viisid : Presidentaalne ja parlamentaalne. Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament
põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament)
toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim)
2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 73. Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriigis täidetakse seadusi, õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat, Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk. Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. 74. Esita õigusriigi tunnused. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel
Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt
Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament.
n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus
Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine põhiseaduslikkus ehk demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise konstitutsionalism põhimõtetele seaduse menetlemine seaduse projekti ehk eelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendi poolt seadusega ettenähtud protseduuri järgi totalitaarne ühiskond, nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu,
Mida tähendab mõiste suveräänsus? - Ülimat otsustusõigust riigi territooriumil 103. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on: - Unitaarriik - Föderatsioon - Konföderatsioon 104. Mornse riigi tunnuste hulka kuuluvad: - Suveräänsus - Maksustamine - Kodakondsus 105. Absoluistliku riigi tunnused on: - Bürokraatia - Maksusüsteem 106. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on: - Unitaarriik 107. Põhiseaduslikkus .. - Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust - On modernse riigi üks põhitunnuseid 108. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? - Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle 109. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad: - Poliitiline - Sotsiaalne 110. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused: - Liikmesus - Õigused ja kohustused 111. Milline nähtus on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele
n Kodanikuõiguste, sh kodanikuvabaduste (liberaalne riik), hääleõiguse ja demokraatia laienemine demokraatlik riik) n Heaolukulutused sõjaliste asemel ja sotsiaalriik (heaoluriik) n Rahvusriikluse areng, piiritlemine, sisemine ühtlustamine ja suveräänsuse sidumine rahvusega, samas ei kattu sageli rahvusriik ja riigirahvus (nt ÜK) Modernse riigi tunnused n Kontroll sunnivahendite üle n Territoriaalsus n Suveräänsus n Põhiseaduslikkus n Umbisikuline võim n Avalik bürokraatia n Legitiimne võim n Kodakondsus n Maksustamine Sunnivahendid n Varasemates riigivormides jõukeskuste paljusus (kohalikud valitsejad, linnad jne) n Absolutismi ja moderniseerimisega keskvalitsuse vägivallamonopol, mida toetab modernne õigus n Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud registreerimine ja jälgimisvahendid n Tänapäevased väljakutsed: kuritegevus, perevägivald monopol
iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest propaganda (2) - ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism (3) - demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele rahvatulu (RT) (4) -ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu RKT(4) -rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) reform (1) - valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas
ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalturva liigid: a) sotsiaalkindlustus pensionikindlustus, see mida oled ise kogund b) sotsiaalabi see mida saad teiste rahade eest 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Valitsemine Võimude lahusus- täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud). Demokraatlik valitsemiskord=põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. A) sisulised piirangud võimuinstitutsioonidel on keelatud teha teatud asju B) protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud korda Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: · Valitsuse loomisel osalevatel parteidel peab olema parlamendi enamuse toetus ja usaldus.
Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis Modernse riigi tunnused: Kontroll sunnivahendite üle - Territoriaalsus Suveräänsus - Põhiseaduslikkus riigis selge arusaam, kuidas peaks valitsema Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Umbisikulisus
96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte
sünnipärane õigus selleks. Monarhia 1.absoluutne(Lux)võim on ühe isiku käes, tema otsutab. 2.parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa).ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik 1.presidentaalne (USA) 2.parlamentaarne(Eesti). Vabariik- Valitsemisvorm,mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted: *rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele *demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) *igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse,otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda jne.*
loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." -Struktuur- funktsionaalsele. 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus. 7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem. 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on unitaarriik. 9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid. 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? -Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle. 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand. 12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused. 13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine. 14
ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. 2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda
Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab. parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik ● Presidentaalne (USA) ● Parlamentaarne (Eesti) Vabariik - Valitsemisvorm, mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitsusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted ● rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu ● võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele ● demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) ● igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus
väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv propaganda ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud; kasutatakse ka oskussõna piiratud valitsemine, kuna seadused piiravad võimude tegevust rahvuslik kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui välismaal
Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele
10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11. Iseloomusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 12. Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi? Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele. Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse
Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim (diktatuur – PIIRAMATU) Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tule järgida seadust! Põhiseaduslik valitsemine= VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS PRESIDENTALISM JA PARLAMENTARISM Presidentalism
Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11. VALITSEMINE Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta) Protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus: · Seadusandlik võim · Täidesaatev võim · Kohtu võim
Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis – Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11. VALITSEMINE Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta) Protseduurilised piirangud – mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtu võim
Valitsemine ja avalik haldus 1. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 1.1 Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse ühtlasi selle erinevust õigusvastasest valitsemisrežiimist ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Toodud definitsioon sisaldab ka teist diktatuuri ja demokraatia olulist erinevust. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet.
Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale e monarhile Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja e monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik valitsemivorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v need moodustab parlament. Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus Osalus- ja elitaardem Osalusdemokraatia teooria rohutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Rahvas osaleb otsustusportsessis läbi valimiste. Demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga.
c. föderatsioon, d. kvaasi- e. poolföderatsioon, e. konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad: a. suveräänsus, b. maksustamine, c. kodanike sisemine konformsus, d. reformid, e. kodakondsus. 7. Millised neist tunnustest on olemas absolutistlikul riigil? a. bürokraatia b. demokraatia c. parteid d. maksusüsteem 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on loengu järgi: a. unitaarriik, b. föderatsioon, c. konföderatsioon. 9. Põhiseaduslikkus... a. tähendab põhiseaduse tõlgendamist b. Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust c. Tähendab, et igal riigil peab olema kirjutatud põhiseadus d. On modernse riigi üks põhitunnuseid 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? a. Kaasaegsetes riikides saavad valida vaid need, kes maksavad makse. b. Riik hakkas valimisõiguslikelt kümnist nõudma c. Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle d. Otsene seos puudub 11
RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusestlähtuvalt. · Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu? Lex superior derogat legi inferiori kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05: ,,Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu." Erakond on isikute vabatahtlik ühendus. Erakonna demokraatias mängib olulist rolli PS §48 lg 1 lause 2: ,,Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud."
direktiivid Parlamendiga) *Otsustab kontrollimine aluslepingutest *Teeb märkusi *Poliitika *Ühine välis- ja kandidaatriikide (Komisjoni kinnipidamist (nö konkreetsete rakendamine (nt julgeolekupoliitika staatuse andmise ametisse põhiseaduslikkus puudujääkide konkurentsipoliiti *Politsei- ning *Otsustab kõige kinnitamine / e järelvalve fn) osas ka, õigusalane koostöö põhimõttelised laialisaatmine; *Esitab väliskaubandus julge ja Järelpärimised aruandeid
aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid) Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Uurimisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve Järelvalve pädevus kuulub ühele institutsioonile, mis ei ole tavalise kohtusüsteemi osa nindg ei lahenda tavalisi õigusvaidlusi
otsustab (alati nn ametiisikute kestva võimetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 23 144. Õiguskantsler PS järelevalve Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse: tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks; tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus
,,demokraatia kooliks" · Paljud revolutsiooni juhtivad tegelased olid puritaanliku taustaga (Benjamin Franklin, Samuel ja John Adams) IV Valgustusfilosoofia (riigiteooriad): eriti Montesquieu tõlgendus SB võimude lahususe idealsest tasakaalust · Mõju eliidi hulgas · Tulemus: Ameerika ühiskonna ideaalideks kinnistuvad vabariiklus (alates 1775), vabadus (hiljem tuntud kui liberalism), (võimaluste) võrdsus, põhiseaduslikkus, aristokraatliku korruptsiooni taunimine. Revolutsiooni tähendus · Esialgu Inglise parlamendi võimu eitamine 1760. Aastast alates (maksuvaidlus) · Aasta 1775 paiku hakati loobuma truudusest SB monarhi Georg III vastu · Ameerika kogukonna lõhenemine: I Vanale korrale jäid truuks nn. Briti lojalistid (,,toorid"), keda oli 1/5 kolonistidest (mh. B.Franlini poeg): oli ka erapooletuid II Iseseisvuslased Ameerika revolutsioon 1775-83
oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla.
oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 27 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana milliste aktide suhtes PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või
taaskehtestamiseni kontinentaalliit · Kinnitatakse lojaalsust SB-le · Boikoti järele valvavad kohalikud komtieed · Tulemus: areneb uus võimustruktuur Ameeriklaste vaimsed eekujud · SB poliitiline süsteem (Locke): Inglismaa ,,Traditsioonilised" väärtused = põhiseaduslikud vabadused ja (17.saj.) vabariiklik ideoloogia · Valgustusfilosoofia riigiteooriad (Montesquieu) · Ameerika ideaalid : vabadus, võrdsus, põhiseaduslikkus · Kaks suunda: Briti lojalistid (1/5) ja patriootilised radikaalid ehk iseseisvuslased Iseseisvumisprotsess · I sõjaline kokkupõrge 1775 a. aprillis Lexingtoni külas (Bostoni lähedal): minutimehed vs briti maakaitsevägi · Sellega algab kolooniate vabadussõda (Kuni 1781) · 1775 a. augustis kuningas George III kuulutab kolooniad mässulisteks. · II kontinentaalkongress koguneb 10, mail 1775 (kuni 1776) ... organiseerib sõjaväe, mille ülemjuhatajaks saab G
96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte
ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby
struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus.
(Patterson, 2013, p. 10). Olulist rolli mängivad USAs ka demokraatia, põhiseaduslikkuse ja kapitalismi ideed, mille eesmärgiks on edendada eelnevalt mainitud väärtusi. Demokraatlikust iseloomustab riigi valimissüsteem ning võimude lahusus: nende kahe tulemusel on vaja ühel parteil omada suurt populaarsust, et võtta vastu otsuseid iseseisvalt, kuna võim on eri institutsioonide (president, Kongress ja Senat), millel on ka eraldi valimised, vahel lahutatud. (Patterson, 2008, p. 21) Põhiseaduslikkus tagab aga selle, et riigi võim oleks piiratud seaduste ja reeglistikuga viisil, et kodanikud saavad säilitada oma põhiõigused, nagu näiteks sõnavabadus. Lisaks on USAs veel seaduspära, et kõik ühiskonnaprobleemid, olgu selleks abort või keskkonnasaastatus, leiavad lahenduse läbi juriidilise süsteemi. (ibid., p. 22) Kapitalism aga aitab kaasa individualismi ja omavalitsemise ideele, kuna läbi selle on riigi
annaabi.ee 
