3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid otsuseid. Väikeriik- väike roll maailma majanduses ja ns väike. 4.Millal eksisteeris ajaloos multipolaarne süsteem? Mida see mõiste tähendab? Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju. 5.Millal eksisteeris ajaloos bipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab? Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia& Hispaania 6.Millal eksisteeris ajaloos unipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab?
NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas
Erinevad tasandid Elist ja NAFTAst alustades. Üleilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Kultuuriline ja majanduslik, üleilmsed valitsemismudelid. Maailmasüsteemid: Üldiselt eristatakse süsteeme võimukeskuste hulga alusel.. Unipolaarne e hegemooniline-Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju Bipolaarne-võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalsel Multipolaarne-võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist-, kultuurilist-ja majanduslikku mõju.
tundeid: viha ja mõistmatust. Konfliktideni viivad emotsionaalsed kokkupõrked. Inimeste erinevus väljendub ka eesmärkides. Inimese soovid ei saa alati kattuda teiste tahtmistega. Pingete põhjuseks võib saada ka rolliülesannete täitmata jätmine. Korralikult toimuvas peres on ülesanded kõikide vahel jaotatud ja aktsepteeritud. Peres võib tekitada pingeid ka võimujaotus. Näiteks võib lapse murdeeas esineda momente, kus ta püüab vanemate võimu eest põgeneda või hoopiski vabaneda sellest või siis, kui mõni pereliige tahab tõusta peres kõrgemale võimupositsioonile. Eriti häiriv on võimu kuritarvitamine ja sellega seoses inimeste ärakasutamine. Paarisuhte mittetoimimise võib põhjustada ka armukadedus. Armukadedus on emotsionaalne reaktsioon, mis tekib, kui suhet tuntakse ohustatuna
Selline seisukoht on igati loogiline ja põhjendatud. Olgu siinkohal öeldud, et Eesti-suguse väikese rahvaarvuga riigi jaoks oleks presidentaalse riigivõimu süsteemi kehtestamine ohtlik. Eelkõige seetõttu, et inimesed on poliitilisel tasandil väheharitud ja nende valimiseelistusi on lihtne manipuleerida. Lisaks puudub meil toimiva presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu kulutab enamuse oma ajast ,,niisama istumisele" samal ajal kui palk tiksub, ent just parlament on see, mis rahva esindusena reguleerib ja tasakaalustab teisi võimuorganeid. Parlament ei ole üheski riigis odav asi. Kuid iseseisvus ja vabadus ei saagi odav olla.
vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud
Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus? Millised olid peamised ideed (riigikord, võimujaotus)? 1791 aastal, Riigikord oli konstitustooniline monarhia. Seadusandlik võim-Seadusandlik kohu Täide saatev võim- kuningas Kohtuvõim-kohtunikud 8.Milles seisneb «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni» ajalooline tähtsus? *Kehtestati inimeste vabadus ja võrdsed õigused 9.Millised poliitilised jõud olid esindatud Rahvuskonvendis? *jakobiidid *soo * žirondiinid 10.Miks kehtestasid jakobiinid diktatuuri? Et päästa revulutsioon ja selle saavutusi. 11
parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia · Kõrgeim võim on rahva käes, kes selle delegeerib esindusorganitele Riigikogu. · Riigikogu valib Vabariigi Valitsuse, nimetab ametisse kõrgemaid riigiametnikke, teostab järelvalvet jne. 8 Näited: võimujaotus riigis pr es ide t n valitsus KOHTUD RIIGIKOGU RAHVAS 9 Millised võimud eksisteerivad · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Sõltumatu võim kohtud · Võimude tasakaalustaja President: kuulutab välja seadusi või lükkab need tagasi; esitab peaministri kandidaadi;
· vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused · vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi · võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi · toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine · kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid · suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist) · vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalne perekond: · puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline · suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus
teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik teadma peaks.ja vertikaalne võimujaotus (keskvalitsus vs kohalik omavalitsus) Sisse kodeeritud see, et keegi on ülemus ja keegi alluv. On see, kes saab kujundada alumise osa töökorraldust. (peab teadma)! Kuidas valitsus saab korraldada parlamenti – parlament ei saa ise algtada riigieelarvet, see tuleb valitsuse poolt algatada. Parlamenti võimalused poliitikat teha on väga väikesed. Parlamendil pole
n Laialdane levi (ligipääsetavus) n Edastatava teabe ja kultuuri kvaliteet n Piisav toetus demokraatlikule poliitilisele süsteemile n Austus kohtusüsteemi suhtes n Austus individuaalsete ja üldiste inimõiguste suhtes X Loeng Avaliku võimu harud ja institutsioonid Avaliku võimu korraldus n Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseadus-likkus), põhiseaduslikud väärtused n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt.
Jõukamad kui mittedemokraatlikud riigid Demokraatia tänased probleemid Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju) Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs KOV; ogu võimu proovitakse tuua mitte keskvalitsuse tasandile ja kujundatakse ka kohalikul tasandil teatud võimukontsenratsioon
TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu turg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. ttevõttesisese ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. turunduskeskkonna moodustavad demograafiline tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt poliitiline sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist
reeglite fookus on miinimum: korrapärane suveräänsete riikide kooseksisteerimine" Unilateraalne humanitaarne sekkumine pole legaalne, seega peaks vältima. Solidaarne rahvusvaheline ühiskond- fookuses on reeglid ning inimõiguste tagamine- uniliteraalne humanitaarne sekkumine peaks olema legaalne, R2P- kohustus Riikidevaheline süsteem ja ühiskond- on erinevad, võimu tasakaal pole nehaaniline vaid enese säilitamise poliitika tulemus. Materiaalne võimujaotus. Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused) Marksism- (kapitalismi kriitika/fookus tootmisel/ RS teooria)- Karl Marx „kommunistliku partei manifest“. Käsitleb klassi mõistet (töölisklass, eliit). Põhieeldused- poliitika kese on tootmine- võitlus selle eest, et vabastada end sotsiaalsest mõjust. Kritiseeris kapitalismi- selle järgi põhineb kahe sots klassi vastasseis (sandistav, loob sots eravõimud)
8) parteid on orienteerunud valimistele ja parlamendi kombinatsioonidele; 9) ideoloogilised probleemid on vähetähtsad; II GRUPP - Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid: 1) tegemist on massiparteiga; 2) sissetulekud sõltuvad liikmete arvust (mida rohkem liikmeid, seda rohkem raha parteil); 3) harrastatakse individuaalset liikmesolekut; 4) püüavad kaasata suuri rahvahulki; 5) tugeva administratiivse organisatsiooniga, kus esineb võimujaotus (võimu püramiid); 6) tähtsat rolli mängib ideoloogia (vähe kindlustatud elanikkonna kaitsmise põhimõte); 7) võimuvõitlus käib partei sees. III GRUPP Totalitaarsed parteid: (2009-05-22) FILM'i 11. TUND JÄTK (2009-05-25) TUNNITÖÖ: ,,Mida tähendab poliitika minule?"
kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne. Võimudistants on seotud sellega, kas organisatsiooni struktuuris domineerib võrdne või ebavõrdne võimujaotus: osades organisatsioonides kiputakse hierarhilist ebavõrdsust rõhutatama (kabinetid, sekretärid, eraldi söögisaal jms), teistes pole hierarhia küll olematu, kuid erinevusi pigem tasandatakse. Määramatuse vältimisest räägivad ranged reeglid, protseduurid ja selge tööjaotus. Organisatsioonides, kus määramatust ei peeta negatiivseks, on ametikirjeldused üldsõnalised, ühetaolisi reegleid on vähe ming oluliseks peetakse loovust ja uuenduslikkust.
3. Turunduskeskkonna olemus ja liigitumine ¤ Süstemaatiline turunduskeskkonna jälgimine paljastab probleemid ja võimalused, mis mõjutavad turundusstrateegia kujundamist. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. ¤ Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisene turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Finantsosakonna sooviks on eelarvete ning raha planeerimine võimalikult vara eelarveaasta alguses. Turundajad viljelevad sageli paindlikumat ning pikaajalisemat strateegilist perspektiivi silmas pidavat hinnakujundust. (Valmis kandma ka lühiajalist kahjumit) Ostuosakonna huvides on võimalukult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks võimalikult madala ostuhinna. See võib aga mõjuda ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ning kiirele
Inimeste e r i n e v u s väljendub ka e e s m ä r k i d e s. Inimese soovid, kas siis pikemas perspektiivis või hetkel, ei saa alati kattuda teiste tahtmistega. Pingete põhjuseks võib saada ka rolliülesannete täitmata jätmine. Hästi funktsioneerivas perekonnas on ülesanded ja käitumisviisid jaotatud ning vastastikku aktsepteeritud. Ühtlasi on rollid omavahel seotud. Kui pereliige jätab oma ülesanded täitmata, kogevad teised rahulolematust. Peres võib tekitada kokkupõrkeid ka võimujaotus. Võimu omajad on rohkem otsustamise õigust pereelu ning liikmete tegemiste üle. Tülitsetakse näiteks juhul , kui võimu omaja otsustega ei nõustuta. Eriti häiriv on v õ i m u k u r i t a r v i t a m i n e, mis tekitab teistes viha, ärritab ning alandab. Probleemiks, mis põhjustab konflikte ja ohustab läbi paarisuhte mittetoimimise pereelu, on a r m u k a d e d u s. Armukadedus on emotsionaalne reaktsioon, mis tekib, kui tuntakse suhet ohustatuna
omandiõiguslõhe (õpik lk 20) 3.Turunduskompleks: komponendid, kasutamine. Turundusmeetmestik? (klassikalise turundusmeetmestiku 4 komponenti: toode, hind, jaotus, edustus) Õpik lk 18 4.Turunduse võimalikud rollid ettevõttes. 5.Turundusosakondade juhtimisstruktuurid. 6.Ettevõttesisene keskkond: struktuur, probleemid, probleemide juhtimine. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad . (Müügi- ja turundusosakond, finantsosakond, ostuosakond, tootmisosakond, teadus-ja arendusosakond) 7.Vahendajate liigid ja tegevused. 8.Turu mõiste, määratlemine ja liigid. 9.Konkurentide liigitamise erinevad tasandid. ????? (õpik lk 74-75) 1)Vahetud konkurendid (Ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele) 2)Kaudsed konkurendid (Pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või
suuremat rolli kui ratsionaalsed org ülesehituse põhimõtted, mis sageli jätavad loomingulisuse tagaplaanile. Paljud org-d on loodud minevikuprobleemide lahendamiseks ning tulevikunägemus kaob lõpututesse pikaajalise planeerimise tegevustesse. McKinsey 7-S-raammudel(idee, et inimesed ja nende tõekspidamised kuj.org. toimimiseks vajalikud tegurid) Märksõnad: Strateegia-org eesmärkidest lähtuv süstemaatiline ressurside jagamine ja kasutamine Struktuuri mood. Võimujaotus suhetes Süsteemid-protseduurid ja protsessid teabevahetuseks, tootmiseks, planeerimiseks ja kontrolliks Stiil-juhtkonna tegutsemisviis kollektiivse panuse saavutamiseks Vilumused-ettevõtte jaoks olulised oskused ja teadmised Väärtused-org liikmete ühised arusaamad, tõekspidamised ja valikute tegemise kriteeriumid. Oivikute ja innovaatiliste ettevõtete tunnused: 1)ettevõttes ollakse orienteeritud tegutsemisele, mitte liigsele targutamisele
valitsemisel riiginõukogu, kuhu kuulusid troonipärija, mõned lähisugulastest 9 kõrgametnikud, vägede ülemjuhataja ja päikesejumala ülempreester. Tegelik võimustruktuur oli rangelt hierarhiline ja läbipaistmatu. Vastavalt inkade muistse hõimuühiskonna etnilisele ja sotsiaalsele dualismile määrati provintside valitsevatesse ametisse kaks paralleelset valitsejat, kes olid teineteisele abiks ja jälgisid teineteist. Analoogne võimujaotus valitses ilmselt ka muudes ametkondades. Keisri nõunikeks olid nelja suurprovintsi asehaldurid ja kõrgaadlikest provintsikubernerid, kes asetusid valitsushierarhiasse vastavalt oma provintside suurusele, st maksukohuslastest perede arvule, kes olid jagatud kümmekondadesse. Mitteaadlikud tohtisid täita vaid kõige madalamaid haldusülesandeid. Ametnikehierarhia paistis välja nähtavate võimusümbolite käitumise ja rõivastuse kaudu
Impersonaalne suhtlemine Administratiivse juhtimise koolkond (H. Fayol): o Keskendus org ja juhtimisele o Töötas välja juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes
probleem järgmisele põlvkonnale ettevõtmise üleandmisega: a) ei ole kellele anda, b) ei ole tahtjat, c) tahtjaid on palju aga kellele. Üldjuhul on probleem puhkuseajaga, maailmas on palju uusi ahvatlusi e. võimalusi e. variante. OMANDUS 1) Ainuomandus 2) Partnerlus 3) Ühisettevõte 4) Aktsiaselts 5) Aktsiad 1) Omanduse loomisega seotud probleemid 2) Ettevõtte jaoks vajaliku kapitali suurus 3) Jagatava kasumi suurus 4) Võimujaotus ettevõtte juhtimisel 5) Ettevõtte eluiga ja vajadus järjepidevuseks 6) Omanike vastutuse ulatus 7) Seaduslikud piirangud omandivormile 8) Maksustamine 9 asutamisprobleemid vajaliku kapitali suurus oodatava kasumi suurus ainuomandus väikeettevõtte võimujaotus omandivorm partnerlus
kontseptsioonid. 2. Turunduskeskkond Väliskeskkond (mikro- ja makrokeskkond), Turunduse planeerimise aluseks on keskkonna analüüs. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone, jõude mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Mikrokeskkond: tarnijad, konkurendid. Makrokeskkond: ühesuunaline, mõju ettevõttele. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Finantsosakond: raha planeerimine võimalikult vara eelarveaasta alguses. Kulutuste põhjendamine. Turundus paindlikum, teeb kliendile allahindlust, et tulevikus tulusid suurendada. Seob kliendi pikemaks ajaks. Ostuosakond- liigne tähelepanu hinnale. Ostud peaks olema suuremahulised standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine.
- dekoloniseerimine - kommunism ● Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis - multi- või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku majanduslikust, sõjalisest ja kultuurilisest mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt. Sageli arenevad mõjusfäärid.; Multipolaarsus on võimujaotus, kus rohkem kui kaks rahvusriiki omavad peaaegu võrdses koguses sõjalist, kultuurilist ja majanduslikku mõju (https://et.wikipedia.org/wiki/Polaarsus_rahvusvahelistes_suhetes). Sõdade puhul taandub multipolaarsus bipolaarsuseks, sest tihti “peab” kahe vahel poole
reegleid.Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? - Suureneb ametniku töö efektiivsus; Väheneb töö rutiinsus; Väheneb materiaalse stimuleerimise osakaal; Suureneb kvalifikatsioon; Suureneb vajadus suurendada töötasu; Võib suureneda kodaniku- või situatsioonikesksus; Kõige loogilisem on võrrelda organiseeritud anarhiat Mintzbergi adhokraatiaga, millega on kõige enam sarnasusjooni ja mille vastandiks on pigem tsentraliseeritud võimujaotus ja selge käsuliin organisatsioonis. - ** Mintzbergi adhokraatiaga- Peamine kordinatsiooni mehhanism on vastastikune kooskõlastamine; Organisatsiooni võtmelüli on tugipersonal /koos tegutseva tuumikuga tegev- adhokraatias; Organisatsiooni disain- tööde tugev horisontaalne spetsialiseerumine , tugev väljaõpe; Toimingud - Vähene formaliseeritus, orgaaniline, funktsioonide ja turgude järgi; Üksus on läbivalt väike; Tegevuse piiratud
jäetud üksnes poliitika kujundaja (reeglite kehtestaja) ja järelevalvaja (reeglitest kinnipidamise tagaja) roll Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused 1. Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? Kõige loogilisem on võrrelda organiseeritud anarhiat Mintzbergi adhokraatiaga, millega on kõige enam sarnasusjooni ja mille vastandiks on pigem tsentraliseeritud võimujaotus ja selge käsuliin organisatsioonis. • Organiseeritud anarhia iseloom: ◦ Välistab töötaja allumise kindlale isikule ◦ Võimaldab ise oma tööülesannete täitmise eest vastutada ◦ Võimaldab vähendada korruptsiooni ◦ Topeltkontroll ◦ Raske kehtestada formaalseid reegleid ◦ Võib suurendada kodaniku- või situatsioonikesksus ◦ Põhimõtted kindlate olukordade määratlemiseks ◦ Suureneb motiveeritus tulemustele
Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi - on reeglite summa, mis tagab pereliikmete vaheliste suhteskeemide ( kuidas, mil viisil, millal, kellega suhelda) funktsioneerimise
Tootmisjuht 1 mai Paatide valmistusmeister 6 august Alljärgnev joonis 1 iseloomustab OÜ MINIBOAT struktuuriskeemi, kuidas on jaotatud ametikohad ja kuidas võiks välja nägema hakata ettevõtte võimujaotus esialgsetel andmetel. R a i k o Z ir u l T e g e v d ir e k t o r S e k r e t ä r - r a a m a t u p i d a ja T u r u n d u s ju h t M ü ü g i ju h t T o o t m is ju h t
4. Liini- ja staabiorganisatsioon Liiniorganisatsioon ametikohad kes tegelevad vahetult põhitegevusega. Staabiorganisatsioon ametikohad tegelevad põhitegevuse ladusamaks muutmisega. Liinijuhid tootmis- ja teenindusallüksuste juhtid. Staabijuhid personalijuhid, finantsjuhid, turundusjuhid. Liini ja staabi seisukohalt 3 tüüpi organisatsioone : Masstootmisega organisatsioon töötajatel standardiseeritud ülesanded. Iseloomulik keskastme juhtide suur osakaal ja selge võimujaotus. Osakonnad on reeglina funktsionaalsed ja liinijuhte assisteerib suur hulk staabijuhte. Otsustamisõigus tsentraliseeritud üles, detsentraliseerimine on minimaalne. Selline organisatsioon töötab hästi stabiilses keskkonnas. Professionaalne organisatsioon Keskastme juhtide väike osakaal. Töötajad on kõrge professionaalsusega ja iseseisvad. Suhteliselt suur staap abistab professionaale eelkõige tehniliste tööde tegemisel. Sobib komplekssesse keskkonda.
Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa) poliitilise eliidi hulgas. Sellised poliitikud nagu Jean Monnet, Herman Van Rompuy, Guy Verhofstadt ning samuti ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kelle arvates peaks uuendama aluslepingud, mis looks poliitilise ja majandusliidu riikide föderatsiooni. Seega, mis ikka föderatsioon on ja mida ta kaasa toob? Eesmärk on püsiv poliitiline ja institutsionaalne võimujaotus Euroopa Liidu intsitutsioonide ja liikmesriikide vahel koos kontrolli- ja karistusmehhanismidega. Teisisõnu, tuleks üheselt ja selgelt kindlaks määrata, mis kuulub liidu institutsioonide pädevusse ja mis jääb liikmeriikide pädevusse. Föderaliseerumise käigub peaks ühtlustama erinevate poliitikavaldkondade riikideülesuse taseme ja riikideüleste institutsioonide pädevuse üldiselt. Näiteks Euroopa Komisjoni pädevus on suurem tollipoliitika valdkonnas kui hariduspoliitikas,
sellega oma suveräänsust. Piiratud suveräänsus on ka vasall- ja satelliitriikidel. Protektoraad on riik, mis on tekkinud vallutuste käigus. Suveräänsus on demokraatliku riigi üks peamisi tunnuseid. Rahva suveräänsus avaldub erakondade tegevuse kaudu. Suveräänsusprintsiip on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku alus. Eneseorganisatsioon Riigi olemasolu tunnuseks on toimiva riigivõimu olemasolu, mis väljendub riigivõimu täitevorganite tegevuses. Oma organisatsioon ja võimujaotus on riigi esmane tunnus. Iseseisva valitsusvõimu tunnuseks on see, et ta organisatsioon on rajatud tema enda loodud seadustele. Riigivõimu ühtsus Ei jagata mitte võimu vaid kompetentsi riigiorganite vahel. Kõrgeima võimu määrab põhiseadus- riik või rahvas. Riigiorganid Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi.
Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ise kohtuvõimu sisu ei ava, see tuleb tuletada PS-i normide mõttest ja eesmärgist. Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi):
On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja rolli. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. 1. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond, ostuosakond, müügiosakond, arendusosakond jne. 2. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu). a. Looduskeskkond moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad
Inimene on töötanud ettevõttes lihttöölisena. Hiljem sai temast selle ettevõtte direktor. * 13. Funktsionaalse käsitluse seisukohalt on sotsiaalne kihistumine 1. ebaloomulik ning seda on tarvis vähendada 2. ebaloomulik, kuid seda pole vaja vähendada 3. loomulik ja paratamatu * 14. Mikrotasandilt vaadatuna mõjutab indiviidi sotsiaalset mobiilsust eekõige 1. isiku enda võimed ja soov * 2. ühiskonna võimujaotus 3. ühiskonna struktuur 4. ühiskonna arengufaas 15. Milline alltoodust ei kuulu Antony Giddensi ühiskonna tüpoloogiasse iseloomustamaks sotsiaalset kihistumist ja ebavõrdsust. 1. Seisuslik ühiskond 2. Orjanduslik ühiskond 3. Industriaalne ühiskond * 4. Kastiühiskond 16. Vertikaalne sotsiaalne mobiilsus tähendab 1. inimeste tavalist sotsiaalset liikumist ühiskonnas 2
Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline tähendab seda, et valitsemine on tsentraliseeritud, KOV toimib keskvalitsuse haruna. Mitmetasandilisus tähendab seda, et omavalitsustel on suur otsustusõigus, valitsemine ei ole tsentraliseeritud. Suurbritannias on 2tasandiline haldusjaotus, Saksamaal 3tasandiline, Prantsusmaal aga ühetasandiline. Eesti mudel sarnaneb Suurbritanniale, sest ka meil on kahetasandiline võimujaotus. 83. Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet. Subsidaarsus e täiendavus e lähimus tähendab seda, et otsustamine toimub võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 84. Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve,
Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesisene ja ettevõtteväliseks. Ettevõtteväline turunduskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Ettevõte saab mikrokeskkonda mõjutada, kuid makrokeskkond mõjutab ettevõtet. 8. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond (raamatupidamine), ostuosakond, müügiosakond, tootmisosakond, teadus- ja arendusosakond, tippjuhtkond. Finantsosakond- vajab raha planeerimist võimalikult vara. Nõuab kulutuste põhjendamist, ülevaadet kuludest, huvituvad standardsest hinnakujundusest. Ostuosakond- tähelepanu hinnal, võimalikult suured, standardsed ja harvad materjalide ostud
On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. 11) Turundusstrateegia – „...on turundusloogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turundus-kulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kuhu arvatakse arenevat keskkonda ja konkurentsi.“ (P. Kotler). „Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine,
Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: · seadusandlikku, · täidesaatvat ja · kohtuvõimu. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS võimujaotus, mille kohaselt: · seadusandlik võim kuulub Riigikogule, · täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, · kohtuvõim kuulub kohtutele. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka lugeda: Avaliku võimu kontrolli: Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline
Pädevus: Juriidilises mõttes: õigus luua õigust Riigikorralduslikus (haldus) õiguses mõiste kitsam: milline koht või organ on määratletud täitma üht või teist ülesannet 4 liiki: - Esemeline pädevus isikule antud sisulised pädevused - Territoriaalne pädevus isiku või organiruumiline tegevusvaldkond - Institutsionaalne pädevus puudutab haldusorgani kohta haldusorganite hierarhias (vertikaalne võimujaotus haldusorganite struktuuris) - Funktsionaalne pädevus organisisene pädevuse määratlemine Haldusekandja: Juriidiline (teatud tingimustel ka füüsiline) isik, kellel on avaliku halduse ülesande teostamise pädevus (,,kannab haldust") Organitäitja: Füüsiline isik, kes täidab organi ülesandeid TEGELIKULT (kuna juriidilised isikud ja organid on abstraktsioonid ja ilma inimeste abita ei saa tegutseda) Asutus: Pole sama, mis organ
et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel: finantsosakond (raamatupidamine); ostuosakond; müügiosakond; uurimis– ja arendusosakond; tootmisosakond; tippjuhtkond jne. Nii ettevõte kui ka teised ettevõtte mikrokeskkonda kuuluvad turuosalised tegutsevad suuremate jõudude meelevallas, mis annavad ühelt poolt nii võimalusi kui ka kujutavad endast ohte. Seda nimetatakse turunduse makrokeskkonnaks.
selle muudatustes sätestatud piiridest, kuna sel juhul oleks tegu riigi kõige kõrgema seaduse rikkumisega. (samas, p. 78) Lisaks tuleb keskvalitsuste ülimuslikkuses arvestada asjaoluga, et Kongressi valitud isikud esindavad siiski oma osariiki ja selle huve ning ei saa seega alati nõus olla seadustega, mis lähevad vastuollu nende kohaliku rahva arvamusega, või küsimustega, mis kitsendavad osariigi võimu mingis kindlas valdkonnas. (Wilson, 1998, p. 54) Võimujaotus USAs on aegade jooksul läbinud mitmeid etappe, järgides murekohti, mille kohaselt üks valitsustasand on muutumas liiga tugevaks või olles vastupidiselt liiga teisest sõltuv. (D. V. Edwards, 1998, p. 86) Seega on pärast Ameerika kodusõja järgset aega, mil kujunes välja duaalne mudel, olnud föderaalsüsteem dünaamiline, liikudes aina rohkem sulandunud mudeli poole (Gitelson jt, 1996, lk. 50). Näitena dünaamilisusest võib tuua süsteemi kohandumise 1930. aastate majanduslangusega,
Kremli müüri äärde maha. Sula-aja NSVL 1953-1964 1. Stalini surma järgne „uus kurss“ 2. Hruštšovi ainuvõimu kindlustumine 3. Isikukultuse kriitika ja selle piirid 4. Rehabiliteerimine 5. Võimustruktuuri reorganiseerimine 6. Majandus 7. Kirjanduslik „sula“ ja vaimuelu 8. Kommunismi ülesehitamise utoopilised kavad 9. Välispoliitika 10. 1964.aasta „paleepööre“ Stalini surma järgne „uus kurss“ 1953 5.märtsil pandi paika uus võimujaotus. Malenkov sai MN esimeheks, tema I asetäitjateks said Beria- siseminister, Molotov- välisminister, Bulganin- kaitseminister, Kaganovitš- ilma ministri portfellita. Vorošilov sai ÜP esimeheks, Hruštšov NLKP Presiidiumi sekretäriks. Võimuvõitlus jätkus nn kollektiivse juhtkonna kattevarjus, milline idee ühiskonnale väga meeldis. 5.märtsil kinnitatud plaan oli tegelikult päriselus paika loksumata. Ei pandud paika, kes tegelikult üks riigijuht on
Rahvuskogu väljaanne. Tallinn, 1937 64. Rahvusvaheline seminar "Euroopa avaliku teenistuse süsteemide alused ja arengusuunad: võrdlev analüüs ".Seminari materjale. Euroopa Haldusjuhtimise Instituut (EIPA), Maastricht; Riigikantselei Koolituskeskus, Tallinn. Tallinn, 20.-21.jaanuar, 1994 109 65. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast. "Rahva Hääl", 1994, nr 11.-12. 1. 66. Redecke, Niels von. Kohtukorraldus ja võimujaotus demokraatlikus õigusriigis saksa seisukohast vaadatuna. "Juridica" nr 5, 1996 67. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 68. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli lektor J
Rahvuskogu väljaanne. Tallinn, 1937 112 63. Rahvusvaheline seminar "Euroopa avaliku teenistuse süsteemide alused ja arengusuunad: võrdlev analüüs ".Seminari materjale. Euroopa Haldusjuhtimise Instituut (EIPA), Maastricht; Riigikantselei Koolituskeskus, Tallinn. Tallinn, 20.-21.jaanuar, 1994 64. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast. "Rahva Hääl", 1994, nr.11.-12. 1. 65. Redecke, Niels von. Kohtukorraldus ja võimujaotus demokraatlikus õigusriigis saksa seisukohast vaadatuna. “Juridica” nr 5, 1996 66. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928 .Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr. 5-6-7, 1928 67. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994
annaabi.ee 
