1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu- kogumise ja arvepidamise tehnikad, uued sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad Absolutism kui modernsus Tänapäevase riigi Tänapäevase riigi tunnustest olemas: tunnustest puudu: Kontroll sunnivahendite Põhiseaduslikkus üle Rahvasuveräänsus Territoriaalsus Umbisikuline võim Suveräänsus Avalik bürokraatia Bürokraatia Legitiimne võim Maksustamine Kodakondsus Modernse riigi areng Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka tänapäevale Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel teguts...
· 1953 inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon · 2000 EuroopaLiidu põhiõiguste harta · piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise konventsioon · siseriiklikud seadused 1 Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriik on riik,kus täidetakse seadusi.Õigusriik on ettekujutis sellest,et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas seadustega. Põhiseaduslikkus põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna. 1 Esita õigusriigi tunnused. Õigusriigi tunnused: · kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid · tagatud kodanikuõigused(põhiõigused) · ühiskonnaküsimuste lahendamine üldiselt,mitte üksikjuhtumitena · seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule · riigi haldus-jakohtuvõimu põhinemine seadustel
Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld
Teine võimalus on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. b) Otsene surve Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid või ministreid, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat. Vastutasuks nõutakse oma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. 4. Demokraatliku valitsemise iseloomulikud jooned 1)tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6
· Totalitaarne riik Demokraatlik riik Eesti keeles poliitilise organisatsooni sünonüümidena kasutuses Valitsemis viisid : Presidentaalne ja parlamentaalne. Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev ...
toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim)
võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses. Modernne rahvusriik. Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid: Linnriigid Feodaalsüsteemid Patrimoniaalsed impeeriumid Rändrahva- või vallutusimpeeriumid Tsentraliseeritud ajaloolised bürokraatlikud impeeriumid 81. Tutvusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 82. Esita kohaliku omavalitsuse mõiste, kohaliku omavalitsuse tasandite mõiste ning põhilised kohaliku omavalitsuse korraldamise traditsioonid Euroopas. Missugusele mudelile sarnaneb Eesti tänane korraldus? Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse
Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
102. Mida tähendab mõiste suveräänsus? - Ülimat otsustusõigust riigi territooriumil 103. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on: - Unitaarriik - Föderatsioon - Konföderatsioon 104. Mornse riigi tunnuste hulka kuuluvad: - Suveräänsus - Maksustamine - Kodakondsus 105. Absoluistliku riigi tunnused on: - Bürokraatia - Maksusüsteem 106. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on: - Unitaarriik 107. Põhiseaduslikkus .. - Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust - On modernse riigi üks põhitunnuseid 108. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? - Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle 109. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad: - Poliitiline - Sotsiaalne 110. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused: - Liikmesus - Õigused ja kohustused 111. Milline nähtus on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele
n Kodanikuõiguste, sh kodanikuvabaduste (liberaalne riik), hääleõiguse ja demokraatia laienemine demokraatlik riik) n Heaolukulutused sõjaliste asemel ja sotsiaalriik (heaoluriik) n Rahvusriikluse areng, piiritlemine, sisemine ühtlustamine ja suveräänsuse sidumine rahvusega, samas ei kattu sageli rahvusriik ja riigirahvus (nt ÜK) Modernse riigi tunnused n Kontroll sunnivahendite üle n Territoriaalsus n Suveräänsus n Põhiseaduslikkus n Umbisikuline võim n Avalik bürokraatia n Legitiimne võim n Kodakondsus n Maksustamine Sunnivahendid n Varasemates riigivormides jõukeskuste paljusus (kohalikud valitsejad, linnad jne) n Absolutismi ja moderniseerimisega keskvalitsuse vägivallamonopol, mida toetab modernne õigus n Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud registreerimine ja jälgimisvahendid n Tänapäevased väljakutsed: kuritegevus, perevägivald monopol
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis Modernse riigi tunnused: Kontroll sunnivahendite üle - Territoriaalsus Suveräänsus - Põhiseaduslikkus riigis selge arusaam, kuidas peaks valitsema Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Umbisikulisus
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
sünnipärane õigus selleks. Monarhia 1.absoluutne(Lux)võim on ühe isiku käes, tema otsutab. 2.parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa).ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik 1.presidentaalne (USA) 2.parlamentaarne(Eesti). Vabariik- Valitsemisvorm,mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted: *rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele *demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) *igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse,otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda jne.*
loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." -Struktuur- funktsionaalsele. 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus. 7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem. 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on unitaarriik. 9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid. 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? -Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle. 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand. 12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused. 13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine. 14
ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. 2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda
Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab. parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik ● Presidentaalne (USA) ● Parlamentaarne (Eesti) Vabariik - Valitsemisvorm, mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitsusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted ● rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu ● võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele ● demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) ● igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele
10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11. Iseloomusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 12. Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi? Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele. Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse
Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim (diktatuur – PIIRAMATU) Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tule järgida seadust! Põhiseaduslik valitsemine= VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS PRESIDENTALISM JA PARLAMENTARISM Presidentalism
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Valitsemine ja avalik haldus 1. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 1.1 Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse ühtlasi selle erinevust õigusvastasest valitsemisrežiimist ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Toodud definitsioon sisaldab ka teist diktatuuri ja demokraatia olulist erinevust. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet.
Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale e monarhile Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja e monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik valitsemivorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v need moodustab parlament. Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus Osalus- ja elitaardem Osalusdemokraatia teooria rohutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Rahvas osaleb otsustusportsessis läbi valimiste. Demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga.
c. föderatsioon, d. kvaasi- e. poolföderatsioon, e. konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad: a. suveräänsus, b. maksustamine, c. kodanike sisemine konformsus, d. reformid, e. kodakondsus. 7. Millised neist tunnustest on olemas absolutistlikul riigil? a. bürokraatia b. demokraatia c. parteid d. maksusüsteem 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on loengu järgi: a. unitaarriik, b. föderatsioon, c. konföderatsioon. 9. Põhiseaduslikkus... a. tähendab põhiseaduse tõlgendamist b. Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust c. Tähendab, et igal riigil peab olema kirjutatud põhiseadus d. On modernse riigi üks põhitunnuseid 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? a. Kaasaegsetes riikides saavad valida vaid need, kes maksavad makse. b. Riik hakkas valimisõiguslikelt kümnist nõudma c. Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle d. Otsene seos puudub 11
RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusestlähtuvalt. · Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu? Lex superior derogat legi inferiori kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05: ,,Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu." Erakond on isikute vabatahtlik ühendus. Erakonna demokraatias mängib olulist rolli PS §48 lg 1 lause 2: ,,Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud."
direktiivid Parlamendiga) *Otsustab kontrollimine aluslepingutest *Teeb märkusi *Poliitika *Ühine välis- ja kandidaatriikide (Komisjoni kinnipidamist (nö konkreetsete rakendamine (nt julgeolekupoliitika staatuse andmise ametisse põhiseaduslikkus puudujääkide konkurentsipoliiti *Politsei- ning *Otsustab kõige kinnitamine / e järelvalve fn) osas ka, õigusalane koostöö põhimõttelised laialisaatmine; *Esitab väliskaubandus julge ja Järelpärimised aruandeid
aktide osas) korras. 10.7.3 Riigikohtu pädevus (põhiseaduslikkuse järelevalve asjade liigid) Riigikohtu pädevuses on põhiseaduse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Siin ei ole oluline mitte normi kooskõla Psga, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seotud müne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu Psga võib kaasa tuua mõne teise akti vastuoli Psga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Uurimisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve Järelvalve pädevus kuulub ühele institutsioonile, mis ei ole tavalise kohtusüsteemi osa nindg ei lahenda tavalisi õigusvaidlusi
otsustab (alati nn ametiisikute kestva võimetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 23 144. Õiguskantsler PS järelevalve Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse: tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks; tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus
,,demokraatia kooliks" · Paljud revolutsiooni juhtivad tegelased olid puritaanliku taustaga (Benjamin Franklin, Samuel ja John Adams) IV Valgustusfilosoofia (riigiteooriad): eriti Montesquieu tõlgendus SB võimude lahususe idealsest tasakaalust · Mõju eliidi hulgas · Tulemus: Ameerika ühiskonna ideaalideks kinnistuvad vabariiklus (alates 1775), vabadus (hiljem tuntud kui liberalism), (võimaluste) võrdsus, põhiseaduslikkus, aristokraatliku korruptsiooni taunimine. Revolutsiooni tähendus · Esialgu Inglise parlamendi võimu eitamine 1760. Aastast alates (maksuvaidlus) · Aasta 1775 paiku hakati loobuma truudusest SB monarhi Georg III vastu · Ameerika kogukonna lõhenemine: I Vanale korrale jäid truuks nn. Briti lojalistid (,,toorid"), keda oli 1/5 kolonistidest (mh. B.Franlini poeg): oli ka erapooletuid II Iseseisvuslased Ameerika revolutsioon 1775-83
oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla.
oleks veel tekkinud. Konkreetne kontroll toimub konkreetse kohtuasja pinnalt ja arvestab kaasuse asjaolusid. Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega. 27 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana milliste aktide suhtes PS Paragrahv 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või
taaskehtestamiseni kontinentaalliit · Kinnitatakse lojaalsust SB-le · Boikoti järele valvavad kohalikud komtieed · Tulemus: areneb uus võimustruktuur Ameeriklaste vaimsed eekujud · SB poliitiline süsteem (Locke): Inglismaa ,,Traditsioonilised" väärtused = põhiseaduslikud vabadused ja (17.saj.) vabariiklik ideoloogia · Valgustusfilosoofia riigiteooriad (Montesquieu) · Ameerika ideaalid : vabadus, võrdsus, põhiseaduslikkus · Kaks suunda: Briti lojalistid (1/5) ja patriootilised radikaalid ehk iseseisvuslased Iseseisvumisprotsess · I sõjaline kokkupõrge 1775 a. aprillis Lexingtoni külas (Bostoni lähedal): minutimehed vs briti maakaitsevägi · Sellega algab kolooniate vabadussõda (Kuni 1781) · 1775 a. augustis kuningas George III kuulutab kolooniad mässulisteks. · II kontinentaalkongress koguneb 10, mail 1775 (kuni 1776) ... organiseerib sõjaväe, mille ülemjuhatajaks saab G
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby
struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus.
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
