Automaatkäigukastid (1)

 
 
ProDiags 
 
 
Automaatkäigukastid 
 
 
 
 
Arvutiprogrammi ülesanded 
 
Õpetaja variant 
 
 
http://open.forms.fi/hmv-edu 
http://www.hmv-systems.fi 
 
2 
1. Üldist 
Automaatkäigukastide liigid 
 
Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma 
autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: 
•  astmeteta ehk CVT variaatorkastid 
•  elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid 
•  hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid 
 
Automaatkäigukastide  eeliseks  on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus.  Autojuht  
väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega.  
Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise.  
 
Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite  läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija 
vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit.  
 
Automaatkäigukasti põhikomponendid 
 
Kuigi automaatkäigukaste on eri liike, on nende üldtööpõhimõte ja üldehitus on üldjuhul sarnane.  
 
 
Automaatkäigukasti põhikomponendid on:  
•  Hüdrotrafo 
•  Õlipump 
•  Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja  pidurid  
•  Hüdroplokk  
•   Elektrooniline  juhtimissüsteem 
 
2 
3 
2.  Mehaanika  
 
1.  Mida mõjutab käiguvalitsa liigutamine? 
Käiguvalitsaga muudetakse  trossi  vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku  siibri  ja 
parkimislukusti asendit. Lisaks muudetakse käiguvalitsa asendianduri mikrolülite asendit, 
millelt  saab  juhtplokk  elektrilise signaali käiguvalitsa asendi kohta.  
 
2.  Nimeta joonisel kujutatud planetaarülekande detailid!  
 
Päikeseratas 
Kroonratas 
Satelliithammasrattad ja 
satelliitide raam 
3.  Arvuta alloleva planetaarülekande ülekandearv ja tähista  nooltega  hammasrataste 
liikumissuunad! Vedavaks osaks on satelliitide raam ja veetavaks kroonratas. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lukustatud 
 
 
 
A = Päikeser  atas 
B = Kroonrat  as 
C = Satelliiti  de raam  
ZA = 12 
ZB = 36 
 
 
i = 1/(1+12/36)  
 
i = 0,75 
 
3 
4 
4.  Mille poolest erineb mimteketteline  sidur  mitmekettelisest pidurist? 
Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti 
kerega,  siduriga  aga planetaarülekande teise liikuva osaga.  
 
5.  Mida tuleb teha uute enne paigaldamist uute hõõrdkatetega? 
Uusi hõõrdkatteid tuleb enne paigaldamist leaotada vähemalt 15 min. käigukasti õllis.  
 
6.  Nimte joonisel kujutatud piduri liik ja  selle detailid!  
Pidurilint 
Trummel  
Kolb  
Vedru 
Joonisel on kujutatud trummelpidurit. 
 
7.  Tutvu arvutiprogrammi abil planetaarkäigukasti tööpõhimõttega. Mis  hammasratas  
on planetaarülekandel P2 tagurpidikäigu korral:  
 
Vedav osa = Päikeseratas 
Lukukustatud osa = Satelliitide raam 
Veetav osa = Kroonratas 
 
8.  Mis hammasratas on planetaarülekandel P1 teise käigu korral:   
 
Vedav osa = Kroonratas 
Lukukustatud osa = Päikeseratas  
Veetav osa = Satelliitide raam  
 
 
9.  Miks võib atuomaatkäigukastiga auto bukseerimine muutuda käigukastile ohtlikuks? 
Juhul kui mootor ei tööta, siis tavaliselt ei tööta ka käigukasti õlipump. Sidurite ja pidurite 
õlitus ja jahutus võib jääda puudulikuks ning põhjutada hõõrdkatete ülekuumenemise.  
Üldjuhul on bukseerimine lubatud ainult väikese kiirusega ja lühikest teepikkust.  
 
4 
5 
 
10. Nimeta hüdrotrafo detailid! 
Pumbaratas 
Turbiiniratas  
Juhtratas ehk  reaktor  
 
11. Mis on hüdrotrafo  juhtratta  ülesanne? 
 
Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja 
pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo 
rataste mõõtmetest ja labade  kujust .  Turbiiniratta  ja pumbaratta pöördemomentide suhet 
nimetatakse  trafoteguriks  ja auto  liikumahakkamisel  on see u. 1,8…2,5.  
 
12. Mida tähendab ”hüdrotrafo lülitushetk”? 
 
Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinirataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur 
suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta  laba  
teisele küljele ja tõukama  juhtratast  turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur  avaneb  ja 
hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt  
e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks.   
 
13. Tänapäeva automaatkäigukastid on üldjuhul varustatud hüdrotrafo lukustiga. Miks?  
Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel  koormusel  pumbaratta pöörlemissagedusest u. 
5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse  suurendamiseks  on kaasaegsetele 
hüdrotrafodele lisatud lukustid.  
Lukusti  ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta 
mehaaniliselt  trafo  kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei 
toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni.  
 
14. Tutvu arvutiprogrammi või Online animatsiooni abil hüdrotrafo lukusti 
tööpõhimõttega. Kuidas liigutatakse lukusti hõõrdkattega lukustusketast? 
Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo  keret  ja kogu trafo hakkab 
pöörlema ühtse  tervikuna . Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo 
korpuses liikuva õli suunda.   
 
 
5 
6 
3. Hüdraulika 
 
15. Mille poolest erineb erinevusrõhu  regulaator  rõhuregulaatorist?  
Põhierinevus on klapi juhtimises. Rõhuregulaator reguleerib rõhku välisrõhu suhtes. 
Erinevusrõhu regulaator hoiab muutumatuna siseneva ja väljuva rõhu vahe.  
 
16. Tutvu arvutiprogrammi abil töörõhu reguleerimisega. Joonista juuresoelvale joonisele 
õli ringluse teekond kui töörõhu  juhtklappi  juhitakse 50% impulsisuhtega (PWM). 
 
 
Siniste nooltega on tähistatud juhtrõhu ja punaste nooltega töörõhu liikumisteekond.  
 
6 
7 
17. Nimeta joonisel käeshoitav detail ja kirjelda selle ülesannet! 
Käeshoitav detail on rõhuaku kolb. Rõhuakude ülesanne on leevendada sidurite ja pidurite 
lülitumishetkedel tekkivaid järske rõhu muutuseid. Rõhuakud muudavad käiguvahetuse 
sujuvamaks.  
 
 
18. Millistesse kanalitesse juhitakse töörõhk (PL) käiguvahetussiibri asendites :  
 
P = Mitte ühessegi  
R =  Kanalisse  5. 
N = Mitte ühessegi 
D = Kanalisse 4. 
2 = Kanalitesse 1. ja 4. 
L = Kanalitesse 1., 3. ja 4. 
 
 
 
 
 
 
7 
8 
19. Tutvu arvutiprogrammi või Online-animatsioonide abil käiguvahetuse 
elektromagnetklappide ja siibrite tööpõhimõttega. Nimeta joonisel tähistatud detailid! 
NB! Käiguvahetuse hüdraulika juhtimise  animatsioon  on tehtud  samast  käigukastist, mida 
on käsitletud peatükis Mehaanika / Planetaarülekanded. 
Lintpiduri (B1) juhtimise 
kolb 
Käiguvalikusiiber 
Käiguvahetussiibrid 
Käiguvahetuse 
elektromagnetklapid 
Rõhuakud 
 
 
20. Vaata ülalolevat joonist! Milliste käikude korral ei kasutata elektromagnetklappe?  
 
Tagurpidikäigu ja II käigu korral.  
 
 
21. Loetle automaatkäigukasti õli tähtsamad omadused! 
 
• 
hea  soojusjuhtivus , 
• 
-head hüdraulilised omadused, 
• 
-head määrmisomadused, 
• 
- sobivus  tihendusmaterjalidega, 
• 
-stabiilsus suures  temperatuurivahemikus  (-40...175°C) 
• 
-söövitamisvastased omadused 
• 
-vahutamisvastased omadused. 
 
8 
9 
4. Elektrisüsteem.  Seadised  
 
Automaatkäigukasti tööd juhib elektrooniline juhtplokk - TCM (Transmission Control 
Module). TCM saab tööks vajalikud andmed käigukasti anduritelt ja teistelt juhtplokkidelt. 
Neid andmeid, mis siseneved juhtplokki, nimetatakse sisendsignaalideks.  
Sisendsignaalide põhjal arvutab TCM matemaatiliselt antud hetkele sobivad tingimused ja 
juhib elektriliste signaalidega mitmete täiturseadiste (näiteks elektromagnetklappide) tööd.  
TCM võib saata infot ka teistele juhplokkidele. TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse 
väljundsignaalideks. 
 
 
22.  Allolevas  loetelus on automaatkäigukasti  sisend - ja väljundsignaalid. Erista nad 
üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris. 
Sisend-
Väljund-
 
signaal  
signaal 
Õlirõhu reguleerimine 
  
x 
Rikke signaallamp 
  
x 
Piduripedaali asend 
x 
  
Gaasipedaali  asend 
x 
  
Kiirenduslüliti asend 
x 
  
Hüdrotrafo  lukustus  
  
x 
Mootori koormus 
x 
  
Mootori pöörlemissagedus 
x 
  
Mootori pöördemomendi reguleer.  
  
x 
Vedava  võlli pöörlemissagedus 
x 
  
Veetava võlli pöörlemissagedus 
x 
  
Käiguvalitsa asend 
x 
  
Käiguvalitsa lukustus 
  
x 
Käikude valimine 
  
x 
Õli temperatuur 
x 
  
 
 
9 
10 
23. Käiguvalitsa asendiandur koosneb üldjuhul mitmes mikrolülitist. Mitu erienvat 
asendit (signaali) on võimalik edasi anda kolme mikrolüllitiga?  
 
Kaheksat. 
000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111 
 
 
24. Milliste sisendsignaalide põhjal saab juhtplokk teada hüdrotrafos toimuvast 
läbilibisemisest.  
 
Mootori pöörlemissageduse ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduse signaalide põhjal.  
 
 
25. Milleks on vaja veetava võlli pöörlemissageduse signaali?  
 
Sõidukiiruse ja käiguvahetushetke läbilibisemise määramiseks.  
 
 
26. Milleks on vaja piduripedaali asendi signaali? 
 
Hüdrotrafo lukustuse ja käiguvalitsa lukustuse  juhtimiseks  (käiguvalitsa liigutamine 
parkimisasendist teistesse asenditesse eeldab  piduripedaalile  vajutamist).  Pidurdamisel  
hüdrotrafo lukustus avaneb ja  rattad  saavad veereda vabalt. Tekib sarnane olukord, nagu 
käsikäigukastidega autodel siduripedaali allavajutamisel.  
 
27. Millal aktiviseeritakse kiirenduslülitus ( kickdown )? 
 
Siis kui autojuht vajutab gaasipedaali põhja (Üldjuhul üle 90%). 
 
28. Järgnevalt on esitletud diagnoositestriga mõõdetud käigukasti juhtploki 
sisendsignaale. Mida need tähendavad ja kust need andmed on saadud?  
a)  Accelerator Pedal  Position     32 %  
b)   Engine   Load                    35 %  
c)  Engine  Speed                 2840 RPM 
 
a) Gaasipedaali asend. Pedaali on vajutatud 32%. 
b) Mootori koormus. Mootori koormusaste on 35% (osaliselt koormatud) 
c) Mootori pöörlemissagedus on 2840 1/min.  
 
Käigukast saab juuresolevad andmed mootori juhtplokilt kas eri juhtmete või CAN võrgu 
vahendusel. Need andmed on moodustatud mootori juhtploki sisendsignaalide põhjal. 
Näiteks mootori koormus määratakse mitmete teiste andurite signaalide põhjal.  
 
10 
11 
 
29. Juuresolevad ostsillogrammid on mõõdetud käigukasti juhtplokilt kahe kanaliga 
ostsilloskoobiga. Mis signaalidega on tegemist?  
 
CAN võrgu signaalidega. Ülemine signaal on CAN-H (high) ja alumine CAN-L (low). 
 
30. Kui suure vooluga juhitakse üldjuhul käiguvahetuse elektromagnetklappe? 
 
Ligikaudu 1 A (sõltuvalt valmistajast on väikeseid erinevusi)  
 
 
31. Juuresoleval ostsillogrammil on töörõhu reguleerimise elektromagnetklapi pinge ja 
voolu graafikud. Arvuta milline on antud hetke impulsisuhe (PWM)?  
Juhtimise aeg  
 
Impulsi pikkus 
 
Impulsi pikkus = 4  ruutu  
Juhtimise aeg = 1,4 ruutu 
 
 
 
 
11 
12 
32. Millist informatsiooni  saadab  käigukasti juhtplokk mootori juhtplokile ja milleks seda 
vaja on?  
Infot käiguvalitsa ”P” ja ”N” asenditest ja käiguvahetushetkest. Käiguvalitsa ”P” ja ”N” 
asendi signaali vajatakse tühikäigu pöörlemissageduse reguleerimiseks ja mõnedel 
mudelitel käiviti juhtahela ühendamiseks/blokeerimiseks (üldjuhul on käiviti ”P” ja ”N” 
asendi lülitil eraldi vooluahel). Käiguvahetusehetke sujuvamaks muutmiseks vähendab 
mootori juhtplokk selleks ajaks mootori võimsust. Võimsuse vähendamine toimub süütehekte 
hilisemaks muutmisega või pihustatava kütusekoguse vähendamisega.  
5. Elektrisüsteem. Juhtplokk 
 
Seeles peatükis käsitleme juhtploki eri režiime, käiguvahetusloogikat, enesediagnoosi, häda- 
ja varutoiminguid ning rikkekoodidega  seonduvaid  küsimusi.  
Käigukasti juhtplokki on programmeeritud iga käiguvalitsa asendi jaoks oma programm: 
käiguvahetuse, hüdrotrafo lukustuse ja töörõhu muutmise programm. Kuid kuna autode 
kasutustingimused ja ka juhtide sõidustiilid on väga erinevad, on mõnedel käigukastidel 
lisatud veel programmide korrigeerimisvõimalused ehk režiimid.  
Näites:  Economy ,  Sport  ja  Winter . 
 
33. Kirjelda lühidalt eri käiguvahetusrežiimide omadusi!  
 
Economy: 
Economy režiimis jälgib juhtplokk eelkõige ökonoomsust, mistõttu toimub ka hüdrotrafo 
lukustamine varem.  Käiguvahetuse ajal kasutatakse siin madalamat töörõhku, mis tagab 
pehmema käiguvahetuse. 
 
Sport : 
Sport režiimis toimub käiguvahetus  suuremal  pöörlemissagedusel. Käiguvahetushetke 
määramisel  arvestab  juhtplokk eelkõige pöördemomenti ja kiirendust. Käiguvahetusel 
kasutatakse suuremat töörõhku, mistõttu toimub käiguvahetus lühema aja jooksul.  
 
Winter: 
Winter režiim on mõeldud talvel libedal teel kasutamiseks. Kaapimise vältimiseks toimub sõidu 
alustamine siin suuremal käigul. Üldjuhul saab autojuht selle režiimiga määrata ka selle, 
millise käiguga sõitu alustatakse.  
Näiteks neljakäigulisel käigukastil:  
Winter + D. Auto alustab liikumist 3. käiguga. 
Winter + 2. Auto alustab liikumist 2. käiguga ning käiguvahetust ei toimu (ei suuremale ega ka 
väiksemale käigule).  
 
34. Mida tähendab ”autojuhi sõidustiiliga kohanev programm”?  
 
Mõnedel täiustatud käigukastidel on Sport ja Economy valikuvõimalused asendatud autojuhi 
sõidustiiliga kohaneva programmiga. Need juhtplokid jälgivad autojuhi sõidustiili ja arvutavad 
antud tingimustele sobivaima käiguvahetushetke. Nendel programmidel ei ole kindlat 
käiguvahetushetke vaid see arvutatakse nn. "pehme  loogika " (fuzzy  logic ) abil. 
 
 
12 
13 
35.  Millistel  sõidutingimustel on kõige paremini tunda Sport- ja Economy- režiimide 
erinevused?  
Käiguvahetuse eri režiimide mõju on kõige paremini tunda väikse koormusega sõitmisel. Ka 
autojuhi sõidustiiliga kohaneva programmi eelised on kõige rohkem tuntavad väikese koormuse 
korral.  
 
 
36. Järgnevalt on kujutatud käigukasti õli temperatuurianduri elektriskeemi. Kuigi 
andurites on  voolutugevus  väga väike (paarkümmend mA), on diagnoosimisel vajalik 
teada  vooluahelas  kulgeva voolu suunda ja voolutugevuse muutust.  
Joonista juuresolevale joonisele voolu kulgemise suund! 
 
NTC 
 
37. Kuidas muutuvad voolu ja pinge  parameetrid ?  
 
 
Voolutugevus 
Pinge  
Temperatuuri vähenemisel 
Väheneb 
Suureneb 
Temperatuuri  suurenemisel  
Suureneb 
Väheneb 
Signaalijuhtme lühisel 
Suureneb 
Väheneb 
maandusesse  
Signaalijuhtme katkemisel 
Väheneb 
Suureneb 
Anduri maandusjuhtme takistuse 
Väheneb 
Suureneb 
ülemäärasel suurenemisel  
 
 
13 
14 
38. Mille poolest erineb olukord kus juhtplokk kasutab asendusarvu, olukorrast kus 
juhtplokk siirdub hädarežiimile? 
 
Mõne sisendsignaali puudumisel asendab juhtplokk selle asendusarvuga, milleks on 
tavaliselt signaali keskväärtus. Asendusarvu võidakse arvutada ka teiste sisendsignaalide 
põhjal. Näiteks kiirenduslülituse signaali puudumisel arvutab juhtplokk kuni rikke 
kõrvaldamiseni kiirenduslülituse hetke gaasipedaali asendi järgi. Rikke signaallamp süttib 
põlema kuid sõiduomaduste  muudatust  ei pruugi autojuht märgatagi.  
Kõiki sisendsignaale ei ole kahjuks võimalik  asendada  ega neile ka asendusarvu määrata. 
Asendamatute signaalide puudumisel siirdub juhtplokk hädarežiimile, kus käigukasti 
elektriline juhtimine lõpetatakse. Käiguvalitsaga on siis võimalik valida ainult 
tagurpidikäigu ja ühe ederpidikäigu vahel.   
 
Rikkeotsingu  alustamisel  tuleb alati kontrollida rikkekoodide olemasolu, sest osa rikkeid on 
sellised mis rikke signaallampi põlema ei panegi.  
Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust  kustutada . Seejärel teha 
kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida 
sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste  rikete  mõjutusest.  
Tasub meeles pidada, et  rikkekoodid  on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki 
arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on  suunav  tähendus ja ilma seadist 
tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks.  
 
 
On juhuseid, kus auto rikkekoodi ei näitagi või  viitab  rikkekood hoopis valele 
seadisele. Seetõttu tuleb rikkekoodi põhjal määratud rikkis seadis mõõtmise teel üle 
kontrollida.  
Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise  toitepinge - ja maandusahelate pingelangude 
kontrollimisest.  
Autole  mõjub töötamise ajal väga palju erinavaid välismõjusid:  vibratsioon , kiiresti 
muutuv temperatuur, niiskus, tolm jne. Välismõjudele on kõige tundlikumad 
elektrijuhtmed koos pistikutega.  
Kõige kiirem ja tõhusam meetod elektriahela kontrollimiseks on mõõtmine otse 
juhtploki klemmidelt. 
 
39. Tutvu EOBD ja OBD2 diagnoosisüsteemi rikkekoodidega. Mille järgi on võimalik ära 
tunda käigukastile viitavaid rikkekoode?  
 
Tavaliselt on käigukastide rikkekoodid vahemikus P07xx ... P08xx.  
 
14 
15 
6. Tehnohoole ja  rikkeotsing  
 
Automaatkäigukastidel esineb sageli rikkeid kus on väga raske määrata, kas rikke 
põhjustajaks on käigukasti mehaanika või  elektroonika .  
Sellistel puhkudel tuleks käigukastile teha kunstlikult selline  rike , mis sunniks teda minema 
hädarežiimile. Hädarežiimil elektroonilist käiguvahetuse juhtimist ei toimu ja kõik valikud 
sõltuvad ainult käiguvalitsa asendist. Juhul kui hädarežiimil toimib käigukast normaalselt, 
on viga tõenäoliselt elektroonika poolel. 
Mõnedel autodel saab käigukasti viia hädarežiimile juhtploki pistiku lahtivõtmisega (NB! 
Enne pistikute lahtivõtmist ja ühendamist tuleb süüde välja keerata!).  
 
NB! Juhul kui hädarežiimile suundumine toimub ilma juhtplokki eemaldamata, salvestub 
testimise ajal selle mälusse hulgaliselt rikkekoode. Testimise lõpetamisel tuleb need 
kustutada. 
 
40. Tutvu arvutiprogrammis näidiseks esitatud käigukasti AISIN 50-42LE hädareziimil 
kontrollimisega!  Mida peab jälgima käiguvalitsa asendites: 
 
NB! TEISTEL KÄIGUKASTIDEL VÕIB SIIN OLLA OLULISI ERINEVUSI!!. 
 
Käiguvalitsa "P" asendis: 
 
Käiguvalitsa "P" asendis peab mootor töötama ilma koormuseta ja jõuülekanne peab olema 
mehaaniliselt lukustatud (kontrolli väikesel kallakul). 
 
Käiguvalitsa "R" asendis: 
 
Käiguvalitsa "R" asendisse liigutamisel peab peale väikest viivitust toimuma  tavalisest  natukene 
tugevam käiguvahetusnõksatus ja auto peab alustama juba mootori tühikäigul tasast 
tagurpidiliikumist. Tugevam nõksatus käiguvahetusel on tingitud asjaolust, et hädarežiimil ei toimu 
töörõhu reguleerimist. 
 
Käiguvalitsa "N" asendis: 
 
Käiguvalitsa "N" asendis peab saama autot vabalt liigutada edasi-tagasi. Mootori 
pöörlemissageduse  suurendamine  ei tohi mõjutada käigukasti tööd. 
 
Käiguvalitsa "D" ja "3" asendis: 
 
Käiguvalitsa "D" ja "3" asendites peab käigukast lülituma neljandale käigule. Käigu sisselülitumise 
hetkel toimub tühikäigu pöörlemissageduses väikene jõnksatus ja auto peab alustama  aeglast  
liikumist. 
 
Käiguvalitsa "L" asendis: 
 
Käiguvalitsa "L" asendis peab käigukast lülituma kolmandale käigule. Sõidu ajal on käiguvalitsa 
liigutamisel tunda tavalisest  suuremaid  jõnksatusi, mis on tingitud asjaolust, et hädarežiimis ei 
toimu töörõhu reguleerimist. 
 
 
15 
16 
 
Lülitumisaja kontrollimine 
 
41. Käiguvalitsa liigutamisel "N" asendist "R" või "D" asendisse toimub käigu sisselülitus 
peale väikest viivitust (sidurite ja pidurite õliga täitumise aeg). Kui pikk on normaalne 
lülitusaeg? Millele viitab ettenähtust pikem lülitusaeg? 
 
Normaalse lülitusaja pikkus on "D" asendis u. 1 s ja "R" asendis u. 1,5 s.  
Pikem lülitusaeg viitab käigukastisisestele õlileketele ning siduri- ja piduriketaste kulumisele.  
NB! Testi  eelduseks  on, et mootor ning käigukast on normaalsel töötemperatuuril ja tühikäigu 
pöörlemissagedus õige. 
 
 
 
16 
17 
 
 
42. Kuidas ja millistel tingimustel tuleb kontrollida automaatkäigukasti õli? 
•  Auto peab olema horisontaalsel pinnal. 
•  Õli temperatuur peab olema 70…80°C. 
•  Hüdrotrafo ja õlikanalid peavad olema õliga täidetud. Nende täitmiseks tuleb 
liigutada käiguvalitsat läbi kõikide  asendite  asendisse „N“ või „P“: 
•  Kontrollimisel säilitada puhtust ja vältida tolmu sattumist käigukasti.  
 
43. Miks ei tohi olla õli  tasapind  ettenähtust väiksem?  
Ettenähtust väiksema õli koguse juures imeb õlipump koos õliga ka õhku. Kuna  vedelikus  
sisalduvad õhumullid on kergesti kokkusurutavad siis käigukasti töötamisel õlirõhk 
muutub. See põhjustab häireid käiguvahetuses ja sidurite libisemist ning ülekuumenemist.  
 
 
44. Miks ei tohi olla õli tasapind ettenähtust suurem?  
Ettenähtust suurema õli koguse juures „peksavad“  hammasrattad  õli vahtu. Vahutav õli 
sisaldab õhumulle mistõttu lõpptulemus on  samasugune  nagu ettenähtust väiksema 
õlikoguse juureski.  
 
 
 
45. Allolevas tabelis on toodud rõhu mõõtmiste tulemused. Millised  rikked  võisid seda 
põhjustada? 
 
 
Õlipumba rike 
 
Töörõhk on liiga madal 
Käigukastisisene õlileke 
 
kõikides asendites 
Rõhuregulaatori rike 
 
Õlifilter ummistunud 
  Tühikäigu 
Töörõhk on liiga madal 
Käigukastisisene õlileke peale 
pöörlemissagedusel 
ainult ühes asendis 
käiguvahetussiibrit – sidurites/pidurites. 
 
Gaasipedaali asendisignaal vale 
 
Töörõhk on liiga kõrge 
Õli temperatuurisignaal vale 
 
Viga juht- või töörõhu reguleeringus 
 
Gaasipedaali asendisignaal vale 
 
Töörõhk on liiga madal 
Käigukastisisene õlileke 
 
Viga juht- või töörõhu reguleeringus 
  Gaasipedaal põhjas 
Pöörlemissagedus on liiga 
Hüdrotrafo rike 
 
kõrge 
Planetaarülekande siduri või piduri rike* 
 
Pöörlemissagedus on liiga 
Mootori võimsus liiga väike 
madal 
Hüdrotrafo rike 
 
17 
18 
 
46. Kontrollsõidu ajal avastad, et auto ei seisa ”P” asendis paigal. Milline rike võib olla 
selle põhjuseks? 
•  Valesti reguleeritud või rikkis käiguvalitsa tross või  hoovastik  
•  Parkimislukusti riei 
 
 
47. Kontrollid bensiinimootoriga mehaaniliselt juhitava gaasiklapiga autot. Mida tuleb 
gaasiklapi juures kontrollid? 
Gaasiklapp peab liikuma kergelt, ilma gaasiklapi  kere  külge takerdumisteta.  
Gaasiklapp peab liikuma kuni piirelini. Trossi pikkus ei tohi piirata gaasiklapi liikumist. 
Trossile peab jääma väike vabakäik.  
 
 
48. Mida tuleb jälgida käiguvalitsa trossi pikkuse reguleerimisel? 
Enne trossi pikkusereguleerimist tuleb veenduda, et käiguvalitsa ja –siibri asendid oleksid 
omavahelvastavuses. Trossile peab jääma peale reguleerimist väike vabakäik. 
 
 
49. Kirjuta ingliskeelsetele terminitele eestikeelsed vasted! 
 
A/T mode  Switch           
Käiguvahetusrežiimi ümberlüliti 
Accelerator Pedal Position   
Gaasipedaali asend 
ATF Temperature              
Käigukasti õli temperatuur 
Battery   Voltage              
Aku pinge 
Brake  Switch               
Piduripedaali lüliti 
Down  shift                     
Käiguvahetus väiksemale 
Emergency mode         
Asendusarvu kasutamine 
Engine Load                 
Mootori koormus 
Engine Speed                
Mootori pöörlemissagedus 
Kickdown                         
Kiirenduslülitus 
Kickdown Switch         
Kiirenduslüliti 
Limp -home               
Hädarežiim 
Output Shaft Speed           
Veetava võlli pöörlemissagedus  
Park/ Neutral  Switch      
P/N asendite lüliti 
Pressure  Control  Solenoid    
Töörõhu reguleerimise elektromagnetklapp 
Selector  Lever  Position 
Käiguvalitsa asend 
Self-diagnosis lamp          
Rikke signaallamp 
Shift Solenoid A               
Käiguvahetuse elektromagnetklapp A 
Shift Solenoid B               
Käiguvahetuse elektromagnetklapp B 
Shift Solenoid C               
Käiguvahetuse elektromagnetklapp C 
Torque Converter Clutch Solenoid   Hüdrotrafo lukusti elektromagnetklapp 
Turbine /Input Shaft Speed   
Turbiini /vedava võlli pöörlemissagedus 
Up shift                        
Käiguvahetus suuremale 
Vehicle  Speed               
Sõidukiirus 
 
 
18 
19 
7. Online -harjutused 
 
Järgnevate ülesannete tegemiseks vajad sa internetiühendust ja arvutit milles on Macromedian  Flash  
Player 5 või selle  uuem   versioon . Vajadusel saad selle vabavarana Macromedia kodulehelt: 
www.macromedia.com   
 
Online-materjalid leiad aadressilt: www.hmv-systems.fi/training/at 
 
50. Vali Online- materjalidest  "Tehtävä 53".   
Klient   kurdab : "Auto vahetab mõnikord ootamatult käiku ja siis põleb ka rikke 
signaallamp” . Simuleeritud olukkord vastab rikke esinemise hetkele. Leia rike ja 
põhjenda oma arvamust!  
 
Viga on vedava võlli pöörlemissagedusanduris või selle vooluahelas (B1). Anduri signaali 
puudumisel läheb juhtplokk hädarežiimile. Hädarežiimil lülitub käigukast käiguvalitsa 
asendile vastavale käigule. 
 
 
51. Vali Online-materjalist "Tehtävä 54".  
Klient kurdab: "Käigukasti lülitus otseülekandele ei toimi enam nii nagu varem. 
Ülejäänud asjad töötavad normaalselt.."  
Simuleeritud olukkord vastab rikke esinemise hetkele. Leia rike ja põhjenda oma 
arvamust!  
 
Piduripedaali lülitilt (S1) tuleb pidev pinge. See väldib hüdrotrafo lukustamise. 
Piduripedaali lülitis on lühis või on see valesti reguleeritud.  
 
52. Vali Online-materjalist "Tehtävä 55".  
Klient kurdab: " Hommikul  tööle minnes töötab auto algul normaalselt. Mene kilomeetri 
pärast süttib signaallamp ja hüdrotrafo ei lukustu. Mõne minuti möödudes viga kaob ja 
kõik töötab jälle pikka aega ilusti”  
Simuleeritud olukkord vastab rikke esinemise hetkele. Leia rike ja põhjenda oma 
arvamust!  
 
Käigukasti temperatuurianduris või selle vooluahelas on  60°C juures  katkestus . 
Signaalipinge tõuseb 5V. Põhjuseks on tõenäoliselt oksüdeerunud ühendus või anduri rike.   
 
 
53. Vali Online-materjalist "Tehtävä 56". 
Klient kurdab: ”Auto käitub  imelikult . Auto on käinud juba mitmes remonditöökojas, iga 
kord on esinenud hulgaliselt rikkekoode ja  vahetatud  osi. Midagi oluliselt paremaks 
läinud ei ole. Hetkelgi näitavad rikkekoodid: õli temperatuuriandur, vedava võlli 
pöörlemissagedus, veetava võlli pöörlemissagedus.” 
Simuleeritud olukkord vastab rikke esinemise hetkele. Leia rike ja põhjenda oma 
arvamust!  
 
Pingelang juhtploki signaalimaanduse ahelas. Pingelang tekitab häireid väikese vooluga 
töötavate seadiste töös.  
 
19