Siniste nooltega on tähistatud juhtrõhu ja punaste nooltega töörõhu liikumisteekond. 6 7 17. Nimeta joonisel käeshoitav detail ja kirjelda selle ülesannet! Käeshoitav detail on rõhuaku kolb. Rõhuakude ülesanne on leevendada sidurite ja pidurite lülitumishetkedel tekkivaid järske rõhu muutuseid. Rõhuakud muudavad käiguvahetuse sujuvamaks. 18. Millistesse kanalitesse juhitakse töörõhk (PL) käiguvahetussiibri asendites : P = Mitte ühessegi R = Kanalisse 5. N = Mitte ühessegi D = Kanalisse 4. 2 = Kanalitesse 1. ja 4. L = Kanalitesse 1., 3. ja 4. 7 8 19. Tutvu arvutiprogrammi või Online-animatsioonide abil käiguvahetuse
Audi toob käesoleval aastal turule seitsmekäigulise S tronic käigukasti. Uus kõrgtehnoloogiline kahe siduriga käigukast sobib pikipaigaldusega mootoritega nelikveolistele autodele ning võimaldab kasutada maksimaalset pöördemomenti kuni 550 Nm ning seda isegi 9000 p/min juures. Seega on uut ülikiiret käigukasti võimalik kasutada ka suurema osa Audi sportlike mudelite jõuülekandena. S tronic käigukasti erinevus ja eelis manuaalse käiguvahetuse ning tiptronic automaatkasti ees on käiguvahetuse kiirus. Tänu kahele sidurile suudab S tronic käigukast vahetada käike kiiremini mistahes autojuhist, tehes seda sealjuures ilma veojõudu katkestamata. Lisaks paremale kiirendusele aitab uus S tronic käigukast tagada ka väiksema kütusekulu. Uus seitsmekäiguline S tronic käigukast pakub juhile võimaluse valida käiguvahetusdünaamikat kahes reziimis. Käigukastil on tavaprogramm ehk D (Drive) ning sportlik S (Sport) käiguvahetusreziim
Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit Joonis 1. Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Joonis 2
Robotkäigukast Poolautomaatne käigukast (robotkäigukast) on käigukast, kus kasutatakse sensoreid, andureid ning elektrimootoreid käigu vahetamiseks. Seetõttu kaob vajadus siduripedaali järele, sest automaatika hoolitseb käiguvahetuse eest. Siiski pole tegu automaatkäigukastiga, sest sidur on olemas ning juht saab käiku ka ise vahetada. Automaatika võtab käigu vahetamisel arvesse mootori pöördeid, kiirust, hetkel sees olevat käiku, kliimaseadet jms ning arvutab välja kõige optimaalsema ajastuse siduri kasutamiseks. Robotkäigukastide puhul võib tugeval kiirendusel siduri kasutamine käigu vahetamise hetkel üldse ära jääda, sest auto oskab vähendada mootori kiirust vastavaks järgmise käigu
........................................................5 Lahutusmuhvi koost ................................................................................................................................................7 Siduri rikked ............................................................................................................................................................7 Hõõrdsiduri põhiülesanded · Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks · Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt · Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab
Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmisttatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustab eri kolmebitise kombinatsiooni. Kiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse. Selle põhjal määratakse ka sellele liikumiskiirusele sobiv käik. Sõidukiirusest on sõltuvuses ka käiguvahetuse hetkel kasutatav töörõhk. Sarnaselt vedava võlli anduritele on ka veetaval võllil kasutusel kolme liiki andureid: induktsiooniandur, Halli andur või magnettakistuslik andur.
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator
gaase, mis turbiini ringi ajavad. Rootor käib siis puhtalt inertsist ringi, nii 250 pööret sekundis. Kuna aga sisselaskesse on pumbatud tohutu rõhk ja komprssori pool rohkem ei jaksa, siis hakkab inerts kiiresti vaibuma. Veelgi hullem, õhk hakkab läbi kompressori tagasi välja voolama ning selle tulemusena võib rootor isegi tagurpidi käima hakata, kuna kompressori pool töötab siis nagu turbiin. Mis selles siis halba on? Põhimõtteliselt see, et kui oled käiguvahetuse lõpetanud ja vajutad uuesti gaasi, siis ei juhtu mitte midagi. Mootor ei saa õieti õhku kätte. Läheb tükk aega, kuni rootor uuesti õigetpidi käima pannakse, mootor õhku saama hakkab ning tekivad väljalaske gaasid, mis aitavad turbiini ringi ajada ja kompressorit uuesti õhku suruma panna. See võib maksma minna sekundeid, ennem kui taastub jõud, mis oli ennem käiguvahetust. Isegi lihtsal linnasõidul on see ebamugav. Mis oleks lahendus?
masinate hüpoidpeaülekannetes. Võib kasutada ka käigukastides ja teistes ülekannetes kui valmistaja nõuab õli vastavust GL-5 klassile. Autotehnika puhul õlid GL-1…Gl-3 tähtsust ei oma. Reeglina tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud GL-4 või GL-5klassi õli. GL-4 klassi õli kasutamine GL-5 asemel võib põhjustada agregaadi enneaegset kulumist. GL-5 klassi õli kasutamine manuaalkäigukastis kus on ette nähtud õli GL-4 pole samuti soovitatav, sest kannatada võib käiguvahetuse sujuvus. METALLID MALM Malmideks nimetatakse terasega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (2.14%) rauasüsinikusulameid. Grafiit teeb malmi hapraks. Malmi kasutatakse mootoriplokkides, korpustes, kaantes. Enim kasutatakse hallmalmi. Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus. Tempermalm (käigukasti detailid, hammasrattad jne) GJS – 500 -10 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on %
3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral. Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine. Paigaltvõtu ajal ühtlustakase pöörleva hooratta ja seisva käigukasti veovõlli pöörlemiskiirus liugehõõrdumise(libistamise) teel. Kiire ja tõrgeteta käiguvahetuse võimaldamine. Selleks, et tagada lülitava käigukasti detailide sama pöörlemiskiirus, tuleb mootori ja käigukasti vaheline jõuülekanne katkestada. Väändevibratsiooni summutamine. Mootori töö ja gaasivahetustaktide vahelduva järjestuse ning muutuva põlemisrõhu tõttu tekivad väntvõllis väändevibratsioonid. Siduriketta summutid vähendavad seda vibratsiooni, et vältida müra ja kulumist.
Kuumuskindlatel sulamitel nagu AlCuMnNi on vähendanud korrosioonikindlus. Alumiiniumi valusulamite korrosioonikindlus sõltub mitte ainult sulami koostisest aga ka poorsusest. Alumiiniumisulamid kasutatakse laialdaselt õhusõidukite ja helikopterite tööstuses tiivade, kere ja saba valmistamiseks (stabilisaator, kiilud, roolid). Selleks kulutatakse umbes 60 ... 90% alumiiniumisulameid kogu sulamitest, mida kasutatakse õhusõiduki ehituses. Samuti neid kasutatakse needide, roolite, käiguvahetuse, propellerite, salongi viimistluse ja seadmete tootmiseks. Joonis 2. Alumiiniumisulamid 5 3. MAGNEESIUMISULAMID Tänu madala mehaanilisele tugevusele ja madala korrosioonikindlusele ei kasutata puhast magneesiumit lennukite tööstuses. Õhusõiduki konstruktsioonites peamiselt kasutatakse magneesiumi valusulamitest detaile
Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel
Ketaspidur lülitatakse sisse planetaarreduktori käikude D2 , D3 ja 2 ajal. Käikude D2 ja D3 puhul võimaldab päikeseratta ühes suunas vaba pöörlemine saavutada auto liikumise ajal vabakäigu. Käiguvalitsa asendis 2 aga lülitub lisaks veel sisse lintpidur B1 , mis lukustab päikeseratta täielikult, nii nagu on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 3.5.5. Sellisel juhul on võimalik ka mootoripidurdus. Üldiselt on aga planetaarülekandes kõigi vabakäigusidurite funktsioon käiguvahetuse ajal tekkivaid lööke pehmendada. Näiteks tagarattaveolise automaatkäigukasti planetaarreduktori kinemaatilises skeemis (punkt 3.5.5.) puuduvad vabakäigusidur F1 ja selle lülituspidur B2 . Kui selles planetaarreduktoris vahetub käik D3 D2 , siis käiguvahetuse ajal tekkiva löögi ärahoidmiseks peab täpselt eesmise siduri lahtiühendumise hetkel sisse lülituma lintpidur (vt punktid 3.5.5 ja 3.5.6). Sellist
........................................................................24 4.3 Blokeeritav diferentsiaal ............................................................25 4.4 Rattavõllid ...................................................................................................28 4.5 Veosildade tehnohooldus ...........................................................29 1. Sidur 1.1 Hõõrdesiduri põhiülesanded Lühiajaline mootori ja jõuülekande lahti ühendamine põhiliselt käiguvahetuse soodustamiseks Mootori ja jõuülekande sujuv ühendamine, et kohaltvõtt toimuks võimalikult sujuvalt Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab
5 ja SRAM, kes toodavad mitmeid erinevaid komponente alates käiguvahetajatest, millest ühe või teise tooteid kasutatakse peaaegu kõikides jalgratastes. Merida, kes on Taiwani ettevõte kasutab enamasti Shimano käiguvahetajaid. Shimano ja SRAM on ettevõtted, kelle käes on suurem osa turul levinud tehnoloogiate patendid. Konkurentidelt nõuaks uute tehnoloogiate patenteerimine ja kasutusele võtmine, näiteks käiguvahetuse süsteemides, ebamõistlikult suuri investeeringuid arendustöö ja tehnoloogia vallas. Lisaks ei suudaks uus tehnoloogia konkureerida usaldusväärsuselt juba olemasolevate kindla koha teeninud ettevõtetega nagu Shimano ja SRAM. Erinevaid jalgratta komponentide tootjaid on turul väga palju, igal pakutaval tootel on vähemalt 5 väga suurt konkurenti ning väiksemaid isegi sadu, sest Taiwanis on väga palju erinevaid no-name tehaseid, mis konkureerivad hinna poolest
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil.
Autokäigukasti väike käikude arv (3 . . . 5) võimaldab kasutada lihtsat kinemaatilist skeemi. Kõik hammasrattad on siin kaldhammastega ja alalises hambumises. Lülitamine toimub sünkronisaatoritega. Ülekande kasutegur on suur, sest põhikäikude puhul ei ole hambumises rohkem kui kaks hammasrattapaari. Otsekäigu puhul puudub aga hambumiskadu üldse. Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. Auto käiguvahetuse ajal on sidur lahutatud ja auto liigub hooga edasi. Et käigud lülituksid müratult ja tõugeteta, kasutatakse sünkronisaatoreid. Sünkronisaatori (Joonis 37) ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt.
Mootori võimsuseks nimetatakse ühes ajaühikus sooritatud tööd ja seda mõõdetakse kilovattides (kW) või hobujõududes (hj). Mootorrataste hooldusjuhendis antakse mootori maksimaalvõimsus ja sellele vastav väntvõlli pöörlemissagedus. Peale selle on hooldusjuhendis antud mootori suurim pöördemoment (kgf· m) koos sellele vastavate pöö - retega. Pöördemomendi muutumise iseloomu on praktikas vaja teada näiteks käiguvahetuse vajaduse määramisel sõltuvalt sõidutingimustest. Nagu hooldusjuhendis toodud andmetest nähtub, ei ole mootori pöördemoment suurim maksimaalvõimsusele vastavatel, vaid sellest ligikaudu 2 Mootorrattad 17 16 poole väiksematel pööretel, kus silindri täitumine kütte- seguga on parim. Nendest pööretest üleval- või allpool pöördemoment ja vastavalt sellele ka veorattale rakenda- tav veojõud väheneb.
haagiste aerodünaamika parandamisega. Õhutakistusteguri vähendamise mõju kütusetarbimisele on suur. Automaatkäigukastide kasutuselevõtmine raskeveokitel on näidanud arvestatavat efekti raskeveokite mootorikütuse kulu vähendamisel. Juhi tegevusest sõltumatu käiguvahetuse korral on võimalik optimeerida raskeveoki mootori töörežiime nii, et kütuse tarbimine oleks pidevalt optimaalne. Suurtes piirides on veokite kütusetarbimist võimalik vähendada juhi sõidumaneeri muut- misega kütust säästvaks