Juhtseadised Pidurisüsteem Sissejuhatus · Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu · Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kah...
Korras süsteemi puhul süttib ABS-i signaallamp süüte sisselülimisel ja kustub mõne sekundi jooksul (enesediagnoosi lõppemisel). Sõidu ajal rikke avastamisel süttib signaalamp uuesti ja jääbki põlema. Süüte sisselülimisel süttib enesediagnoosi ajaks ka pidurite signaallamp. Pidurite signaalamp süttib ka seisupiduri rakendamisel ja pidurivedeliku tasapinna vähenemisel. Joonis 10. ABS-i ja pidurite signaallambid 1.4.5 Hüdrosõlm Hüdrosõlm on paigutatud piduri peasilindri ja rattasilindrite vahele ja tema ülesanne on juhtida juhtplokilt tulevate käskude põhjal pidurdusrõhku rattasilindrites. Hüdrosõlm koosneb kerest, elektromagnetklappidest, tagastuspumbast ja summutuskambritest. Elektromagnetklappide abil välditakse rataste blokeerumine. Iga piduriharu kohta on kaks klappi: pealevoolu- ja äravooluklapp. Tagastuspumpa käitatakse elektrimootoriga ja tema
tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast. Kui vedavad rattad on saavutanud arvutuslikult vajaliku pöörlemissageduse (vähemalt lähendane veetavate rataste pöörlemissagedusega) ja kaapimisoht on kadunud, lülitab ASR end välja. Et rehvi ja kehva teepinna(muda, lumi, jää, vms) napi haakuvuse kaudmiseks pole palju vaja
Audi tehnohoolde süsteem Audi 100 1993 2.0 Tehnohooldus. 15000km. Auto on maas: · Pidurid · Piduri torud · ABS · Diagnoosi veakoodid · Kõik sisemisete lülitite korrasolek · Sooja puhur · Signaal · Salongi tuled · Kojamehed · Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid
· Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar). EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud. Seetõttu võib konkreetse veoki või bussi piduriseade erineda eelpool loetletust. Näiteks võib olla kokku ehitatud juhtplokk, pedaali asendi andur ja proportsionaalne releeklapp. Selline seade kannab nime EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU). Tehnohoolduse juhised · Mistahes tööde tegemiseks EBS pidurite juures on vajalik eriväljaõpe. Seadete muutmiseks on vajalik PIN kood. · Kindlusta sõiduki paigalolek. · Varuosadena tohib kasutada ainult WABCO, Knorr ja valmistajatehase poolt lubatud detaile
....................................... 18 9. TÕSTEMEHHANISMI ÜLEKANDEARVU JA STANDARDSE REDUKTORI MÄÄRAMINE ............................................................................................................................ 19 9.1. Trumli pöörlemise sageduse ntr leidmine........................................................................... 19 9.2. Reduktori ülekandearvu irad leidmine ................................................................................ 19 10. PIDURI VALIK ................................................................................................................... 20 10.1. Piduri tüübi valik.............................................................................................................. 20 10.2. Koormuse staatilise momendi Mk leidmine ..................................................................... 20 10.3. Pidurdusmomendi Mt leidmine ............................................................................
Alternatiivselt kuivatile saab varustaja süsteemi varustada anti-freeze seadmega ja õli eraldajaga. Suruõhk on siis salvestatud hoiustamis mahutisse ( kutsutud ka põhi paagiks ), kust jagatakse õhk läbi kaitse klappide esi ja tagu piduri õhu paakidesse, Käsipiduri õhu paak on abistamise seadeldis. Süsteem sisaldab ka erinevaid kontroll- , rõhuregulaator- , väljalaske- , ja ohutusklappe. Juht Süsteem Juht süsteem on jagatud edasi kahte teenindus piduri süsteemi: Käsipiduri süteemi ja haagise piduri süsteemi. See kahekordne pidurdus süsteem on omakorda veel jagatud esimeste ja tagumiste rataste süsteemideks, mis saavad suruõhki enda individuaalsetelt mahutitelt, mis on lisatud ohutus nõudena, kui peaks toimuma põhipaagis leke. Teenindus pidurid on lisatud selleks, et piduri pedaali õhuklapp, mis reguleerib mõlemat ringlus süsteemi. Käsipidur on õhuga reguleeritud vedru tüüpi pidur, kus jõud on rakendatud
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast.
Üle tasuks kontrollida ka aku, et see ootamatult alt ei veaks. Jääl sõites tuleb teada paari olulist fakti ning on ka vaja oskusi kui auto äkki libisema hakkab. Libedal teel on pidurdusmaa rohkem kui kaks korda pikem, seega tuleb hoida suuremat pikivahet ja kiirust alandada. Ei tohi äkiliselt pidurdada või gaasi anda, sest siis võib auto kergesti libisema hakata. Pidurdades tuleb ühtlast survet piduril hoida, juhul kui autol on ABS pidurid. Nende puudumisel tuleks piduri pedaali rahulikult pumbata. Piduri põhja vajutamine on mõttetu, sest siis lähevad rattad lukku ning auto võib kontrollimatult libisema hakata. Kõige parem pidurdus oleks lihtsalt madalam käik panna. Kui auto libisema hakkab, siis tuleb jalad pedaalidelt ära võtta ja rooli keerata libisemise suunas, kuni auto liigub suunas mida juht tahab. Et manööverdades auto üle kontrolli hoida tuleb enne manöövri tegemist kiirust alandada ning pööret tehes äkiliselt
mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed. Ajalugu Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Sveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas sveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal. Sveitslane Rösinger konstrueeris 1903. aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas sveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu. Esimene bobirada pikkusega 1610 meetrit ehitati 1902. aastal Sankt Moritzis (varem sõideti mägiteedel ja kelguradadel). 1923
Samm läbimõõt samm läbimõõt samm läbimõõt 0,5 0,289 1,5 0,856 3 1,732 0,75 0,433 1,75 1,010 3,5 2,021 1 0,577 2 1,155 4 2,309 1,25 0,722 2,5 1,433 4,5 2,595 2. Puhastasin kruviku mõõtotsakud, keermetraadid ja mõõdetava keerme. 3. Seadsin kruviku nulli. Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, avasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. 4. Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. Keermetraadid on riputatud kruviku kohale 5. Panin ühele poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6. Mõõtsin suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis. 7
Automaatkäigukasti hüdraulika Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappi...
Põltsamaa Ametikool Automaat käigukast A4 Mauno Piho Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaat käigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator ...
Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob ...
TÄNAPÄEVASED SÜSTEEMID · Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga, see oli esimene 3 kanali ja 4 anduriga ABS-süsteem. · 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS-süsteem. · 1988 tutvustas BMW esimest elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemiga mootorratast BMW K100. PIDURI LIIGID · Ketaspidur · Trummelpidur · Seisupidur (hüdrokäsipidur) · · PILDID Hüdrokäsipidur Trummelpidur Ketaspidur KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid · http://www.ee.hongchenauto.com/disc-rotor/standard-brake-disc/vw-44361 5301-standard-brake-disc-rotor.html · http://www.auto24.ee/products/product_pic.php?id=1153930&view=10 · https://tecdoc.alpics.info/pics/td/1/d/69_339495.jpg · TÄNAN KUULAMAST!
6)Õpetaja tahaks magada diivanil. Pass-isikutunnistus Diivan-mööbliese 17) Õpetaja kannab baretti suvel. 7)Õpetajad teevad vahetunnis dialoogi. Barett-peakate Dialoog-kahekõne 18)Õpetaja auto on beež värvi. 8)Kutsun õpetaja ballile. Beež-helepruun värvus Ball-tantsupidu 19)Õpetaja läheb sanatooriumi. 9)Õpetaja tõmbas piduri foori ees Sanatoorium-raviasutus kinni. 20)Õpetaja näitab gloobust. Foor-liiklust suunav valgusti Gloobus-maakera mudel 10)Õpetaja igatseb mängida doominod.
RAKVERE AMETIKOOL AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne
keraamilised (ka süsinikkiud, kevlar ja räni) on ühendatud ratta ja / või teljega. Pidurdamisel on sunnitud mehaaniliselt, hüdrauliliselt, pneumaatiliselt või elektromagnetiliselt puutuma vastu mõlemal pool ketast. Hõõrdumine põhjustab ketta ja kinnitatud ratas aeglustust või peatumist. Pidurid (nii ketas ja trummel) soojenevad hõõrdumise tõttu, kuid kui pidurid muutuvad liiga kuumaks, ei toimi need kuna pidurivedelik läheb keema. Seetõttu ei tohiks olla piduri kettad õhemad kui on ette nähtud. Õhematel piduriketastel on soojusmahutavus väiksem kui normaalpaksusega või paksematel ketastel. Sellepäras tulebki kontrollida piduriketta paksust. Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid Pidurdades autot 90km
.....4 Ülesande lahendamise näide..........................................................................................5 Komponentide paigutus..................................................................................................6 Vedrupiduri kamber..........................................................................................................7 Pidurinarre, automaatne reguleerimine ........................................................................8 Piduri pööravõll ...............................................................................................................9 Ketaspidurid....................................................................................................................10 Kompressor....................................................................................................................11 Õhukuivati .............................................................................................
trumli nulli (tavaline kruviku nulliseadmine). Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, vabastasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. d) Mõõtsin keerme keskläbimõõdu kahes ristuvas sihis, kummaski 3 korda ja kandsin tulemused tabelisse. 4. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor. Keskläbimõõdu hälbe d2= |d2teg| - |d2teor| . Määrasin standardist keerme täpsusklassi nii, et saadud hälve d2 mahuks selle täpsusklassi
vk i p 1 n tr := = 38.197 Dtrummel min n tr := 38.2rpm Leian vajaliku reduktori ülekandearvu, kui tean, et n tr := 38.2rpm ja n m := 735rpm nm i red := = 19.241 n tr Reduktori valin vastavalt kataloogile Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue, reduktori ülekandearv i red := 20.68 Joonis 8.1 Reduktori valik (5,lk 40) 9) Piduri valik, asendi määramine. Pidurdusmoment, varutegur. Elektromagnet. Piduri põhilised mõõtmed. Leian koormuse staatilise momendi ( Q + G) Dtrummel M K := = 323 N m (1, lk 46) 2 ip i red Q = 140 kN tõstetav last G = 2.1 kN konksuploki kaal Dtrummel = 0.4 m trumli läbimõõt = 0.94 polüspasti kasutegur i p = 4 polüspasti kordsus i red = 20.68 reduktori ülekandearv
ühenduskohad, täite- ning tühjendusavad, võllide tihendid Käigukasti õlitaseme kontroll Õlitase on OK (peab olema 0...5 mm alla kontroll ava) Veovõllide kummikatete kontroll Määrde lekked puudusid, katted korras Muude vedelike kontroll Siduri ja piduri ajami vedeliku kontroll Vedelikku oli piisvalt ning puhas Roolivõimendi vedelik Üle maksimumi, kuid vedelik oli puhas ning selge Jahutusvedelik Alla miinimum taseme
klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6.Miks kasutatakse esirattaveolistel sõidukitel harilikult diagonaalset kontuuride skeemi? Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt haarduvust,et pidurdada piisavalt effektiivselt. 7.Mis otstarbel kasutatakse pidurisüsteemis pidurivõimendit? Nimetage pidurivõimendite liike!
klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6.Miks kasutatakse esirattaveolistel sõidukitel harilikult diagonaalset kontuuride skeemi? Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt haarduvust,et pidurdada piisavalt effektiivselt. 7.Mis otstarbel kasutatakse pidurisüsteemis pidurivõimendit? Nimetage pidurivõimendite liike!
Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri. Trumli ja hooratta kasutavus on ainult siis, kui ratas on pöördel. Testimisel märgati pidurdusefektiivsuse paranemist kuni 30%, sest piloodid rakendasid järsult pidurid, kuid ei tõstnud aeglaselt pidurdussurvet, leidmaks libisemispunkti. Täiendav kasu oli veel selles, et rehvid ei kulunud nii kiirelt ja ei läinud enam põlema, mis tekitas rehvide plahvatust. 1958.aastal kasutati Royal Enfield Super Meteor mootorratast testimaks Maxaret antoblokeerumispidurit
Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont
· Auto teelpüsivus ja kurvide läbimine Liiklusvahendi teelpüsivuseks nimetatakse tema omadust liikuda teel juhi poolt määratud suunas ilma külglibisematta ja ümberpaiskumatta . Pikipüsivuse kaotamine tähendab ümberminekut üle esi - või tagaosa . Külgpüsivuse kaotamine on külglibisemine või küljelipaiskumine ümber külje . Külglibisemise ohtu võivad tekitada : Ø vale kiirusevalik kurvis sõitmisel. Ø valesti reguleeritud piduri mehanismid . Ø järsk vajutus pidurupedaalile . Ø järsk rooli pööramine . Ø pidurdamine lahutatud siduriga (siduri pedaal all) . Ø haardeteguri vähenemine (märg-, libe-, lumine-. porine- jne. tee) · Kurvis põhjustab külglibisemist tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud , mis sõltub kurvi raadiusest; auto liikumise kiirusest; auto massist; haardetegurist. · Ümberpaiskumist üle külje põhjustab jõumoment, mis sõltub tsenrifugaaljõu suurusest ja
Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m. Halbade või katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva auto rattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem, kord vähem. Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta. Ebaühtlase pidurdamise põhjused Teekatte erinev haardumine
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
DAF Parkla Käisime reede veaauto firmas DAF. Kus esimesena silma hakkas suur parkla ja korralik töökoda. Parklas seisid veokad, sõiduautod, ja treilerid. Treilereid oli mitmeid näiteks autode vedamiseks kuhu mahtus umbes 6-9 sõiduautot. Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud...
-Rataste libisemine. Ratta libisemine on ratta pöörlemise ja auto kiiruse vahe. Arvutus programmis mis kasutab tegelikku kiirust auto kiirusena, libisemine arvutatakse ratta kiirusest ja tegelikust kiirusest alltoodud valemiga 3) Füüsikalised andmed. (edastatakse elektri signaalidena.) -nelja ratta kiirus (kõik neli ratast võivad pöörelda erineva kiirusega, vastavalt kiirendusele, mootori takistus, jne.) - informatsioon piduri tule lülitilt. - töötamise kontrolli tulemused (ratta pöörlemine, anduri olukord, magnet klapi staatus) 4) Programmi kõige olulisemad muutujad - Ratta kiirendamine ja pidurdamine. Kasutades ratta hetkelist kiirust (ratta kiiruse andurist), ratta kiirendamist või pidurdamist saab arvutada arvesse võetes pikaajalisemat muutust. - Pikisuunaline haarduvus rehvi ja teepinna vahel: aju arvutab täpselt välja momentaarse
.. 30) ; 164. 4. Tõenäoline tõrkepõhjus on ristmiku ja harkide laagerduste kulumine. 165. Kirjeldada magnet- ja võresidurite tööpõhimõtet. 166. 167. 168. Millal kasutatakse lülitatavaid sidureid ja pidureid? 169. LÜLITATAV SIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse KAHE PÖÖRLEVA komponendi vahel. 170. PIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse PÖÖRLEVA ja PAIGALSEISVA komponendi vahel. 171. LÜLITATAVA SIDURI ja PIDURI konstruktsioon võib olla identne. Üks ja sama mehaaniline seade võib olla kasutusel nii SIDURINA kui ka PIDURINA. 172. Mis on lülitatavate sidurite ja pidurite ülesandeks masinates? 173. Lülitatavate SIDURITE ÜLESANNE: 174. 1. Võllide SUJUV ühendamine; 2. Võllide piisavalt kiire lahtiühendamine. 175. PIDURITE ÜLESANNE: 176. 1. Võlli piisavalt kiire peatamine tihti kehtib nõue, et ajam tuleb peatada ühe
Muhvide valimisel kasutan valemit Mmuhv = Mved*k1*k2, kus Mved = W Mved = 373,8 N*m Mmuhv = 373,8*1,3*1,3 = 631,7 N*m , selle alusel valin muhvi parameetritega: M = 710 N*m D = 190 mm d = 45 mm Piduri valimiseks arvutan koormuse staatilist momendi Mst ja pidurdusmomendi Mpidur Q∗Dtr∗ηs üst 147000∗0,5∗0,85 Mst = 2∗u∗ipol ; Mst = 2∗31,5∗4 = 233,3 N*m Mpidur = Spidur * Mst, Mpidur = 1,75*233,3= 408,3 N*m Valin piduri ТКП-300 pidurdusmomendiga 412 N*m, tõukuri tüübiga МП301, alalisvooluga ning massiga ≤ 83. 10
Meie kodumaal on neli imekaunst aastaaega, mis eristuvad selgelt üksteisest. Kõik ei ole nii ilus nagu paistab. Eesti elatustase on madalam võrreldes lääneriikidest madalam, mis ei meeldi kohe rahvale üldse, kuid võrreldes nende riikidega, mis olid koos Eestiga Nõukogudeliidus on meie elatustase vähekene kõrgem. Selle põhjuseks on ligi 50aastat Nõukogudeliidus veedetud aeg, mis pani meie majandusele piduri peale. Ka mitusada aastat pärisorjuses veedetud aeg on mõjutanud eestlaste vaimset olekut. Me ei saanud korralikku haridust, millega oleksime maailmas veelgi rohkem korda saatnud. Lõppude lõpuks on üpris kasutu minevikku taga nutta, vaid tuleb elada olevikus nig mõelda tulevikule. Praegu aktuaalne olev teema on Ukraina ja Venemaa konflikt. Ka Eesti on sellega seotud, sest Venemaa ähvardab ka Baltiriike rünnata. Eesti on selleks valmis. Meil on hästi toimiv
Tulika takso Sissejuhatus Reedel käisime me Tulika taksopargis. Seal asub uus ja ainus selle laadne dispetseri süsteemiga ruum, pesula taksodele ja töökoda. Dispetseri ruumis oli palju arvuteid mis juhtisid kogu taksode liikumist, eraldi oli ka suitsuruum dispetseritele ning igavuse peletamiseks ka seinal telekas. Hoone näeb välja unikaalne aga see vajab veits värskendamist kuna on juba vana. Parkimis ruumi on kõvasti, maja ümber. Kunagi oli seal alal kommunistide baas, kus oli kah autode parandus ja parkla. Katusel oli ka varu diisel generaatorid. Parkla on teest eraltatud tõkkepuuga, et sisse saaks vaid need kellel on lubatud. Pesula Pesula on keset maja ja sisse minnakse ühest otsast ja välja teisest ning pesulas töötas naisterahvas. Sisse ja välja sõit on tehtud kõrgemaks, et maksitaksod mahuks sisse. Slleks on sisse ja välja sõidu kohast põrand madalamaks tehtud. Sees on kuus survepesurit ja kolm...
c) Vasaku käega hoidsin kinni kruviku alusest ja surusin seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta. d) Keerasin parema käega käristi mutrist kuni käristi tegi 2...3 krõpsu. Igaks juhuks nihutasin kruvikut külg-suundades, sest otsak võib mõne astme taha kinni jääda või augu põhi ei pruugi olla tasane. e) Võtsin kruviku seademõõdust välja. f) Kinnitasin piduri. g) Hoides vasaku käega trumlist, avasin paremaga käristi mutri. Kui trummel ei avanenud kohe, siis lükkasin seda telje sihis. h) Seadsin trummli nulli. i) Kinnitasin käristi mutri jälgides nullasendit. j) Avasin pidur. k) Asetasin kruviku uuesti seademõõtu ja kontrollisin 3 korda nullasendit. l) Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, siis võisin hakata mõõtma. 2
töörõhku lastakse. Käiguvalitsa P ja N asendis sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehhaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näitkes sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paraleelselt j nende ülesanne leevendada sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit
Selle pingutamisel pidurdatakse siduri trumliga koos ka planetaarülekandega ühendatud osa. Kui lintpiduri töösilindri (2) kolvi alla tekitatakse õlirõhk, siis töösilindri kolb koos vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri töötamine pidurdamisel, C lintpidur on vaba 1 kolvi varras, 2 töösilinder, 3 automaatkäigukasti veetav võll, 4 piduri lint, 5 siduri trummel, 6 automaatkäigukasti vedav võll 3.4. Vabakäigusidur Vabakäigusiduri ülesanne on võimaldada planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Automaatkäigukastides kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vabakäigusidureid: rull- ja nukksidur. Nende ehitust ja tööpõhimõtet kirjeldab joonis 17. Kui näiteks vabakäigu rullsiduri vedavaks osaks on tema välisvõru (1) ja ta
Enne sõitma asumist Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi
Mahuti peab olema kogu aeg vähemalt pooltäis. järgmiseks ülesandeks on teha kindlaks, et vaheltvõtuventiile saab lahti keerata. Lõdvendage polte, kuid jätke need siiski kinni. Kui ventiile ei ole võimalik keerata neid küljest murdmata, peate pidurinihikud või rattasilindrid välja vahetama. Eemaldage peamise silindermahuti kaas ning imege nii palju vana tinti välja, kui saate. Puhastage mahuti settest puhta ebemevaba lapiga. läbipaistev plastmasstoru, Lükake üks toruots piduri drenaaziventiili otsa, mis asub auto tagaosa parempoolses küljes. Toru teine ots pistke väiksesse läbipaistvasse pudelisse, mille põhjas on paari tolli (1 toll = 2,54 cm) jagu puhast pidurivedelikku. (See väldib olukorra, kus õhk imetakse pidurisilindrisse või nihikusse tagasi.) Pange 1 x 4 mõõdus puutükk või mõni analoogne ese pedaali alla, et vältida pedaali liiga alla vajumist, kui surve voolikust kaob. Täitke peamine silindermahuti värske vedelikuga ning pange
Kui on kehvad talveilmad ja ei saa hästi koha pealt ära minna ning rattad hakkavad all ringi käima, siis on suureks abiks ka veojõu kontroll, mis aitab koha pealt kergemini ära minna. ESP ehk sõiduki rataste juhtimis süsteem aitab siis, kui auto kaotab juhitavuse, näiteks kui tekib külglibisemine. Avariipidurdus tuli aitab juhti kes sõidab su taga, pidurdustuli hakkab vilkuma kui tehakse järskpidurdus. On olemas ka uhi valvsus süsteem, mis juhi käitumist, gaasi vajutamis kiirust, piduri vajutamis tihedust, tuvastab silmade liikumis kiirust ning annab juhile märku millal ta peaks pausi tegema. Lisaks IT süsteemidele sõidukis on juhile abiks ka kabiin ehk elukeskkond, külmkapp, magamisvõimalused, telekas, kohviaparaat, mikrolaineahi, veekeetja jne. Võimalik on ka tanklates ööbida koos erinevate mugavustega. Selleks, et juhi terviseseisund oleks hea on ka töö ja puhkeaja seadus, mis reguleerib maksimaalselt töö ja puhke aja, annab teada, millal on vaja pausi teha
·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2.Juhtplokk 3.Haagise juhtklapp 4.Esisilla kiirendusklapp 5.Kiirendus klapp 6.Jalgpidurikraan 7.ABS klapp
Regina Feldman 14xxxx TT Volkswagen (VW) Polo V 6R Polo V 1.4 16 V (2009 - ) Õlid ja vedelikud valisin aadressil www.kroon-oil.com , kus programm valis just minu auto jaoks välja kõige sobivamad õlid ja vedelikud. Kroon oil õlisid ja vedelikke saab ka Eestis osta. Mootor CGGB, CDDA Mootoriõli - HELAR SP 5W-30 LL-03 Helar SP 5W-30 LL-03 on sünteetiline, kütust säästev Low SAPS mootoriõli. Õli sobib ka nendele autodele, millel on tahkete osakeste filter. Helar SP 5W-30 LL-03 sobib mõlemale mootorile, nii bensiini- kui ka diiselmootorile. Mootorõli omadused: - kütust säästev - laiendatud õlivahetusintervall (tavaliselt tuleb vahetada iga läbitud 15000km järel või siis 12 kuu pärast; kuid võib ka iga 30000km/24 kuud) - sujuv külm start - pi...
· Väljalaske torustike tihenduse ja kinnituse kontroll. · Eelsüüte nurga kontroll · Aku kontroll (kinnitus, vedeliku tase, klemmid) · Kütusefiltri vahetus · Õhufiltri kontroll ja vahetus · Tühikäigu kontroll, mõnel juhul reguleerimine · Kontrollitakse heitgaase · Siduripedaali kõrguse kontroll, vajadusel reguleerimine · Piduripedaali kõrguse ja seisupiduri kontroll, vajadusel reguleerimine · Ketaspidurite hõõrdkatete kontroll, sama trummelpiduriite kohta · Siduri ja piduri vedeliku taseme kontroll, pidurivedeliku vahetus, piduri voolikute kontroll · Roolivõimendi vedeliku taseme ja rooli voovastiku kontroll · Kuulliigendite ja veovõllide kummikaitsete kontroll · Jõuülekande õlitaseme kontroll · Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine
kui ka suurel kiirusel. Kardaanülekande rikked kõrvaldatakse remontimise või kulunud detailide välja vahetamise teel. Kõverdunud võll tuleb õgvendada. Väiksemad lõtkud laagrites ja peaülekandes kõrvaldatakse reguleerimise teel. Peaülekande ja differentsiaali detailide tunduva kulumise korral tuleb kulunud detailid asendada uutega või remontida olamasolevad detailid. Kui pooltelgede tihendid on kulunud tuleb , võib õli sattuda piduritrummlitesse ja põhjustada piduri mittetöötamist; seepärast tuleb kulunud tihendid asendada uutega või korrasolevatega. Peaülekande või differentsiaali hammasrataste murdumise korral auto enamasti omal jõul edasi liikuda ei saa. 11 9. Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte 9.1 Vedrud: Liikumisel on auto pidevalt ebatasasustest tingitud tõukete ja löökide mõju all. Auto liikumisel
Siduri sissellitamiseks antakse lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse lisurve toimel tihedalt oma pesasse. lisurve lkkab kolbi paremale, ja see oma korda sidurikettad tihedalt kokku . Siduri uuesti lahutamiseks vabastatakse see ruum lirhust. Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal ju toimel oma pesast vlja ning kolb saab vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. LINTPIDUR 1. kolvivarras 2. tsilinder 3. automaatkasti veetav vll 4. piduri lint 5. siduri trammel 6. automaatkasti vedavvll Planetaarlekande reduktoris kasut. ketas ja lintpidurit. Ketaspidurid on mitte kettalised,sarnased mitmekettalise siduriga. Piduri trummel on henduses kasti korpusega. Kui vedavad ja veetavad kettad hendada,siis rumm lukustub. Lintpiduri thtsaks osaks on LINT ja SIDURITRUMMEL! Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju.
lahkumise võimalus on ankrukett lihtsalt katki lõigata või tervenisti ankrukett ära anda. Tugeva vooluga kitsas sängis ankrusse jäämisel tekib kriitiline moment kui laev on peatunud vee suhtes. Sel ajal ei allu ta roolile ja "tõuge edasi" võib esile kutsuda järsu segamise. Siin on väga tähtis, et ankrud oleks eelnevalt klüüsist välja lastud ja ripuks otse veepinna kohal. See võimaldab lühima aja jooksul, praktiliselt piduri vabastamise hetkel, keti vabalt jooksma lasta. Sageli puudub jões küllaldane ruum laeva pöörlemiseks pika keti otsas kui hoovuse suund muutub. Seepärast peab keti hoidma lühikese. Hoidva jõu vähesuse kompenseerimiseks võib teatud hetkedel vaja minna masina abi, et hoida ära liigset triivi (ankru liigset roomamist). VO-l võib vaja minna kasutada masinat kui tõusu- või mõõnahoovus saavutab oma suurima kiiruse. Ankrul seisva laeva triivi avastamise meetodid
Pidurdamisel juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil pidurisilindritesse. Mootori seiskamisel piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina liikumiskiiruse aeglustamine ja peatamine. 32. Teehöövli CG-18 seisupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Seisupidur on vedru jõul töötav trummelpidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Ülesandeks on teehöövli iseenesliku liikumise vältimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
