Rihmülekandega automaatkast Hüdrotrafo hunktsioon ja ehitus on analoogiline tavaliste automaatkäigukastide juures kasutatavate hüdrotrafodega. Planetaarülekanne on vajalik · Vabakäigu · Edaspidikäigu ja · Tagasikäigu saamiseks Terasrihma abil saavutatakse hetkel vajalik ülekandemoment. CVT käigukasti hüdrotrafo ei erine senivaadeldus automaatkäigukastide hüdrotrafodest. Hüdrotrafo blokeeringut juhib ka sellel käigukastil elektrooniline juhtplokk. Hüdrotrafo koosneb · Pumbarattast · Turbiinrattast · Juhtratast · Suletud kestast, mis sisaldab ülalloetud osi ja õli. Vaheülekanne annab pöördemomenti edasi terasrihmülekande veetavalt võllilt diferentsiaalile.
Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukasti põhikomponendid Kuigi automaatkäigukaste on eri liike, on nende üldtööpõhimõte ja üldehitus on üldjuhul sarnane. Automaatkäigukasti põhikomponendid on: · Hüdrotrafo · Õlipump · Planetaarülekanne ja selle lukustamiseks vajalikud sidurid ja pidurid
automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit. Automaatkäigukastide ehitus Sõiduautodel paigaldatakse automaatkäigukastid kas auto suhtes risti või pikisuunas. Risti asetuse korral käigukasti ehitatud ka peaülekanne, esirattad on vedavad. Pikisuunas asetuse korral on peaülekanne tagasillas, tagarattad veavad. 1. Automaatkäigukastide liigid
Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit Joonis 1. Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Joonis 2. Elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid Joonis 3. Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid CVT variaatorkastidel (continuously variable transmission) muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta
Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainul ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafo juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida
Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks. Kui rattavõll istub ühe otsaga diferentsiaalkarbis, võlli väline ots sidestatakse rattarummuga ning rumm istub rattavõlli kesta välisotsal olevatel laagritel, on tegemnist koormamata võlliga ning võllile mõjub ainult rattale edasikantav pöördemoment. 9. Hüdrotrafo ülesanne ja töötamine Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo kujutab endast pöördemomendi muundurit. Pöördemomenti muundab hüdrotrafo kinnises kontuuris ringleva vedeliku kineetiline energia. Pumbaratas on varustatud sisemiste labadega, millede abil tekitatakse vedeliku rõhk ja liikumine, kui pumbaratas pöörleb. Turbiiniratas võtabpumbaratta poolt tekitatud vedeliku liikumise vastu ja koos sellega hakkab ka ise pöörlema. Turbiiniratas asetseb pumbaratta sees.
Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb kolmest rattast: pumbarattast, turbiinirattast ja juhtrattast ehk reaktorist. Pumbaratas on ühendatud väntvõlliga ja turbiiniratas käigukasti vedava võlliga. Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi.
pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile PIDURID Lint Trummel Kolb Vedru MÄÄRIMINE JA ÕLID Hüdrotrafo otsas on pump, mis toidab ära kogu süsteemi õliga. Õli: ATF DEXRON (II, III, IV) Õliga määritakse süsteemi ja sama õliga toimub ka sidurite, pidurite töö läbi hüdroploki. Hooldusvälp: 80000-120000km HOOLDUSVAJADUS Kuna õli omadused on muutunud, avaldub see eelkõige kahes aspektis: esiteks käigukasti käiguvahetus ning hüdromuhvi töö ei ole nii hea kvaliteediga kui korras õliga (nõksud, jõnksud, värinad, pöörete
öelda, et tegemist üsna heade näitajatega. 4 Ülekande skeem Koostage jõuülekande skeem. Nimetage selle plussid ja miinused (miks just niisugune lahendus?). Plussid: kaalu jaotus palju ideaalsem, selline jõuülekanne reageerib isegi vähimatki rataste libisemise ja automaatselt saadab õige kogus võimu rataste õige haarde tagamiseks. Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam. 4MOTION ajami südameks on mitmekettaline õlivannis töötav sidur, kus siduri surve reguleerimine sõltub tagaratastele kanduvast pöördemomendist. Siduri abil saab pöördemomenti reguleerida nullist kuni täieliku ülekandeni, mil veojõud jagatakse võrdselt esi- ja tagarataste vahel
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis
Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis
peab vooluring olema suletud. Kontrollsõidu kontrollimine - kas autot saab käivitada ainult käiguvalitsa "P" ja "N" asendites - kas sisselülitatud käik püsib sees ja vastab käiguvalitsa asendile Tagurpidikäigu ja selle tule korrasolekut; - kas käiguvalitsa "D" asendis toimub käiguvahetus kõikidele käikudele, nii üles kui ka alla, normaalse kiirusega; - kas samasugune käiguvahetus toimub ka käiguvalitsa teistes asendites; - hüdrotrafo lukusti töötamist; - väikesel kallakul peatumisega parkimislukusti töötamist; - tagasilülituse "kickdown" töötamist. Kerge koormusega sõitmisel peab järsule gaasipedaali põhjavajutamisele järgnema käiguvahetus väiksemale käigule; - käigukasti töötamisel müra vibratsiooni puudumist. Koormuskatse Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse
Kaks klappideplokki(kinnitatud tõstesilindritele), rõhuakud, hüdraulikahoobadele kinnitatud lülituspuldid. Rõhuakude ülesanne on superujuvasendile vajaliku lisarõhu andmine. Klapiplokkide abil lülitatakse valitud lisaseadme tõstmis- ja langetamissilinder ujuvasendisse. Lülituspultide abil saab juht juhtida superujuvasendite tööd. 22. Teehöövli jõuülekande ülesanne, koostisosad, nende ülesanded. Hüdrotrafo võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Käigukast pöördemomendi muutmine, liikumiskiiruse ja liikumissuuna muutmine. Peaülekanne annab pöördemomendi üle kardaanülekandelt edasi külgreduktorile ja muudab pöördemomenti. Kardaan- pöördemomendi muutmine ja jõu ülekandmine jõuvõtuvõllilt peaülekandesse.
ketaspidur ning üks vabakäigusidur. Mõlemal planetaarülekandel on ühine päikeseratas. Reduktor on kolmekäiguline, neljanda või viienda käigu saamiseks tuleks sellisele reduktorile lisada veel üks planetaarülekanne. Joonis 18. Tagarattaveolise auto automaatkäigukasti planetaarreduktori skeem: 1 hüdrosüsteemi õlipump, 2 juhtratta vabakäigusidur, 3 hüdrotrafo juhtratas, 4 hüdrotrafo turbiinratas, 5 hüdrotrafo pumpratas, 6 eesmine sidur, 7 lintpidur, 8 tagumine sidur, 9 eesmine planetaarülekanne, 10 tagumine planetaarülekanne, 11 tagumise planetaarülekande satelliitide raam, 12 ketaspidur, 13 vabakäigusidur,14 parkimislukusti, 15 veetav võll, 16 tagumise planetaarülekande kroonratas, 17 ühine päikeseratas mõlemale planetaarülekandele, 18 satelliidid, 19 eesmise planetaarülekande satelliitide raam, 20 eesmise planetaarülekande kroonratas, 21 vedav võll
· käigulülitust toimetavad lülitusmehhanismid elektroonika juhtimisel · käiguvahetusel katkestatakse jõuülekanne · Täisautomaatne jõuülekanne · Jõuülekanne veoratastele käiguvahetusel ei katke · Enamasti on täisautomaatse jõuülekande kasutegur natuke madalam käsitsilülitatava või poolautomaatse jõuülekande omast 70. Hüdrotrafo ja selle tööprintsiip Hüdrotrafo on kasutatav koos astmelise või astmevaba käigukastiga. õikide töörataste sisepindadel on labad, mille kalle eri ratastel on erinev. Hüdrotrafo töörattad moodustavad kestas rõngakujulise õõnsuse, milles hakkab ringlema õli. Mootori töötamisel täitub hüdrotrafo õliga. Koos mootori hoorattaga pöörlev pumpratas paneb oma labadega ka õli pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu
teekatte vahetumisel. Hooldus Tasandushõlma poltühenduste pingsust tuleb kontrollida iga päev. Määrida tuleb iga 40 töötunni järel või kord nädalas. Määrimispunktide arv on 22. Ohutus Tutvu põhjalikult käesoleva kasutamisjuhisega. Tasandushõlma hooldamiseks langeta ta maapinnale Kardaan Kannab peaülekande edasi erineva nurga ja kauguse all. Vedav sild balansiiridega Balansiir garanteerib erinevate rataste pideva ühenduse maapinnaga. Hüdrotrafo Moodustab mootori ja käigukasti vahel paindliku vedelikuühenduse ning enam kui kahekordistab mootori väändemomenti. Väändemoment on kõige suurem siis, kui käigukasti veetav võll ei pöörle ja masin seisab. Selline olukord tekib liikumatu objekti tõukamisel ja sõidusuuna muutmisel, enne masina liikumahakkamist (liikumatu koormus). Käigukast Käigukast on Powershift- käigukast, mis on varustatud hüdrotrafo ja mehaaniliselt toimiva lukustussiduriga.
annaabi.ee 
